Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest.

MENETLUSE KÄIK

15. märts 2012.a esitas Ain Uiga kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks makseraskused, mis tekkisid tervise halvenemisest ja mis omakorda võttis võlgnikult võimaluse tegeleda erialase, tulutoova tegevusega. Oma maksejõuetuse probleemide lahendamiseks esitas Ain Uiga 11. mai 2011.a Tartu Maakohtule füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse. Avalduse ümberkujundamise kavas oli taotletud kestvuslepingute lõpetamine, tasumise tähtaegade ajatamine ja kogu võlgnevuse tasumine osamaksetena ajatamistähtaja lõppemisel. See oli võlgniku (Ain Uiga) poolne ettepanek, mis arvestanuks võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve. 10. juuni 2011.a määrusega Tartu Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest, mistõttu jäi protsess venima kuni Riigikohtu 22. detsembri 2011.a otsuseni, millega jäeti Ain Uiga määruskaebus menetlusse võtmata. Sissetulekute puudumisel, aga ka säästude lõppemise tõttu oli võlgnik, oma igapäevase elamise korraldamiseks sunnitud, alates juulist 2011.a laenama rahalisi vahendeid, millest tulenev võlgnevus, lisaks krediidiasutuste nõuetele, on tänaseks 4 200 eurot. Tänasel päeval on võlgnik töötuna arvel Eesti Töötukassas ning tegeleb oma erialast tuleneva tulutoova tegevuse otsimisega. 21. veebruar 2012.a toimus Tartu Ringkonnakohtus Ain Uiga ja Feldiga OÜ ühiselt esitatud apellatsioonkaebuse, Tartu Maakohtu 18. veebruar 2010.a otsuse peale AS-i SEB Liising nõudest Feldiga OÜ vastu, menetlemine. Kuna Feldiga OÜ kui oluline ja peamine menetlusosaline oli elimineeritud menetlusest, kadus protsessist ka peamine alus, mis andnuks õigusliku selguse vaidluses. Õigusselguse puudumisest, aga ka kaaludes oma tervislikku ja majanduslikku olukorda oli Ain Uiga sunnitud esitama kohtule avalduse apellatsioonkaebusest loobumiseks ja protsessi lõpetamisest. Sellega seoses jõustus Tartu Maakohtu otsus, millest tulenevalt laienes Ain Uigale solidaarne kohustus Feldiga OÜ-ga summas 4 795.02 eurot AS-i SEB Liising kasuks. 22. märts 2012.a määrusega jättis kohus Ain Uiga pankrotiavalduse käiguta ja andis võlgnikule 14 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. 26. märts 2012.a kõrvaldas Ain Uiga puudused. 12. aprill 2012.a määrusega võttis kohus Ain Uiga pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Urmas Trossi. 12. aprill 2012.a avaldas kohus väljaanded Ametlikud Teadaanded teate ajutise halduri nimetamise kohta. 20. aprill 2012.a toimus kohtuistung, kus Ain Uiga jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur Urmas Tross esitas kohtule ajutise halduri aruande ja jäi selles toodud asjaolude juurde.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja jätkub vara menetluskulude katteks.

Võlgnik on seotud äriühinguga OÜ Feldiga (10209867). Võlgnik on ainuosanik osamaksega 2 556 eurot ja juhatuse liige. Äriühingu põhitegevuseks on ärinõustamine ja muu juhtimisalane nõustamine. Äriühingul majandustegevus puudub. Võlgnik ei oma töökohta. 1.3 Võlgniku raamatupidamise korraldus, kohtu - ja täitemenetlused Võlgnik ei ole maksuvõlgnik. Teadaolevad seotud kohtumenetlused Tartu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-12-11325, tsiviilasjas nr 2-11-41506 ja lõppenud tsiviilasjas nr 2-10-18141. Teadaolev täitemenetlus, kohtutäitur Oksana Kutšmei, täiteasi nr 084/2012/1714 1.4 Võimalusel võlgniku seisukohad pankrotiavalduses toodu kohta Võlgnik on seisukohal, et on maksejõuetu, oma kohustusi täita ei suuda ning soovib pankroti väljakuulutamist ning pärast pankrotimenetluse lõppu kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 1.5 Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

kohustusi ca 28 100 eurot (võivad menetluse alustamisel suureneda). Märgitult ei ole aga vara väärtus ja kohustuste hulk väga suure vahega. Võlgniku pankrotiavaldus on põhjendatud ja võib asuda seisukohale, et võlgnik on makseraskustes, mis on iseloomulik ajutistele makseraskustele, kuid on eelduslikult kujunenud püsivaks raskuseks. Tekkinud olukorras võlgnik nõudeid korraga täita ei suuda. Ajutise halduri arvates, pärast pankroti välja kuulutamist, võiks võlgnik kaaluda kompromissi pakkumist. Nimelt võlgniku vara on panditud AS-le SEB Pank, samas pärast kas müümist või lisaraha leidmist on vähemalt teoreetiline võimalus laenusuhete korrastamiseks (tagasimakse tähtaja pikendamiseks) ja tagamata nõuetele lahendi pakkumiseks. Võlgnik on menetluse alustamisel maksejõuetu, kuid pankrotimenetluses tuleks kaaluda varianti kompromissi pakkumiseks. Antud juhul võib järeldada, et võlgniku poolt esitatud andmed vara ja kohustuste kohta on objektiivsed.

Pankrotimenetluse ajal saab võlgnik endale jätta lisaks alampalgale vähemalt ühe kolmandiku alaealisele lapsele tasumiseks, hilisemalt sõltub juba abikaasade kokkuleppest ülalpidamise tasumise osas. 3.3 Ühisvara jagamine Aruande esitamise ajal tundub, et pankrotimenetluses ühisvara jagamise küsimus lahendamist ei vaja. Võlgnik on teavitanud, et on XXX, XXX. XXX on XX.XX.XXXX sõlminud XXX. Sõlmitud XXX lepingu kohaselt on XXX P. U. (XXX) omandisse jäetud korteromand, registriosa nr XXX, asukohaga XXX ja sõiduauto registrimärgiga XXX, margiga WV Golf. Ain Uiga lahusvaraks on lepingu kohaselt jäetud tema poolt alates abielu lepingu sõlmimisest abielu kestel oma nimel omandatavad esemed (sh kinnis- ja vallasvara, aktsiad ja muud väärtpaberid, hoiused , õigused) ning oma nimel võetud kohustused. Kokkuvõtvalt on vara jagatud viisil, mille alusel on võlgnik osa ühisvarast tulevikus omandatava vara ja võtnud enda kanda lepingu sõlmimisest abielu kestel oma nimel võetud kohustused. Nimetatud kokkuleppe alusel on võlgnik tasunud laenu AS-le Swedbank ja kindlustanud oma nimel korteromandi XXX. 3.4 Tagasinõudmise – või võitmise võimalused Pooled on XX.XX.XXXX sõlminud XXX epingu. Sõlmitud XXX lepingu kohaselt on XXX P.U. (XXX) omandisse jäetud korteromand, registriosa nr XXX, asukohaga XXX ja sõiduk registrimärgiga XXX, WV Golf. Ain Uiga lahus varaks jäävad tema poolt alates abielu lepingu sõlmimisest abielu kestel oma nimel omandatavad esemed ) sh kinnis- ja vallasvara, aktsiad ja muud väärtpaberid, hoiused , õigused) ning oma nimel võetud kohustused. Ajutise halduri arvates on vara jagatud viisil, mille alusel on võlgnik võtnud enda kanda abielu lepingu sõlmimisest abielu kestel oma nimel võetud kohustused. Nimelt oma vastuses AS Swedbank on teavitanud, et võlgnikul on eluasemelaenuleping nr XXX, laenujäägiga 87, 59 eurot. Laen on sisuliselt täies mahus tagasimakstud. Võlgniku konto nr XXX AS-s Swedbank lubab järeldada, et vähemalt ajavahemikus 01.01.2007 kuni 18.05.2011 on võlgnik teostanud igakuiselt laenu ja laenuintressi tagasimakseid. Samuti on teavitanud If P&C Insurance AS, et võlgnik on vähemalt alates 19.01.2009 kuni 18.01.2013 kindlustanud korteromandi XXX ja sõlminud õnnetusjuhtumikindlustuse samuti kuni 18.01.2013, poliisi nr on XXX. Võlgnik on selgitanud asjaolu sellega, et abieluvara lepingu sõlmimise ajal oli AS –s Swedbank laenulepingu ümbervormistamine seotud kuludega ja kindlustuse soodustuste tõttu oli kindlustuse sõlmimine võlgniku poolt kasulikum ning panga nõudel kohustuslik. Samuti ei ole tema tasunud makseid alaealise tütre ülalpidamiseks ning abikaasa on tegelikkuses pidanud üleval ühist last ning rahastanud laenumakseid. Võlgniku kontode väljavõtete (AS Swedbank ja AS SEB Pank) alusel abikaasa makseid võlgnikule tuvastada pole võimalik. Olles tutvunud saadud dokumentidega on ajutine haldur arvamusel, et võimalik tagasinõudmise võimalus võib tekkida. Samas vajab täiendavat selgitamist kujunenud olukord – vara jagamine, laenukohustuste täitmine, alaealise ülalpidamine, vara kindlustamine. Probleem on selles, et võlgnik on kokkuleppinud abikaasaga ühte moodi ja tegelikkuses on käitutud teistmoodi. 27.04.2012 teate kohaselt võlgnik ja abikaasa valmistavad ette aruannet seoses tekkinud olukorraga.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul on, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara hinnanguliselt 19 000 – 25 000 eurot ja kohustusi 28 012,33 eurot. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Uras Tross vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Ain Uiga pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus lahendab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud eraldi määrusega.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.