PlusPlus Capital AS hagi R.S.a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1239,79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (e-post: [email protected]) Kostja: R.S. (isikukood xxxxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3) hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud edasiandmiseks elukoha aadressil allkirja vastu M.S..ale 21.02.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista R.S.alt (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel 25.11.2015 sõlmitud liitumislepingute ja osamaksetega vara müügilepingute (kliendinumber xxxxxxxxxxxxx) alusel 01.02.2016 väljastatud arve nr 2014548029, 01.03.2016 väljastatud arve nr 2014807444 ja 01.05.2016 väljastatud arve nr 2015248327 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 720,40 eurot (millest põhivõlgnevus 554,69 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ning VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 160,71 eurot.
3.Välja mõista R.S.alt (S.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 19.12.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 554,69 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS nõue R.S.a vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 352,67 eurot, jooksva viivise nõudes tasumata 1 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880 põhinõudelt alates 19.12.2019.a kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas ja sissenõudmiskulude nõudes summas 25 eurot.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
6.Jätta menetluskulud 61,69 % ulatuses kostja R.S.a kanda ning 38,31 % ulatuses hageja PlusPlus Capital AS kanda.
7.Määrata PlusPlus Capital AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot (osa tasutud riigilõivust).
8.Välja mõista kostjalt R.S.alt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 77,11 eurot.
9.Kohustada kostjat R.S.a tasuma menetluskulude hüvitiselt (77,11 eurolt) hagejale PlusPlus Capital AS-ile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880 sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi R.S.a vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 17.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi käiguta andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 19.02.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagi ja menetlusse võtmise määruse väljastusteate kohaselt edastatud R.S.ale edasiandmiseks allkirja 21.02.2020 vastu samal aadressil elavalae M.S..ale. TsMS § 313 lg 2 alusel loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 06.03.2020 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Kostja on saatnud kohtule e-kirja kompromissi sõlmimise kohta, kuid kohtu korduvatele järelepärimisetele allkirjastatud kompromissi saatmise kohta kostja vastanud ei ole. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti 25.11.2015 liitumisleping nr 4342560 (telef nr xxxxxxxxxxxxx); 22.12.2015 liitumisleping nr 4403184 (telef nr xxxxxxxxxxxxx) ning esimese lisana 25.11.2015 osamaksetega vara müügileping nr 4432579; viimase lisana 22.12.2015 osamaksetega vara müügileping nr 4403190, kliendinumbriga xxxxxxxxxxxxx. Teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved: -1. jaanuar kuni 31. jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr. 2014548029 summas 46,56 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 1,57 €; -1. veebruar kuni 28. veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. 2014807444 summas 71,22 €, tasumise tähtaeg 18.03.2016; -1. aprill kuni 30. aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015248327 summas 444,38 €, tasumise tähtaeg 18.05.2016. Elisa Eesti AS esitas 18.04.2016 teatise, mis saadeti kostja lepingujärgsele aadressile, Xxxxxxxxxxxxx, lepingu lõpetamisest. Elisa Eesti AS palus kostjat tasuda võlgnevuse hiljemalt 25.04.2016. Kuna kostja ei tasunud võlasummat eelnimetatud tähtajaks, luges Elisa liitumislepingu üles öelduks alates 25.05.2016. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostjale teavitati nõude loovutamisest kuid käesoleva ajani ei ole kostja kohustust tasunud.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 554,69 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2014548029 summas 45,81 eurot; arvest nr 2014807444 summas 70,37 eurot ja arvest nr 2015248327 summas 438,51 eurot; 2) 513,38 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2014548029 tulenev viivis perioodil summas 44,80; arvest nr 2014807444 tulenev viivis perioodil 19.03.2016 -16.12.2019 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880 summas 67,39 eurot ja arvest nr 2015248327 tulenev viivis perioodil 19.05.2016 -16.12.2019 summas 401,19 eurot; 3) 30 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena hageja märgib VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6. lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt.
9.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vastu esitatud nõue telefoniteenustega liitumislepingust kliendinumbriga 2353349. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 1. jaanuar kuni 31. jaanuar 2016, 01.02.2016 arve nr. 2014548029 summas 46,56 eurot. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 1,57 eurot; 1. veebruar kuni 28. veebruar 2016, 01.03.2016 arve nr. 2014807444 summas 71,22 eurot; 1. aprill kuni 30. aprill 2016, 01.05.2016 arve nr. 2015248327 summas 444,38 eurot. Liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880 Kostja ei ole Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 554,69 euro väljamõistmiseks kostjalt.
12.Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks hageja esitatud sissenõudmiskulude nõuet summas 30 eurot. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on AS PlusPlus Capital esitanud 27.03.2019.a kostja R. S.a vastu samast lepingust, mis käesolevas asjas – Elisa Eesti AS ja kostja vahel liitumislepingust nr 4403184 (kliendinumber 2353349) tuleneva nõude, mis hõlmas kostja võlgnevust 1. märts kuni 31. märts 2016 teenuste kasutamise eest vastavalt esitatud 01.04.2016 arvele (tsiviilasi nr 2-19-4645). Hageja on kõnealuses tsiviilasjas esitanud ka võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Tsiviilasjas nr 2-19-4645 27.05.2019.a tehtud tagaseljaotsusest nähtuvalt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud ka võla sissenõudmise kulu summas 25 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on esitanud ühest ja samast lepingust tulenevad nõuded erinevates tsiviilasjades (erineb vaid teenuse osutamise periood) ning nõue on mõlemas tsiviilasjas hagejale loovutatud 01.02.2018, siis ei olnud mingil viisil põhjendatud ega vajalik hagejal saata kostjale võla sissenõudmise kirju erinevate arvete osas erineval ajal. Seega jätab kohus rahuldamata võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot, kuna selles ulatuses on tsiviilasjas 2-19-4645 hageja sissenõudmiskulude nõue juba rahuldatud. Kohus rahuldab hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 5 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel (30 eurot – 25 eurot).
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas. Kohus on hagejale 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880 viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
14.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe kohani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
15.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus peab põhjendatuks sissenõutavaks muutunud viivise summasid järgnevalt: põhivõlalt 45,81 eurolt perioodil 19.02.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 14,03 eurot. Põhivõlalt 70,37 eurolt perioodil 19.03.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 21,10 eurot. Põhivõlalt 438,51 eurolt perioodil 19.05.2016 kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 125,58 eurot. Seega viivised kuni 16.12.2019 (kaasa arvatud) kokku on summas 160,71 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega. Sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 352,67 eurot (513,38-160,71) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.
16.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 554,69 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus ka edasiulatuva elatise väljamõistmisel kohaldab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Kohus mõistab seega kostjalt hageja kasuks välja alates 19.12.2019.a veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas kuni põhinõude 554,69 eurot tasumiseni.
MENETLUSKULUD
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880
17.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja menetluskulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus osaliselt menetluskulude välja mõistmata jätmist.
17.1.Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud (s.o lepingulise esindaja kulu) summas 420 eurot ja riigilõivu summas 200 eurot.
17.2.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
17.3.Nimelt, hageja on 22.12.2015 sõlmitud liitumislepingu nr 4403184 (kliendinumber 2353349) alusel varem juba kohtusse pöördunud: 27.03.2019 esitas hageja kohtusse hagi kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks vastavalt perioodil 1. märts kuni 31. märts 2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.04.2016 arvele nr 2014975179 (tsiviilasi nr 2-19-4645). 27.05.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas kohus rahuldas hagi. Kohus määras PlusPlus Capital AS-i põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 195,00 eurot (75,00 eurot riigilõiv ning 120,00 eurot õigusabikulu katteks (sisaldab käibemaksu 20%)) ning mõistis R.S.alt PlusPlus Capital AS kasuks välja menetluskulude katteks 195,00 eurot.
17.4.Eelnimetatud tsiviilasjas oli menetluse esemeks kostja võlgnevus perioodil 1. märts kuni 31. märts 2016 kasutatud teenuste eest (arve 01. aprill 2016). Praeguses asjas on nõue esitatud 2016.a veebruaris, märtsis ja mais esitatud arvete tasumata jätmisega seoses. Kõikidest arvetest tulenevad nõuded loovutati hagejale korraga, 01.02.2018. Kohus leiab, et hagejal ei olnud takistust esitada aprilli, veebruari, märtsi ja mai 2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded koos ühes menetluses. Esimese hagiavalduse esitamise ajaks olid kõikidest arvetest tulenevad nõuded loovutatud hagejale, nõuded olid sissenõutavad. Iga arve kohta eraldi hagi esitamisega ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on ise tekitanud põhjendamatult suured menetluskulud. Hageja esitas sama liitumislepingu alusel nelja erineva kuu arvetest tuleneva võlgnevuse kohta kaks erinevat hagiavaldust. Esimese hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 75 eurot, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks taotles hageja igas hagiavalduses menetluskuludena kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks 420 eurot.
17.5.Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks hagihind asjas olnud kokku 1343,80 eurot (104,01 eurot + 1239,79 eurot) ning sellelt tulnuks tasuda riigilõivu 200 eurot. 27.05.2019 kohtulahendis on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 120 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja enda valik oli esitada ühe hagiavalduse asemel kaks erinevat hagiavaldust ning kanda sellega seoses kaks korda suuremaid menetluskulusid, ei ole hagejal õigust heas usus nõuda kostjalt täiendavate menetluskulude hüvitamist suuremas summas, kui hageja oleks pidanud riigilõivu tasuma ühe hagivalduse esitamiselt. Kohus on seega seisukohal, et põhjendatud on menetluskulud riigilõivu osas summas 125 eurot (200 eurot – 75 eurot), mis tuleb ka kostjalt välja mõista aga seda tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest protsendina vastavalt rahuldatud nõude suurusele.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-19880
17.6.Hageja lepingulise esindaja tasu summas 420 eurot jätab kohus täies ulatuses hageja enda kanda, kuna hageja on põhjendamatult esitanud nõuded, mis tulenesid samadest lepingutest ja olid sissenõutavad, erinevates tsiviilasjades erineval ajal. Hagejal oli võimalik ka käesolevas tsiviilasjas esitatud nõue esitada ühe korraga, s.o ühe hagina esimesena esitatud tsiviilasjas. Seetõttu ei ole põhjendatud käesolevas tsiviilasjas teistkordne lepingulise esindaja kulude panemine kostja kanda olukorras, kus hageja ei ole menetlusõigusi heauskselt kasutanud. Hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu.
17.7.Arvestades hagi osalist rahuldamist (hagi hind hagi menetlusse võtmisel 1239,79 eurot / hagi hind rahuldatud nõuete järgi 764,78 eurot), jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 38,31 % ulatuses ja kostja kanda 61,69 % ulatuses. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kostjalt hageja kasuks välja 77,11 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Nummert Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.