Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Scanweld Ehitus hagi AS Folger Art vastu võla, viivise, kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 24.03.2020. 1(3)

Kostja esindaja palus 27.03.2020 ligipääsu e-toimikule asjas materjalidega tutvumiseks, kostja ei ole hagile veel vastanud, kuna vastamise tähtaeg ei ole saabunud. Hageja esitas 06.04.2020 kohtule taotluse, millega soovib kostja vastu esitatud hagi tagasi võtta, näitamata tagasivõtmise põhjust. Kostja palus hüvitada talle lepingulise esindaja kulud summas 746 eurot ja määrata kindlaks, et lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni kohustada OÜ-d Scanweld Ehitus tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Asjaolude kohaselt on lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses ilma käibemaksuta (6 tundi ja 13 minutit × 120 eurot) 746 eurot. Kulude koosseis on järgmine:  27.03.2020.a, 31.03.2020.a; 01.04.2020.a, 03.04.2020.a, 06.04.2020.a – ligipääsu küsimine e-toimikule asja materjalidega tutvumiseks,  24.03.2020 Harju Maakohtu määrusega tutvumine,  hagimaterjalide tutvumine, positsioonide kujundamine ja hagimaterjalide õiguslik analüüs.  suhtlus ja konsultatsioon kliendiga,  06.04.2020.a avaldusega hagi tagasivõtmiseks tutvumine ning 06.04.2020.a Harju Maakohtu kirjaga tutvumine. Kõik kokku 6 tundi ja 13 minutit. Hageja leidis, et sellised kulud ei ole põhjendatud, kuna kostja oli vaidluse sisust eelnevalt teadlik, menetluses ei ole kostja veel toiminguid teinud, menetluskulude nimekirja koostamine on ainuke dokument, hagi tagasivõtmise ja kohtu kirjad (esitada arvamus tagasivõtmisele) on lühikesed ning seetõttu on hageja arvates põhjendatud kostja kulud esindajale 60 € poole tunni eest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja soovib hagi kostja vastu tagasi võtta. Kuivõrd asjas ei ole lõppenud eelmenetlus, võib hageja hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta seoses tagasivõtmisega läbi vaatamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõla TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab k ohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Arvestades asjaolu, et hageja on hagi tagasi võtnud ning asjast ei nähtu, et kostja oleks nõude rahuldanud, tuleb jätta kostja ja hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 I poole järgi hageja kanda. Kooskõlas TsM § 175 lg 1 kontrollib kohus kostja esindaja kulude põhjendatust. Kohus nõustub vaid osaliselt hageja vastuväidetega. Arvestades, et e-toimikule ligipääsuks tuli kostja lepingulisel esindajal saata e-kiri 1-2 lausega, hagi tagasivõtmise avalduses oli vaid 2 lauset

2(3)

ning kohtu e-kirjas, millega kohus küsis kostjalt arvamust tagasivõtmise kohta, oli samuti 2 lauset, siis on võimalik vähendada esindaja tehtud kulusid 15 min võrra. Samas leiab kohus, et ülejäänud 6 h, milleks on kostja esindaja kulutanud aega, ei ole alusetu. Nimelt oli kostja esindajal õigus tutvuda pärast hagi menetlusse võtmist kõigi asja materjalidega, see läbi lugeda, läbi mõelda ja ka kliendiga suhelda. Ära on jäänud vaid see, et kostja oleks koostanud vastuse hagile. Eluliselt pole usutav, et kostja tegi vaidlusaluse asja materjalidega tööd vaid pool tundi. Kohus arvestab siinjuures asjaolu, et hageja on oma hagi koostamiseks ja mitu korda täiendamiseks pidanud kulutama aega koos kliendiga nõu pidamiseks enam kui 12 h ning kohus leiab, et see aeg ei olnud pelgalt mitte teksti koostamine, vaid selle vaidluse sisu läbimõtlemine, positsiooni kujundamine. Asjaolu, et kostjal oli väidetavalt vaidluse sisu enne hagi esitamist teada ja mis võimaldab hageja arvates kulusid piirata, ei tähenda seda, et kui hagi on kohtusse esitatud ja menetlusse võetud, et siis on kostjal selge kõik, mida hageja soovib temalt saada ja võtab ära kostjalt võimaluse hagiga tutvudes õiguse nõuda menetluskulusid olukorras kui hageja võtab hagi enne kui kostjal on vastamise aeg saabunud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks kostja menetluskulusid, mis ta on asjas teinud, sõltumata veel vastuse esitamisest ja selle tähtaja saabumisest, 6 h eest kokku 6*120 € ehk 720 € (ilma käibemaksuta). Eeltoodu alusel kuulub kostja menetluskulude avaldus osalisele rahuldamisele ja hagejalt tuleb välja mõista kostja kasuks 720 € (ilma käibemaksuta). Kooskõlas kostja taotlusega, tuleb hagejal tasuda kostjale TsMS § 177 lg 4 järgi menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 426 lg 1 sätestab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.