Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avaldaja esitatud väited ja nõue Puudutatud isik on xxxx korteriomandi omanik ning avaldajaks oleva korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule majandamis- ja kommunaalteenuste eest arveid alates 25.01.2019 kuni juuli 2019 kogusummas 815,73 eurot. Samuti kajastavad esitatud arved viiviseid kogusummas 42,37 eurot. Puudutatud isik ei ole esitatud arveid täies ulatuses tasunud. Puudutatud isik on teinud avaldajale võlgnevuse katteks makseid 05.02.2019, 05.04.2019 ja 03.05.2019 kogusummas 150 eurot. Avaldaja on arvestanud laekunud summast 26,81 eurot viiviste katteks ja 123,19 eurot põhivõlgnevuse katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga moodustab puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees 01.08.2019 seisuga 692,57 eurot ja viivis perioodi 01.05.2019 kuni 30.06.2019 eest 15,56 eurot. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 692,57 eurot ja viivis 15,56 eurot. Puudutatud isiku seisukoht Kohus määras puudutatud isikule 23.09.2019 määrusega tähtaja seisukoha esitamiseks avalduse osas 14 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Asja materjalid on puudutatud isikule kätte toimetatud avalikult, teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Materjalid on loetud kättetoimetatuks 14.12.2019. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 613 lg 1 p 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kinnistusraamatu väljavõttega (dtlk 6-7) on tõendatud, et puudutatud isikule kuulub aadressil xxxx. KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja on esitanud Harju Maakohtu otsuse (dtlk 8-10), millest nähtuvalt on puudutatud isikult avaldaja kasuks 16.04.2019 välja mõistetud 668,29 eurot majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevus seoses 2018.a. jaanuarist kuni detsembrini väljastatud arvetega. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule majandamiskulude eest täiendavalt järgmised arved (dtlk 12-18): Arve kuupäev 08.01.2019 11.02.2019 07.03.2019 08.04.2019 08.05.2019 10.06.2019 09.07.2019 Kokku

Summa (eur) 161,82 151,21 126,19 129,22 102,90 80,50 63,89 815,73

Nähtuvalt laekumiste väljavõttest (dtlk 11) on puudutatud isik tasunud avaldajale 05.02.2019 50 eurot, 05.04.2019 50 eurot ja 03.05.2020 50 eurot, millest avaldaja on avalduse kohaselt arvestanud 123,19 eurot põhivõlgnevuse katteks (ülejäänud 26,81 eurot viivise katteks, mis on kajastatud 08.01-08.05.2019 arvetel). Seega on puudutatud isikul tasumata majandamiskulude eest perioodil 2019.a. jaanuar kuni juuli 692,54 eurot (815,73 - 123,19). VÕS (võlaõigusseadus) § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude osaliselt ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja majandamiskulude võlgnevuse, mis on kajastatud 08.01.2019-09.07.2019 esitatud arvetel, summas 692,54 eurot. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 I-II lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Avaldaja esitatud viivisearvestuse kohaselt (dtlk 32-34) on puudutanud isik regulaarselt rikkunud igakuist majandamiskulude tasumise kohustust alates 01.12.2017, 01.05.2019 seisuga oli majandamiskulude põhivõlg 1 106,57 eurot ja 01.06.2019 seisuga 1 209,47 eurot (kuni 2018.a. detsembrini kujunenud põhivõlg on välja mõistetud 16.04.2019 kohtulahendiga). Avaldaja on arvestanud viivist summalt 1 106,57 eurot perioodi 01.05.2019-31.05.2019 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kokku 7,58 eurot ning summalt 1 209,47 eurot perioodi 01.06.2019-30.06.2019 eest samas määras kokku 7,98 eurot.

Kohus mõistab puudutatud isikult KrtS § 42 lg 1 alusel avaldaja kasuks välja viivise 15,56 eurot (7,58 + 7,98). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Võttes arvesse, et kohus jätab avalduse rahuldamata ulatuses, mis moodustab alla 1% hagihinnast, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis avaldajal menetluskulu 260 eurot, s.o riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 210 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetlus korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldusele lisatud maksekorralduse kohaselt (dtlk 19) on avaldaja 27.08.2019 tasunud 50 eurot riigilõivu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja on välja toonud, et tema esindaja tegi menetluses järgmiseid toiminguid järgmise ajakuluga:

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 225 eurot (50 + 175). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.