lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-12560/6

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-12560/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1396
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Salva Kindlustuse AS10284984(Avaldaja)Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu80173269(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 09. aprill 2020 Tallinn, Lubja 4

Kohtuasi

Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2368,12 eurot kirjalik menetlus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

2-19-12560

Avaldaja: Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984, asukoht Pärnu mnt 16, 10141 Tallinn) volitatud esindaja M M (e-post: xxx) Puudutatud isik: Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu (registrikood 80173269, asukoht Valdeku 112, 11215 Tallinn)

Resolutsioon

1.Rahuldada Salva Kindlustuse AS-i avaldus Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
2.Välja mõista Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistult põhivõlg 2146,10 eurot (kaks tuhat ükssada nelikümmend kuus eurot ja 10 senti), sissenõutavaks muutunud viivis 50,33 eurot (viiskümmend eurot ja 33 senti) ning alates 23.08.2019 viivis tasumata põhinõudelt 2146,10 eurot kuni põhivõla kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Salva Kindlustuse AS-i kasuks.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud täies ulatuses Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistu kanda
2.Välja mõista Tallinn, Valdeku tn 112 korteriühistult menetluskuluna riigilõiv 50 (viiskümmend) eurot Salva Kindlustuse AS-i kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Avaldaja nõue

1.Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses ja selle täpsustuses välja mõista põhivõlgnevus 2146,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 50,33 eurot ja viivis arvestatuna põhinõudelt seadusjärgses viivisemääras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Avalduse asjaolud

2.Avalduse kohaselt toimus 01.10.2018 Tallinnas Valdeku 112 korteris nr xxx veekahjujuhtum, mille tagajärjel sai kahjustada korteri siseviimistlus. Kindlustusvõtja E P on sõlminud korteri xxx kindlustamiseks avaldajaga kodukindlustuse lepingu perioodiga 09.08.2014 – 08.08.2019. Vastavalt kindlustuslepingule on avaldaja tekkinud varakahju hüvitanud, tasudes Xxx OÜ-le korteri taastusremondi eest 2 146,10 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Veekahju põhjuseks oli korteris nr xxx asunud keskkütteradiaatori leke. Avaldaja on saatnud puudutatud isikule mitmeid tagasinõudekirju, kuid puudutatud isik ei ole asunud võlgnevust tasuma.
3.Kohus võttis avalduse 13.09.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud tähitult puudutatud isiku juhatuse liikmele M L isiklikult 10.01.2020. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Kohtumääruse põhjendused
4.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.
5.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 4 lg 3 kohaselt ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Riigikohus on leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid (nt keskküttetorustikud) on korteriomanike kaasomandis vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (Riigikohtu 21.10.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1107-15 p 13 ja 27.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 12). Tulenevalt KrtS § 34 lg-st 2 KrtS § 35 lg-st 2 valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu ja korteriühistul on muuhulgas kohustus tagada kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
6.Veekahju tekkimine korterile xxx on tõendatud kindlustusvõtja kahjuavaldusega ja fotodega korterist xxx. Veekahju tekkekoht (korter xxx) ja põhjus (radiaatori leke) on tõendatud kindlustusvõtja kahjuavaldusega. Kohus leiab, et korteriühistu vastutuse aluseks on korteriühistu tegevusetus, st korteriühistu ei kontrollinud keskküttetorustiku (sh

keskkütteradiaatori) korrashoidu, mille tagajärjel tekkis korteri xxx omanikule kahju. Tulenevalt eeltoodust vastutab korteriühistu kahju tekkimise eest KrtS § 34 lg 2, 35 lg 2 p 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.

7.Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. VÕS § 128 lg 1, 2 ja 3 sätestavad, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 esimese lause kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Vastavalt VÕS § 492 lõikele 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv hüvitamise nõue.
8.Kahju suurus 2246,10 eurot on tõendatud Xxx OÜ hinnapakkumisega nr 20181101. Kuna kindlustusandja hüvitas kahju, siis on temale üle läinud hüvitatava kahju ulatuses kahju hüvitamise nõue. Arvestades, et kindlustusvõtja omavastutus oli 100 eurot, siis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 2146,10 (2246,10-100) eurot.
9.VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolset kohustust täitnud nõuetekohaselt ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lõike 1 punkt 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist taotleda kohtult protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni
10.Avaldaja 16.04.2019 tagasinõudega on tõendatud, et avaldaja pöördus puudutatud isiku poole nõudega, et puudutatud isik hüvitaks viimase poolt kantud kulud hiljemalt 07.05.2019. Seega muutus nõue sissenõutavaks 08.05.2019. Avalduse esitamise seisuga 22.08.2019 pole puudutatud isik võlgnevust tasunud, järelikult on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste summa 50,33 eurot. Avaldaja on taotlenud viivise, mis ei ole avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud väljamõistmist kohtult TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Eelnevast tulenevalt on avaldus põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2146,10 eurot, perioodil 08.05.2019-22.08.2019 sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 50,33 eurot, viivis alates 23.08.2019 tasumata põhinõudelt 2146,10 eurolt kuni selle kohase tasumiseni VÕS

§ 113 lg-s 1 sätestatud viivisemääras. Menetluskulude jaotus

12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. Avalduse kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu 250 eurot. Hagita menetluses läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot (RLS §59 lg 5), mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et ülejäänud riigilõiv 200 (250-50) eurot tagastatakse avaldaja avalduse alusel (TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja