Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-19-102916 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on hagejalt 04.06.2018.a saanud laenu 4500 eurot. Käesolevas asjas ei ole kostja nõustunud sellega, et võlgnevuse jääks peaks hagis nõutud 3150 eurot olema. Hageja on kohtule esitanud tõendina kostja poolt allkirjastatud dokumendi pealkirjaga „Võlakiri.“ Kõnesoleva dokumendi kohaselt on kostja 04.06.2018.a võtnud hagejalt X Xlt võlgu 4500 eurot, tähtajaga kuni 20.06.2018.a. Vaatamata sellele, et kostja poolt 04.06.2018.a allkirjastatud dokument kannab pealkirja „Võlakiri“, leiab kohus, et hagejal on kostja vastu laenulepingust tulenev nõue. Kohtule

2-19-102916 nähtub 04.06.2018.a dokumendi sisust, et kostja on selle dokumendi alusel alles laenu võtmas. Kohtu hinnangul on 04.06.2018.a dokumendi näol tegemist pooltevahelise nö algse võlasuhet loova dokumendiga, mitte konstitutiivse- või deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuivõrd hageja ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, siis ei ole pooltevaheline suhe kvalifitseeritav tarbija tarbijakrediidilepinguna (VÕS § 402 lg 1). ’Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista 04.06.2018.a sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse. Eeltoodust lähtuvalt võiks hageja nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 koosmõju alusel. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

Kostja ei vaidlusta 14.11.2019.a hagi vastuses seda, et ta on hagejalt laenu võtnud. Kostja märgib, et kahjuks ta ei saanud võlga tähtaegselt tagastada ning praegu kustutab ta võlgnevust graafiku järgi. Kostja aga ei nõustu, et tema võlg on 3150 eurot. Kostja hinnangul ei ole hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 alusel nõudesummat tõendanud. Kohus ei nõustu siinkohal kostja käsitlusega sellest, et kostja poolt tagastamata laenusummat peaks tõendama hageja. Kohtule esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja on hagejalt laenu saanud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ka saadud laenusumma osas. Kohus leiab, et seega lasub laenulepingu alusel saadud rahasumma tagastamise osas tõendamiskoormus kostjal. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagiavalduse esitamise hoiatuse saades tagastanud hagejale 1200 eurot. Seisuga 17.07.2019.a on kostja hagejale täiendavate osamaksetega kokku 150 eurot. Kostja ei ole kohtule 14.11.2019.a hagi vastuses väiteid ega tõendeid laenu teistsuguses tagastamise ulatuses esitanud.

2-19-102916 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja viivisenõue on kostja poolt tehtud makseid arvesse võttes kujunenud järgmiselt:  viivis 4500 eurolt ajavahemiku 21.06.2018.a kuni 02.08.2018.a eest summas 42,41 eurot;  viivis 3300 eurolt ajavahemiku 03.08.2018.a kuni 02.05.2019.a eest summas 197,46 eurot;  viivis 3250 eurolt ajavahemiku 03.05.2019.a kuni 04.06.2019.a eest summas 23,51 eurot;  viivis 3200 eurolt ajavahemiku 05.06.2019.a kuni 06.07.2019.a eest summas 22,44 eurot;  viivis 3150 eurolt ajavahemiku 07.07.2019.a kuni 17.07.2019.a eest summas 7,59 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisearvestus ja –nõue põhjendatud. Kostjalt tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel välja mõista viivis ajavahemiku 21.06.2018.a kuni 17.07.2019.a eest summas 293,41 eurot.

Käesolevas jaos määrab kohus kindlaks tsiviilasja menetluskulude jaotuse ning nende hüvitamise ulatuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muuhulgas ka riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivuna 325 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole pooled kandnud kulusid seoses lepingulise esindajaga. TsMS § 175 lg 1 teine lause näeb ette, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega tuleb kostjalt TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 325 eurot.

2-19-102916 kohta tehtud lahendi jõustumiseni (TsMS § 430 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.