2-19-19271/6 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

7.Välja mõista kostjalt A T hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohus võttis 30.12.2019 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte TsMS § 314.1. lg 3 alusel kostja näidatud e-posti aadressil. Hagile vastamise tähtpäev saabus hiljemalt 14.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja palub

4.mõista kostjalt A T väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Asjaolud M OÜ S AS (liisinguandja) ja kostja vahel on 28.03.2018 sõlmitud liisingleping nr xxxx, mille alusel liisis kostja sõidukit kapitalirendi vormis. Lepingu kohaselt võimaldas kreeditor kostjale kokku 7700,00 €. Kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma kreeditorile maksegraafiku aluseligakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema Liisingulepingust tulenevate kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.04.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 267,25 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja ja liisinguandja sõlmisid 12.07.2018 lepingu lisa nr xxxx mille alusel suurendati laenusummat 2000,00 € võrra. Kui laenusummat suurendatakse, siis on täiendav laenu summa lisatud senisele laenu tagastamata osale ja laenuandja maksis täiendava laenu summa laenusaaja kontole xxxx 2 (kahe) tööpäeva jooksul arvates lisa jõustumisest. Antud summale lisandus 243,93 eurot seoses sellega, et laenuandja loobus eelmärgitud summas enne lisa jõustumist kehtinud graafiku järgsest viimasest maksetähtpäevast kuni 20.07.2018 arvestatud intressi nõudmisest, mistõttu väljamakset eelmärgitud summas laenusaajale ei tehtud. Laenusumma moodustab eeltoodust tulenevalt 9850,86 € (20.07.2018 laenu põhiosa jääk - 7606,93 + 2000,00 + 243,93). Lisa jõustumisel võlgnetav kogu laenu põhisumma on 9950,86 €, millele lisandus eritingimuste p.8 kohaselt lepingutasu summas 100,00 €. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o kostja kohustus alates 20.08.2018 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 349,59 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning 20.12.2018 esitas kreeditor kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles, nõudis kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut kreeditori otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja 2. Kostja ei ole sõidukit tagastanud. 31.01.2019 a. loovutas liisingandja oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Hageja saatis kostjale võlateatiseid, millistele jättis kostja reageerimata. Hageja leiab, et kostja on oluliselt rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot 3,5 tunni eest. Töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 240 euro ulatuses. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 3 (2)