PlusPlus Capital AS hagiavaldus T.P. vastu põhivõlgnevuse 126,73 euro, viivise ja sissenõudekulu nõudes
Tsiviilasja hind
292,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806; asukoht Tartu mnt 83, 10115 Tallinn) lepinguline esindaja Marjana Šestel (Plusplus Legal OÜ, e-post [email protected])
1.Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
2.Välja mõista T.P. ’alt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22.11.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 2180276 alusel koostatud 01.07.2016 arvest nr 2015659820, 01.08.2016 arvest nr 2015895101, 01.09.2016 arvest nr 2016373402 ja 01.10.2016 arvest nr 2016610472 ning nõude 01.02.2018 hagejale loovutamisest tulenev põhivõlg 126,73 eurot, sissenõude kulu 25 eurot ja kohtuotsuse tegemise aja seisuga 08.04.2020 kogunenud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 36,99 eurot, kokku 188,72 eurot (ükssada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 72 senti).
3.Välja mõista T.P. ’alt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna 22.11.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 2180276 alusel 01.07.2016 -01.10.2016 koostatud arvetest tuleneva võlgnevuse põhiosalt (s.o otsuse tegemise seisuga 126,73 eurolt) alates otsuse 1 (5)
2-20-20473 tegemisele järgnevast päevast, so alates 09.04.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
4.Jätta menetluskulud 73 % ulatuses kostja T.P.’a kanda ja 27 % ulatuses hageja enda kanda (alus: TsMS § 163 lg 1).
5.Määrata AS-i PlusPlus Capital poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 200 eurot (riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 125 eurot).
6.Välja mõista T.P.`alt AS-i PlusPlus Capital kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud summas 146,00 eurot (ükssada nelikümmend kuus eurot).
7.Väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb T.P.`al tasuda PlusPlus Capital AS kasuks alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt (146 eurot) viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Eeltoodule vastav, otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostja T.P.’ ale tagaseljaotsus kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega TsMS § 317 lg 1 alusel. Avalikult kättetoimetatuks loetakse otsus 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg. 1, lg 3-5). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6.
2 (5)
2-20-20473 Kohtu õiguslik põhjendus
1.Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjale püütud kättetoimetada e-postiga ning väljastusteatega posti teel (otsuse sissejuhatuses märgitud aadressidel), hagimaterjalid on kättetoimetatud avaldamisega 03.03.2020 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.
2.Hageja nõue on kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel järgmiselt: kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 22.11.2012 sõlmitud liitumislepingu nr 2180276 alusel koostatud 4 arvest: 01.07.2016 arvest nr 2015659820, 01.08.2016 arvest nr 2015895101, 01.09.2016 arvest nr 2016373402 ja 01.10.2016 arvest nr 2016610472 tulenevaid kohustusi, nõue on 01.02.2018 hagejale loovutatud ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist, VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjadega seotud kulutusi ja VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivis, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 teise lauses sätestatud määra alusel. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt tasumata arvetest tulenevalt põhivõlg 126,73 eurot (48,52+55,94+8,30+13,97) ja sissenõudmise kulu 25 eurot.
3.Kohus leiab, et õiguslikult ei ole põhjendatud täielikult rahuldada hageja poolt tarbijast kostja vastu esitatud viivisenõuet määraga 0,07% päevas, mille alusena hageja viitab 29.11.2016 kinnitatud (01.01.2017 rakendunud) Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimustele. Hageja nõuab viiviseid määraga 0,070% päevas järgmiselt: arvest 2015659820 (põhivõlg 48,52 €) perioodi 19.07.2016 - 16.12.2019 eest summas 42,29 eurot; arvest 2015895101 (põhivõlg 55,94 €) perioodi 19.08.2016 - 16.12.2019 eest summas 47,54 eurot; arvest 2016373402 (põhivõlg 8,30 €) perioodi 19.09.2016 - 16.12.2019 eest summas 6,87 eurot; arvest nr 2016610472 (põhivõlg 13,97 €) perioodi 19.10.2016 - 16.12.2019 eest summas 11,28 eurot, kokku sissenõutavaks muutunud viivise nõue 107,98 eurot.
3.1.Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses 14.02.2020 hagejale selgitanud viivise määra osas, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkuleppe kui tüüptingimus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 oli 8,05% ning alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8,00 % aastas. Seega, seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär
3 (5)
2-20-20473 0,07 % teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär.
4.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,07% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks, kuna viivise arvutamisel ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas ümardada viivise määra päevamäärana ning kahe kohani pärast koma. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Lugedes viivise päevamääraks 0,066 % asemel 0,07%, on teenuse osutaja tüüptingimustes seadusega ning kohtupraktikaga lubatust ebamõistlikult kõrvalekaldunud tarbija kahjuks. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
5.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd kohus arvutab viivise summa uuesti, on põhjendatud viivis välja arvestada kohtuotsuse tegemiseni. 01.07.2016 arve alusel põhivõlalt 48,52 eurolt perioodil 19.07.2016- 08.04.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 14,46 €; 01.08.2016 arve alusel põhivõlalt 55,94 eurolt perioodil 19.08.2016- 08.04.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 16,29 € ; 01.09.2016 arve alusel põhivõlalt 8,30 eurolt perioodil 19.09.2016- 08.04.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 2,36 € ning 01.10.2016 arve alusel põhivõlalt 13,97 eurolt perioodil 19.10.2016 kuni 08.04.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 3,88 €. Seega moodustab sissenõutavaks muutunud viivise summa 08.04.2020 seisuga kokku 36,99 eurot (14,46+16,29+2,36+3,88).
6.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 126,73 + 25,00 + 36,99= 188,72 eurot ja alates 09.04.2020 lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Menetluskulud
7.TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, so ca73 % ulatuses (nõue 259,71 €, rahuldatud 188,72 eurot). Kohus leiab, et mõistlik on jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 73 % menetluskuludest ja hageja enda kanda jätta 27 % menetluskuludest.
8.Hageja taotleb hagiavalduses hüvitada menetluskuludena hagiavalduse eest tasutud riigilõivu 75 € ja lepingulise esindaja kulud 420 €. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 75 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus 4 (5)
2-20-20473 nõude esitamisel ning arvestades asjaolusid, et õigusabi oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, tegemist ei ole keeruka asjaga, hagihind asjas on 292,09 eurot ning asi lahenes tagaseljaotsusega, siis antud asjas mõistlik ja põhjendatud kulutus lepingulisele esindajale, arvestades tsiviilasja hinda, on 125 eurot. Selline on ka Riigikohtu praktika väikese hagihinnaga asjades, et õigusabikulud ei tohi ületada hagi hinda (vt RKL 3-2-1-4-15 p. 14) Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200 eurot (riigilõiv 75 € + lepingulise esindaja kulud 125 €). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele vajalikest menetluskuludest, 200 eurost 73 % ehk 146,00 eurot. TsMS § 177 lg 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Sellise taotluse on hageja esitanud.