2-19-20052/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus E AS ja kostja V S-V`i vahel 24.07.2013.a. sõlmitud liitumislepingust nr xxxx alusel 01.02.2016 arvest nr. 2014484866, summas 10,37 €, tasumise tähtaeg 18.02.2016 kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine. 01.02.2018.a. loovutas E AS nõude hagejale. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta.

Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud liitumislepingu kliendinumbriga xxxx alusel osutatud teenuste eest nõuded vastavalt põhivõlgnevuse 10,37 eurot ja viivised summas 10,13 eurot ning põhivõlgnevuse 5,00 eurot tasumise nõude. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitatud hagides esitanud sissenõudekulu 25 eurot kummaski hagis tasumise nõude kliendinumbriga xxxx alusel, ehk kokku sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-12831 esitatud hagis nõudnud kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist liitumislepingu kliendinumbriga xxxx alusel. Kostjale on saadetud kolm võlateatist saatmise aegadega 15.03.2018.a, 15.04.2018.a ja 15.05.2018.a. Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12831 on rahuldatud hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõue kostja vastu. Kohtuotsus on jõustunud 01.01.2020.a. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud sissenõudmiskulude kokku 50 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga nr xxxx alusel. Hagist nähtuvalt on kliendileping üles öeldud ning kostjale on saadetud kuus võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018.a, 01.05.2018.a,01.06.2018.a. ja 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 esitanud liitumislepingust kliendinumbriga xxxx tulenevate nõuete suurus on 25,50 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu nr xxxx kohta. Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12831 on rahuldatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot liitumislepingu nr xxxx alusel. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud tsiviilasjades nr 2-19-20052 ja 2-19-12831 (Harju Maakohtu 13.11.2019 otsusega lahendatud hagi) sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust xxxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks. Kohus lõpetab menetluse hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõudes kostja vastu. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu xxxx kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-12831. Kuivõrd hageja saab nõuda maksimaalselt 30 euro tasumist ning nimetatud nõudest on 25 euro tasumise nõue jõustunud kohtuotsusega lahendatud, on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist täiendavalt 5 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudekulude 5 eurot tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse sissenõudekulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi menetluskulude jagamiseks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erinevalt ei esine. Kohus lõpetas menetluse osaliselt ning rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.