Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võlgnevuse 2 870,92 euro nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
26.08.2019 / Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu (registrikood 80346178) Avaldaja esindaja: advokaat Irina Gromtsev xxx)
(e-post
Puudutatud isik: TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ (registrikood 10156140, asukoht Uus tn 1, Kiviõli, 43121 Lüganuse vald, Ida-Viru maakond, seaduslik esindaja Argo Pungas, juhatuse liige) Puudutatud isiku esindaja: Jaanek Pahka (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võlgnevuse 2 870,92 euro nõudes.
2.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks korteriomandi M1, asukohaga Uus tn 1, Kiviõli, majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.01.2016 - 31.10.2018 eest summas 2 870 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot 92 senti, sh põhivõlgnevus 2 098,60 eurot ja viivised 772,32 eurot.
Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ kanda ja välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 332 eurot. Rahuldamata osas jäävad
avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.
4.Välja mõista TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-lt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (382 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude (riigilõivu) summas 225 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
6.Jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.
7.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu 09.09.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võlgnevuse 2929,61 euro nõudes. Kohus tegi 24.09.2018 makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 04.10.2018. Võlgniku esindaja esitas 18.10.2018 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 02.11.2018.a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu esitas 22.11.2018 Viru Maakohtule hagi TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ vastu võlgnevuse 2870,92 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu asutatud 09.08.2012 ja kostjale kuulub elamus korteriomand nr M1. Kostja on korteriühistu liige. Arvestades kostja korteriomandi suurust, esitab hageja igakuiselt kostjale arveid, majandamiskulude eest. Korteriühistu juhatuse liige L. R. on korduvalt suhelnud kostja seadusliku esindajaga võlgnevuse tasumise osas, kostja aga jätab endiselt arved tasumata. Kostja TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ-le kuulub samas elamus veel 5 korteriomandit, mille suhtes oli kohtus juba kaks vaidlust (tsiviilasjades nr 2-14-38054 ja nr 215-126568), mille raames esitas TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ kassatsioonkaebused Riigikohtule, ühes asjas Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse 07.03.2018, teises 14.05.2018. Peale kohtuotsuste jõustumist hakkas kostja maksma jooksvaid arveid, kuid võlgnevust tema tasunud ei ole. Hageja nõuab võlgnevust ajavahemiku 01.01.2016 31.10.2018 eest ja võlgnevus on kokku 2870,92 eurot, millest põhivõlg on 2098,60 eurot ja viivise võlg seisuga 31.10.2018 772,32 eurot. Hageja nõude aluseks on KÜ asutamiskoosolekul kehtestatud sihtotstarbeline makse (asutamisprotokolli p 9). KÜ põhikirja p. 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes majandamiskuludena. Vastavalt 09.08.2012 KÜ asutamiskoosoleku protokolli punktile 9 kehtestati KÜ sihtotstarbelise makse suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. 10.04.2016 üldkoosolekul suurendati sihtotstarbelist makset 0,60 eurot/m2. Protokolli p 9 kehtestatud sihtotstarbeline makse (nn täishooldustasu) ja kostjale esitatavatel arvetel kajastatud „majanduskulud“ on üks ja sama ning sisaldavad järgmist: prügivedu, raamatupidaja teenus, juhatuse esimehe teenus, koristaja teenus, üldelekter, remonditööd. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2098,60 eurot ja sisse nõutavaks muutunud
viivise 31.10.2018 seisuga 772,32 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda, hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
2.TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ esindaja esitas vastuse, milles hagi ei tunnistanud. KÜ põhikirja p 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Hageja ei ole kohtule esitanud korteriomanike üldkoosoleku otsust, millest oleks võimalik välja lugeda, kui suur on jooksvate kulutuste katteks kehtestatud makse. Oma nõudes tugineb hageja 09.08.2012 asutamiskoosolekul kehtestatud osamaksu suurusele 0,50 eurot ühe ruutmeetri kohta. KÜ asutamiskoosolek on midagi muud, kui KÜ korteriomanike üldkoosolek. Asutamiskoosolekul kehtestatud osamaks saab olla ühekordne makse. Kostja vaidleb vastu nii halduskulude suurusele, kui ka sellele, et hagejal on õigus nõuda majandamiskulusi tuginedes 09.08.2012 asutamiskoosolekul kehtestatud osamaksule. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole esitanud ainsatki vajaliku tõendit selle kohta, mis tõendaks kostja võlgnevust hageja ees. Ka hageja poolt esitatud põhivõla ja viivisevõla tabel ei ole tõendina käsitletav. Hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUISTUNG
3.26.08.2019 kohtuistungil teatas kohus, et käsitleb hagiavaldust avaldusena, so menetleb nõuet hagita menetluses. Avaldaja esindaja teatel tuli kompromissettepanek, kuid ta ei tea, kas see on tema esindatavale vastuvõetav. Avaldaja esindaja palus anda pooltele tähtaeg 3 nädalat kompromissi sõlmimiseks, kompromissi mittesõlmimise korral jätkata menetlust kirjalikus menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja kuni 23.09.2019 kompromissi sõlmimiseks. Kohus märkis, et kui kompromissi ei sõlmita, esitada kostjal kohtule seisukoht, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, samuti esitada kohtule hiljemalt 23.09.2019 võimalikud tõendid ja taotlused.
ASJA EDASINE KÄIK
4.Menetlusosalised ei ole kohtule ei kompromissi ega muid avaldusi, taotlusi, tõendeid, jne esitanud. 30.09.2019 kohtunõudega kohustas kohus menetlusosalisi hiljemalt 10 päeva jooksul käesoleva kohtunõude kättesaamisest alates kohtule teatama nende seisukoht tsiviilasja edasise menetluse suhtes, kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule kompromiss; kui kompromissi ei sõlmita, esitada kostjal kohtule seisukoht, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega, samuti esitada kohtule võimalikud tõendid ja taotlused (sh menetluskullude nimekiri).
5.Avaldaja esindaja esitas 14.10.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad avaldaja menetluskulud kokku 635 eurot, sh riigilõiv 275 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 48 eurot ja kohtumenetlusega seotud õigusabikulud 312 eurot. Puudutatud isiku esindaja kohtule vastust ei esitanud.
6.05.12.2019 kirjaga teatas kohus, et menetleb tsiviilasja TsMS § 477 lg 1, 2; § 404 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses ning vastavalt § 404 lg 2, annab kohus menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus märkis, et „Puudutatud isiku esindaja ei ole kohtule vastust esitanud, seega jõuab kohus järeldusele, et tal puuduvad vastuväited selle
kohta, et kohus jätkab tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses.“. Kohus teatas, et vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamise tähtaeg on 20.12.2019 ning kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 24.01.2020 kantselei kaudu. Menetlusosalised kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi, jne ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Alates 01.01.2018 lahendatakse TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus sh korteriomandi eseme valitsemisest tulenevad nõuded. TsMS 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Seega asjaolu, et kohus kuni 26.08.2019 kohtuistungini menetles nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, edasi aga hagita menetluses ning teeb lahendi hagita menetluse sätete alusel, ei anna alust tehtava lahendi tühistamiseks. Maakohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
8.Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, milles palus puudutatud isikult kui korteriomanikult välja mõista korteriomandi asukohaga: Uus 1- M1 Kiviõli, võlgnevus perioodi eest 01.01.2016 kuni 31.10.2018 kokku 2 870,92 eurot, millest 2 098,60 eurot on põhivõlg ja 772,32 eurot seisuga 31.10.2018.a viivisevõlg. . Avaldaja väite kohaselt ei ole puudutatud isik tasunud perioodil 01.01.201631.10.2018 talle esitatud arvete alusel korteriomandi Uus 1-M1 Kiviõli eest majandamiskulusid.
9.KÜS §-s 151 lg 1 kohaselt (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 15 lg 1 järgi (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Tulenevalt KÜS § 15 lg 1 p-st 1 ja § 151 lg-st 1 (kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsioon) võib korteriühistu liikmete üldkoosolek koguda liikmetelt majandamiskuludena raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks ning korteriühistu aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmelt. Alates 01.01.2018 kehtiva Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad
korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
11.Kohtule ei ole esitatud korteriühistu majandustegevuse aastakava võlgnevuse kujunemise perioodi kohta. Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud omapoolsed arvestused puudutatud isiku võlgnevuse kohta, korteriühistu 09.08.2012 asutamiskoosoleku protokolli, mille p 9 järgi kehtestati korteriühistu sihtotstarbelise maksu suuruseks proportsionaalselt 0,50 eurot/m2 eest vastavalt korteriomaniku korteri suurusele; Korteriühistu Uus 1 10.04.2016 üldkoosoleku protokolli korteriühistu poolt teostatud tööde kohta, sihtotstarbelise makse suurendamise kohta 0,10 euro võrra 1m2 eest, 10.04.2016 üldkoosoleku osalejate registreerimislehe ja üldkoosoleku protokolli Lisa, korteriomandi Uus 1-M1 Kiviõli kohta arved, 10.04.2016.a KÜ Kiviõli Uus 1 üldkoosoleku protokolli väljavõte, korteriomandi majanduskulude arved perioodist 2017-2018, 06.09.2016.a tõendi, lepingud raamatupidamisteenuse osutamiseks, lepingu kojamehega, KÜ pangakonto väljavõte jaanuar 2016-märts 2016, KÜ pangakonto väljavõte jaanuar 2018-märts 2018 ja väljavõte KÜ koosoleku protokollist juhatuse esimehele tasu määramise kohta.
12.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja nõudnud puudutatud isikult kui korteri omanikult sihtotstarbelise makse tasumist Uus 1-M1 osas. Sihtotstarbelise makse suurus on korteriomanike poolt kehtestatud korteriühistu 09.08.2012 asutamiskoosolekul. Korteriühistu Kiviõli Uus 1 põhikirja p 6.3. kohaselt moodustab ühistu kapital osa- ja sihtkapitali. Põhikirja p 6.5 järgi, sihtkapital moodustub ühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Antud punktist tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludena. Korteriühistu liikmete üldkoosolek võib koguda liikmetelt majandamiskuludena raha igakuiste maksete näol kindlas suuruses ning asjaolu, et antud juhul on tegemist sihtotstarbelise maksega (maksed elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks), mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt korteriühistu 09.08.2012 asutamiskoosolekul ning asja materjalidest ei nähtu, et sihtotstarbeline makse kajastuks majandustegevuse aastakavas, ei anna alust väita, et puudutatud isik korteriomanikuna ei pea tasuma korteriomanike poolt üldkoosolekul kehtestatud sihtotstarbelist makset. Puudutatud isik on ise osalenud 09.08.2012 üldkoosolekul ning hääletanud korteriühistu sihtotstarbelise makse kehtestamise poolt. Vaatamata sellele, et puudutatud isik oli ise nõus sihtotstarbelise maksu kehtestamisega, ei ole ta neid tasunud. Sihtotstarbeline ehk majandamiskulude suurus korteriomandi M1 osas kajastub avalduses märgitud perioodi eest esitatud arvetel. Avaldaja poolt puudutatud isikule esitatud arvetest nähtuvalt on nõutud puudutatud isikult korteriomandi M1 osas igakuuliselt majandamiskulude tasumist kindlas summas. Korteriühistu on selgitanud, et arvel märgitud makse suurus on ühesugune seetõttu, et tegemist on põhikirja p-s 6.5. sätestatud sihtotstarbelise maksega, mille suurus määrati kindlaks korteriomanike poolt 09.08.2012 asutamiskoosolekul (protokolli p 9) ja 10.04.2016 üldkoosolekul. Tegemist on kehtivate korteriomanike üldkoosoleku otsustega ning KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks
vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
13.Puudutatud isiku vastuväite järgi ei ole ta tasunud arvetel märgitud summasid seetõttu, et ei ole aru saanud, mille eest ja millises ulatuses tuleb tal majandamiskulude eest tasuda. Kohus ei nõustu puudutatud isiku vastuväitega, kuna korteriühistu on nõudnud puudutatud isikult sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega ning tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, siis on puudutatud isiku vastuväide asjakohatu. Kohus märgib veelkord, et puudutatud isik on nõustunud antud makse kehtestamisega, puudutatud isik ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust/otsuseid vaidlustanud.
14.Lähtudes eeltoodust on puudutatud isik kohustatud tasuma korteriühistule sihtotstarbeliste maksete võlgnevuse perioodi 01.01.2016 kuni 31.10. 2018 eest. Seega mõistab kohus välja puudutatud isikult põhivõla 2 098,60 eurot.
15.Avaldaja nõuab puudutatud isikult sisse nõutavaks muutunud viivist 31.10.2018 seisuga 772,32 eurot. Avaldaja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine puudutatud isiku poolt. Avaldaja on viivise arvestuse kohtule esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus nõuda majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Puudutatud isik on majandamiskulude tasumisega viivitanud ning järelikult on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult viivist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et puudutatud isikult tuleb välja mõista viivis avaldaja nõutud ulatuses, so. sissenõutavaks muutunud viivis 31.10.2018 seisuga 772,32 eurot. Menetluskulude jaotus
16.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
17.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 635 eurot, sh tasutud riigilõiv 275 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 48 eurot ja kohtumenetlusega seotud õigusabikulud 312 eurot
(3 t 10 min x 96 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 275 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud jätta puudutatud isiku kanda maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot 48 euro asemel. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud edasises menetluses osalemise eest 312 eurot (3 t 10 min x 96 eurot) so, avalduse (hagiavalduse) koostamine, kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine, seisukoha koostamine kostja vastuse suhtes, 26.08.2019 istungiks ettevalmistamine ja 26.08.2019 istungil osalemine on põhjendatud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja õigusabi kulud 332 (20+312) eurot. Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 382 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 332 eurot.
18.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 382 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (382 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
20.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.