Kihnu valla (Kihnu Vallavalitsuse kaudu) hagi Osaühingu Kihnu Puukoi vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.02.2020 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Osaühing Kihnu Puukoi määruskaebus
menetluskulude
Hageja: Kihnu vald (Kihnu Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja vallasekretär Heldy Põlluste Kostja: Osaühing Kihnu Puukoi (registrikood 11029484) lepinguline esindaja Anto Variku
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 13.02.2020 määrus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu määruses toodud täpsustusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid. Edasikaebamise kord ja selgitused Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.
Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Kihnu vald (Kihnu Vallavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 12.03.2019 Pärnu Maakohtule Osaühingu Kihnu Puukoi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 589,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 31,32 eurot ja viivis, mis ei ole hagi esitamise päevaks veel sissenõutavaks muutunud 0,02% ulatuses põhinõudest arvates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni.
2.Maakohtu 20.11.2019 määrusega jäeti hagi läbi vaatamata seoses hageja esindaja esindusõiguse puudumisega. Menetluskulud jäeti hageja kanda. Kohus märkis, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul pärast nimetatud määruse jõustumist. Määrus jõustus edasi kaebamata 07.12.2019.
3.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt osutati talle õigusabi 23,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja õigusabikulu ilma käibemaksuta moodustab 2968,75 eurot. Õigusabi seisnes hagiavalduse ja selle lisadega tutvumises (28.03.2019) – 1,75h; nõupidamises kliendiga (29.03.2019) – 1,5h; tõendite kogumises ja analüüsis (29.03.2019) – 1,5h; hagi vastuse koostamises ja lisade komplekteerimises (01.04.2019) – 7,75h; nõupidamises kliendiga (08.10.2019) – 1,75h; kostja lõplike seisukohtade ja taotluste koostamises (23.10.2019) – 9,5h.
4.Hageja hinnangul on kostja õigusabikulu ülepaisutatud ja tegelikkuses on vajalik kulu 5,75h ulatuses, s.o 718,75 eurot. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 13.02.2020 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 718,75 eurot ja viivise.
6.Maakohus märkis Riigikohtu seisukohale viidates, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas on õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
7.Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema ega mahukama vaidlusega. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja võis avaliku parkla ala kasutada jalgrataste rentimiseks või mitte, pealegi oli poolte vahel sarnastel asjaoludel juba läbitud vaidlus halduskohtus (haldusasi nr 3-18-2404). Nii hageja kui kostja koostasid kaks sisulist menetlusdokumenti. Seega said kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud jääda hagihinna ehk 664,69 euro piiresse. Kuna hageja pidas põhjendatuks kostja lepingulisele esindajale veidi suuremat tasu ehk 718,75 eurot, leidis
maakohus, et nimetatud summa tuleb kostja menetluskuluna kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Selline tasu oli ka menetlusdokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades mõistlik. Maakohus pidas mõistlikuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 125 eurot ilma käibemaksuta. Määruskaebus
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles taotlust ei rahuldatud, ja uue määrusega mõista hagejalt kostja kasuks täiendavalt välja 2250 eurot.
9.Kostja leiab, et kõik menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Seadusandja on kaotanud kõik piirangud, millega kehtestati lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad. Kohtul tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avalduse läbivaatamisel kontrollida kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Käesoleval juhul on toimunud tavalisest rohkem aeganõudvaid menetlustoiminguid ning kostja lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumendid on olnud mahukad ning nõuete sisu arvestades pidi kostja lepinguline esindaja läbi töötama kõik materjalid, mis käsitlesid Suaru sadama tegevust ja õiguslikke regulatsioone, samuti tutvuma hageja põhimääruse ja muude õigusaktidega, mida tavalises tsiviilasja lahendamisel tegema ei pea.
10.Märgatav osa kostja õigusabikuludest olid põhjustatud menetluse venimisest põhjusel, et hageja lepinguline esindaja ei esitanud korrektset ja nõuetele vastavat volikirja, kuigi nii kohus kui kostja juhtisid sellele korduvalt hageja tähelepanu.
11.Menetluskulude soovituslik väljamõistmine nõude suurusega seonduvalt on eelkõige mõeldud nõrgema poole kaitseks (näiteks töötajad vaidluses tööandjaga, tarbija vaidlused). Praegusel juhul oleks see põhjendamatult koormav kostja suhtes. Selliselt võiks tekkida ohtlik praktika, kus haldusorgan materiaalselt oluliselt tugevama menetluspoolena võib esitada mistahes ebaseaduslikke nõudeid ja nõrgema poole võimalus nõuetele vastuvaidlemiseks muutub just võimalike menetluskulude hilisema väljamõistmata jätmise tõttu oluliselt piiratumaks. Õigusriigi põhimõte ei tohiks sellistel situatsioonidel lasta tekkida. Riigikohtu üldkogu on lahendis nr 3-2-1-153-13 sedastanud, et lepingulise esindaja kulude hüvitamisele piirmäära kehtestamine riivab menetlusosalise omandipõhiõigust (PS § 32) ja kohtusse pöördumise õigust (PS § 15 lg 1) ning võib riivata ka edasikaebepõhiõigust (PS § 24 lg 5).
12.Menetluse edasine käik
13.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
14.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata, kuid täpsustada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
16.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lisaks sellele on Riigikohus 27.02.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse p-s 14 leidnud, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 06.05.2015 tehtud määruse p-s 14 on Riigikohus lisanud, et eelviidatud põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Riigikohtu hinnangul ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastupidiselt kostja seisukohale menetluskulude suuruse sidumine hagi hinnaga mõeldud üksnes nn nõrgema poole kaitseks ning selline kulude hüvitamise põhimõtte rakendamine ei ole menetlusosalise põhiõiguste riivamine.
17.Seega on ka eeltoodud Riigikohtu juhiste rakendamisel kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
18.Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei olnud tegemist eriliselt keeruka või keskmisest mahukama vaidlusega. Menetlusdokumentide sisu ja vaidluse asjaolusid hinnates oli tegemist tavapärase alusetust rikastumisest tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk suur ega menetluse kestus tavapärasest pikem. Kostja esitas menetluses üksnes kaks menetlusdokumenti, s.o vastuse hagile ja lõplikud seisukohad. Maakohus juhtis seejuures õigesti tähelepanu, et pooltel oli sarnastel asjaoludel olnud vaidlus ka halduskohtus. Samuti arvestas maakohus õigesti menetluskulude kindlaksmääramisel Riigikohtu praktikast tulenevate juhistega, kui leidis, et kostja menetluskulusid ei ole üldjuhul põhjendatud välja mõista tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses. Maakohtul tuli kaaluda, kas kostja menetluskulude nimekirjas toodud menetlustoimingud olid vajalikud ja põhjendatud. Lisaks tuli maakohtul otsustada, kas on põhjendatud mõista kostja lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli hageja nõude suurus. Maakohus
märkis vaidlustatud kohtumääruse põhjendavas osas, et kuigi kostja põhjendatud ja vajalikud kulud said jääda hagihinna ehk 664,69 euro piiresse, võttis kohus arvesse hageja seisukoha ja mõistis kostja kasuks kulud välja 718,75 ulatuses. Vaatamata sellele, et maakohus võttis õigesti arvesse nii hagi hinda kui ka hageja seisukohta, jättis maakohus kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse analüüsimata. Selliselt on vaidlustatud kohtumäärus ebapiisavalt põhjendatud ja kohtu siseveendumuse kujunemine raskesti kontrollitav. TsMS §-s 465 sätestatakse kohtumääruse sisule esitatavad nõuded ja TsMS § 465 lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama muuhulgas põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ka sellises olukorras, kus kohus peab kulude hüvitamisel arvestama hagi hinnaga, tuleb kohtul menetluskulude põhjendatust sisuliselt analüüsida, kuna vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kohus mõistab kulud välja hagi hinna ulatuses, sõltumata sellest, kas sellises ulatuses üldse kulud põhjendatud ja vajalikud olid. Kuigi maakohtu määrus on jäetud osaliselt põhjendamata, saab ringkonnakohus maakohtu määruse puuduse määruskaebusele vastates kõrvaldada ja ise puuduvas osas õigusabitoimingute vajalikkust ja ajakulu põhjendatust hinnata.
19.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagejal ja kostjal oli sarnastel asjaoludel vahetult enne käesolevas menetluses tsiviilhagi esitamist lõppenud vaidlus haldusasjas (haldusasi nr 3-18-2404, milles tehti otsus 08.03.2019). Kostjat esindas haldusasjas Anto Variku. Hagimaterjalidega tutvumine ja analüüs ning järgmiste tegevuste planeerimine suhtluses kliendiga on iseenesest mõistetavad toimingud igas kohtuvaidluses. Riigikohus on leidnud, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Kuigi vaidluse esemed halduskohtus ja maakohtus olid erinevad, kattusid aga osaliselt poolte seisukohad ja asjades esitatud tõendid ning seega oli kostja lepinguline esindaja vaidluse asjaoludega eelnevalt üldjoontes tuttav, mistõttu ei saanud käesolevas asjas seisukoha kujundamine, tõendite tutvumine ja menetlusdokumentide koostamine eelduslikult olla väga aeganõudev. Seega ajavahemikul 28.03.2019–01.04.2019 hagiavaldusega tutvumine, kliendiga suhtlemine, tõendite kogumine ja hagile vastuse koostamine oli ringkonnakohtu hinnangul vajalikud menetlustoimingud, kuid ajakulu nendele toimingutele oli põhjendatud vastaspoolelt välja mõista kokku 5h ulatuses. Menetlustoimingud ajavahemikul 08.10.2019– 23.10.2019, s.o nõupidamine kliendiga ja kostja lõplike seisukohtade ja taotluste koostamine, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kokku 2,5h ulatuses, arvestades seejuures ka asjaolu, et viimane dokument esitati ilma kohtu nõudeta.
20.Seega, olles tutvunud kostja lepingulise esindaja tehtud menetlustoimingutega, leiab ringkonnakohus, et kuigi kostja õigusabi kulud võiksid olla käesolevas menetluses põhjendatud 7,5h ulatuses, tuleb praegusel juhul arvestada siiski hagi hinda ja hageja seisukohta, milles nõustuti hagi hinnast mõnevõrra suuremate kulude hüvitamisega. Eeltoodust tulenevalt ei näe ka ringkonnakohus põhjust hagejalt välja mõista kostja
menetluskulusid haginõudest oluliselt suuremas ulatuses. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kolleegium, et maakohtus esindamise vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista peaks jääma tsiviilasja hinna piiresse, kuid arvestades hageja seisukohta nõustub kolleegium maakohtuga ja peab õigeks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikuluna 718,75 eurot, millega nõustus hageja ja mille mõistis välja maakohus.
21.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
22.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.