M. I. E. B. hagi BCC CONSULT OÜ vastu põhivõla, kahju hüvitise ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
126 889,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. I. E. B. (sünniaeg xxxx, elukoht xxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaat Maksim Kozlov (Advokaadibüroo LINKLaw, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: BCC CONSULT OÜ (registrikood 12437239, asukoht Punane tn 56, 13619 Tallinn, epost [email protected]); Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Lennart Oja ja Oksana Bibikova (Uplegal Advokaadibüroo, e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised
Juures viibis
19.02.2020 avalikul kohtuistungil Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht ja vandeadvokaat Maksim Kozlov, kostja seaduslik esindaja D. M., kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Lennart Oja ja Oksana Bibikova Sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Rahuldada M. I. E. B. hagi BCC CONSULT OÜ vastu põhivõla, kahju hüvitise ja viiviste nõudes.
2.Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt põhivõlgnevus 9197 eurot M. I. E. B. kasuks.
Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt viivised põhivõlgnevuselt 9197 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras M. I. E. B. kasuks alates 06.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni.
4.Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt põhivõlgnevus 106 178 eurot M. I. E. B. kasuks.
5.Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt viivised põhivõlgnevuselt 106 178 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras M. I. E. B. kasuks alates 06.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni.
6.Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt kahju hüvitis 2115 eurot M. I. E. B. kasuks.
7.Välja mõista BCC CONSULT OÜ-lt viivised kahju hüvitiselt 2115 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras M. I. E. B. kasuks alates 06.06.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud
8.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
9.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.M. I. E. B. (edaspidi hageja) ja BCC CONSULT OÜ (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 2018. aasta suvel käsundusleping (leping 1), mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale äriühingu asutamisteenuseid ning koostama hageja soovitud dokumentatsiooni: asutama hagejale äriühingu Eesti Vabariigis, hankima asutatud äriühingule virtuaalvääringute tegevusload (krüptolitsentsid) ja asutama äriühingu Leedu Vabariigis ning hankima sealse pangalitsentsi. Lepingu 1 sõlmimise kinnituseks esitas kostja hagejale 08.08.2018 kuupäevaga dateeritud arve nr 3586 summas 110 880 eurot, paludes, et hageja tasuks osutatavate teenuste eest osalise ettemaksu. Arvelt nähtub, et ettevõtte asutamine Eestis ning krüptolitsentsid maksavad kokku 28 880 eurot ning ettevõtte asutamine Leedus ning pangalitsents maksavad kokku 82 000 eurot.
2.Hageja, tema esindaja B. D.i ning kostja vaheline suhtlus seonduvalt lepingu 1 täitmisega toimus Skype’is. Kostjat esindas lepingu 1 täitmisel ning hagejaga suhtluses N. T.. Kostja esindaja kinnitas hagejale 17.08.2018 Skype vestluses, et kui kostja ei suuda hankida vajalikke litsentse, siis ei ole kostjal õigust ka raha saada ning ülejäänud summa kuulub hageja poolt kostjale tasumisele üksnes siis, kui kostja saab hageja poolt soovitud tegevusload. Hageja tasus 17.08.2018 ettemaksu summas 12 197 eurot, mida tõendab Xxxx maksedokument.
3.Pärast ettemaksu tegemist uurisid hageja ning tema esindaja B. D. 2018. aasta ajaperioodil oktoober-detsember kostja töötajalt N. T.ilt korduvalt, kui palju eraldi maksab ettevõtte asutamine Eestis ja kui palju eraldi maksab Eestis krüptolitsentside koostamine, sest kostja esitatud arvel nr 3586 oli nende maksumus kajastatud ühtse summana 28 880 eurot. Kostja ei vastanud hageja päringutele ega olnud mitme kuu jooksul suutnud asutada hageja soovitud Eesti äriühingut ega hankida krüptolitsentse.
4.Arvestades kostja tegevust käsundi täitmisel teavitas hageja esindaja B. D. kostjat 21.12.2018 Skype’i teel, et hageja ütleb lepingu 1 osaliselt üles ega soovi kostjalt enam Leedu äriühingu asutamist ega pangalitsentsi. Hageja oli nõus kostjale tasuma üksnes Eesti äriühingu asutamise eest ja soovis ülejäänud osas tasutud ettemaksu tagastamist.
5.Kostja ei teavitanud hagejat sellest, kui palju Eestis ettevõtte asutamise teenus maksab, kuid edastas hagejale notariaalsed asutamisdokumendid, mille kohaselt on 09.01.2019 asutatud osaühing V OÜ, mille juhatuse liige on hageja. Äriregistri andmetel on V OÜ registrisse kantud 16.01.2019. Hageja pöördus 07.03.2019 nõudekirjaga kostja poole, milles selgitas, et tema hinnangul on mõistlik tasu Eestis ettevõtte asutamise teenuse eest 3000 eurot ning see sisaldab kõiki kulusid, sh äriregistri aadressi ja kontaktisiku teenust. Kuivõrd hageja oli tasunud kostjale ettemaksuna 12 197 eurot ning oli nõus tasuma äriühingu asutamise eest 3000 eurot, siis palus hageja kostjal tagastada ülejäänud ettemakse summas 9197 eurot (12 197-3000) hiljemalt 13.03.2019. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9197 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.
6.Hageja ja kostja sõlmisid 2018. aasta septembrikuus ka teise käsunduslepingu (leping 2), mille kohaselt kostja kohustus aitama hagejat hageja raha ca 224 000 euro ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse Xxxx (edaspidi MT) platvormilt hagejale. Hageja selgitas kostjale, et on eelnevalt konverteerinud MT's rahalised vahendid bitcoinideks (edaspidi BTC) ning seejärel vahetanud rahaks ja hageja soovib nüüd saada rahalised vahendid rahas ja seejärel vahetada need tagasi BTC'ks ning siis BTC ́s välja võtta, kuid ei saa seda ise teha, kuna tema konto on MT poolt blokeeritud. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja korraldab nii hageja konto vabastamise kui ka hageja poolt soovitavad eelkirjeldatud tehingud hageja rahaliste vahenditega. Hageja ja kostja leppisid kokku, et nimetatud teenuste eest on kostjal õigus võtta saadud summast 8% vahendustasuna, aga ülejäänud osa kantakse viivitamatult hagejale üle. Kostjat esindas lepingu 2 täitmisel ning hagejaga suhtluses samuti N. T..
7.Lepingu 2 raames juhendas kostja hagejat 13.09.2018 ja 14.09.2018 saatma MT-le avalduse. MT-lt laekus kostja rahakotikontole hageja rahalisi vahendeid 39.51269694 BTC. Kostja kandis 04.10.2018 hagejale üle ainult osa hageja rahalisi vahendeid, mis oli 17.65666480 BTC. Kuna MT-lt laekus kostja rahakotikontole hageja rahalisi vahendeid 39.51269694 BTC, siis 8% suurune vahendustasu peaks olema võrdne 3.16101576 BTC'le. Võttes arvesse BTC summa, mis on kostja hagejale maksnud 04.10.2018, on kostja poolt hagejale maksmata 18.68503318 BTC. Hageja esitab kostja vastu rahalise nõude summas 106 178 eurot, millise rahasumma peab kostja hagejale välja andma lepingu 2 alusel. Ühe BTC keskmine hind on 6 562 USD või 5 682 eurot. Kokku on 18.68503318 BTC-d eurodes 106 178 eurot (18.68503318 BTC ́d X 5 682 eurot = 106 178 eurot). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise võlgnetavalt summalt 106 178 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ja § 94 sätestatud määras päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude II kohase täitmiseni.
8.Hageja esitab kostja vastu kahjuhüvitise nõude summas 2115 eurot ja viivisenõude võlgnetavalt kahjuhüvitise summalt 2115 eurolt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ja § 94 sätestatud määras päevas hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagejal on tekkinud kohtueelsete õigusabikuludena advokaadikulud seonduvalt Hageja
kohtueelse nõustamisega ja 07.03.2019. a nõudekirjade koostamisega. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelsed õigusabikulud kokku summas 2115 eurot. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja vaidleb hagile vastu. BCC Consult OÜ ei sõlminud hagejaga lepinguid ega saanud hagejalt rahalisi vahendeid. Arvelt nr 3586 summas 110 880 eurot nähtub, et arve on väljastatud Uus-Meremaa eraettevõtte poolt, nimelt Xxxx. Arvel nr 3586 näidatud arveldusarve ei kuulu BCC Consult OÜ-le ning BCC Consult OÜ ei saanud mingeid rahalisi vahendeid hagejalt. Arvel nr 3586 puudub selle koostamise isiku nimi, allkiri ja pitser.
10.Hageja väidab, et hageja ja kostja sõlmisid 2018. aasta septembrikuus ka teise käsunduslepingu, mille kohaselt kostja kohustus aitama hagejat ca 224 000 euro ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse Xxxx (edaspidi MT) platvormilt hagejale. Ka nimetatud leping ei ole sõlmitud kostjaga.
11.Lepingu 1 sõlmimiseks pöördus hageja PNZ esindaja N. T.i poole, keda soovitas hagejale PNZ teenuseid kasutanud klient. Hageja ja PNZ sõlmisid lepingu 1 Skype’i vestluses, kus N. T. selgitas hagejale, kellega ta lepingu 1 sõlmib. N. T. pakkus hageja soovil viimasele PNZ-i teenuseid, esitades selleks PNZ poolt hagejale arve. Hageja ei ole ei lepingu 1 sõlmimisel ega lepingu 1 täitmisel kordagi nimetanud kostjat ega viidanud kostjale kui lepingu 1 teisele poolele. Lisaks, N. T.il puudus mistahes õigus kostja nimel lepinguid, sh lepingut 1 sõlmida. Alternatiivselt, kui asuda seisukohale, et pakkumise lepingu 1 sõlmimiseks tegi kõigepealt hageja, siis on leping 1 siiski sõlmitud hageja ja PNZ vahel. Seda põhjusel, et kostja ei ole ise ega N. T.i vahendusel hagejale avaldanud nõustumust lepingu 1 sõlmimiseks ning N. T. on lepingu 1 sõlmimiseks vahetatud tahteavaldustes selgelt väljendanud soovi sõlmida Leping 1 PNZ poolt, mitte kostja poolt. Juhul, kui kohus peaks lugema epingu 1 sõlmituks siiski hageja kostja vahel, on arve esitamisega PNZ poolt ja selle tasumisega hageja poolt lepingut 1 muudetud selliselt, et selle teiseks pooleks on PNZ.
12.Hageja väitel leppisid lepingu 2 pooled kokku selles, et isikul, kes teenust osutab, on õigus saada teenuse osutamise eest 8% tasu. Kõnealuse suhte näol ei ole tegemist iseseiva lepinguga, vaid lepingu 1 täiendava kokkuleppega. Seda, et leping 2 oli vaid lepingu 1 lisatingimus, on N. T. tunnistajana korduvalt ja selgelt ka kinnitanud. Kui lepingu 2 eest hageja poolt tasumisele kuulunud tasu pidi saama Leedus reaalselt teenust osutavad isikud, ning N. T. ega tema poolt esindatud PNZ mingit tasu ei pidanud saama, ei saanud ka leping 2 olla iseseisev leping, kuna teenuse osutamisele suunatud lepingud on ärilistes suhtes reeglina tasulised.
13.Eelnevast tulenevalt muutis leping 2 ehk täiendav kokkulepe lepingu 1 tähtajaliseks, mis pidi lõppema siis, kui kõik arvel näidatud teenused on osutatud. Seda seetõttu, et PNZ-l oli õigus saada raha tulemuse saavutamisel. Sisuliselt oli tegemist tulemustasu kokkulepet sisaldava lepinguga – pole tulemust, pole ka tasu. Seega oli teenuse osutajal, st PNZ-l õigustatud ootus, et lepingut 1 ei lõpetata ilma olulise põhjuseta.
14.Juhul, kui lepingu 2 teiseks pooleks loeb kohus siiski kostja, mitte PNZ, tuleb arvesse võtta, et kostja ei ole saanud hageja vahendeid, kuna hageja poolt viidatud rahakotikonto ei kuulu kostjale. Seni, kuni hageja ei ole tõendanud oma väidet, et rahakotikonto, millele MT platvormilt BTC-d kanti, oli kostja oma, ei tule kostjal vastupidist tõendada ning piisab kui kostja sellele vastu vaidleb. Hagejal ei ole õigust nõuda lepingu 2 alusel teiselt poolelt tagasi mitte raha, vaid BTC-sid. Tingimustes ei olnud välja toodud, et PNZ peaks hagejale edastama MT platvormilt saadud BTC-de jäägi rahas.
15.Juhul, kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et kostja on lepingu 1 pool, ei ole kostja saanud hagejalt kokkulepitud tasu osutatud teenuse eest. Äriühingu asutamise teenuse
osutamise toimumise osas ei ole pooltel vaidlust, selle teenuse osutamisega on ka hageja nõustunud. Hageja hinnangul on osutamata aga täielikult arvel kajastatud krüptolitsentsi taotlemise teenus. Sellega kostja ei nõustu. Nimelt jäi Eesti ühingule krüptolitsentsi taotlemise teenuse osutamine lõpule viimata hageja tõttu, kes keeldus väljastamast vastava taotluse esitamiseks vajaliku volikirja. Hagejale arvel näidatud teenuste osutamine viibis hagejast endast tulenevatel põhjustel.
16.Kuna hagejal polnud õigust lepingut 1 üles öelda, ei kuulu lepingu 1 järgne tasu ka vähendamisele. Kuna lepingu 1 raames oli tehtud sisuliselt kogu töö Eestis äriühingu asutamiseks ja krüptolitsentside taotlemiseks (hagejast tuleneval põhjusel jäi ainult esitamata litsentsitaotlus), siis tuleb kogu nimetatud teenuste kokkulepitud tasu (28 880 EUR) ja hageja poolt Eestis äriühingu asutamise põhjendatud tasuks loetu (3 000 EUR) vahe (25 880 EUR) osas jätta hagi rahuldamata ka siis, kui kohus loeb lepingu 1 ja 2 teiseks pooleks kostja ning ei arvesta ülejäänud kostja vastuargumente. Seda, kui suur oleks olnud Leedus teenuse osutamise kokkulepitud tasu kasumi ulatus, ei ole kostjale teada, kuivõrd tema ei olnud kuidagi seotud Leedus teenuse osutamisega. Ometi oleks õige, et kui kohus loeb lepingu 1 teiseks pooleks kostja ning nõustub kostjaga selles, et leping 1 on tähtajaline, tuleks hagi rahuldamise ulatust vähendada osas, milles oleks lepingu 1 teine pool võinud teenida kasumit arvel näidatud Leedu teenuse osutamisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
18.Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt asjaolust, et hageja leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kaks käsunduslepingut, millest esimese kohaselt kohustus kostja osutama hagejale äriühingu asutamisteenust koos krüptolitsentside saamisega. Teise käsunduslepingu kohaselt kohustus kostja hageja nõude kohaselt aitama hagejat hageja raha ca 224 000 euro ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse Xxxx platvormist hagejale. Hageja leiab, et kostja on käsunduslepingutest tulenevaid kohustusi rikkunud ning hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr 1 alusel 9197 eurot, lepingu nr 2 alusel 106 178 eurot, lisaks kahjuhüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega 2115 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
19.Kohus märgib, et kostja keskne vastuväide käesolevas asjas on, et kostja ei olnud hagejaga sõlmitud käsunduslepingute pool, mistõttu kohus analüüsib esmalt, kas vaidlusalused lepingud on sõlmitud hageja ja kostja vahel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja selgituste kohaselt on antud juhul leping nr 1 sõlmitud 17. augustil 2018 Skype’i vahendusel. Nähtuvalt Skype’i vestluse väljavõttest (kd I lk 11) on isik nimega N. (vaidlus puudub, et tegemist on N. T.iga) edastanud kell 19:00 hagejale arve nr 3586. Arvest nr 3586 (kd I lk 6) nähtuvalt on arve väljastanud ettevõte nimega Xxxx ning tasumiseks kohustatud isik on hageja. Arvest nähtuvalt on teenuse sisu äriühingu asutamine koos AML litsentside saamisega Eestis ning samuti äriühingu asutamine koos pangalitsentsi saamisega Leedus. Nimetatud arve alusel on hageja tasunud 12 197 eurot, mida tõendab ülekande väljavõte (kd I lk 58). Kohus on eelviidatud tõenditest tulenevalt seisukohal, et füüsiliste
isikutena osalesid lepingu nr 1 sõlmimisel N. T., kes tegi arve esitamise näol pakkumise, ning hageja, kes andis sellele arve tasumise läbi aktsepti.
20.Käesoleval juhul on poolte vahel vaidlus, kas ja kelle esindajana tegutses nimetatud lepingu sõlmimisel füüsiline isik N. T.. Hageja leiab, et N. T. kui kostja töötaja tegutses kostja esindajana. Hageja hinnangul kinnitavad seda asjaolud, et kostja kodulehel oli N. T. kajastatud kostja töötajana, mida tõendab kostja veebilehe väljavõte (kd I lk 7-10). Samuti nähtub kostja edastatud e-kirjadest (kd I lk 79-83), et N. T. kasutas hagejaga suheldes e-postiaadressi xxxx ning e-kirjade jaluses on kajastatud märge BCC Consult Ltd „Prifinance“. Kostja on seisukohal, et nimetatud asjaolud ei tõenda, et N. T. tegutses lepingu sõlmimisel kostja töötaja või esindajana, kuna hageja poolt tasutud arve on esitanud ettevõte nimega Xxxx ning hageja pöördus N. T.i kui Xxxx töötaja poole isiku nimega T. soovitusel. Samuti tuleb kostja hinnangul arvesse võtta asjaolu, et N. T. on tunnistajana ütlusi andes kinnitanud, et ta tegutses hagejaga lepingu sõlmimisel just Xxxx esindajana, mitte kostja töötajana.
21.Kohus märgib, et VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg-st 4 tulenevalt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Antud juhul on pooltel erimeelsus, kelle esindaja oli lepingu sõlmimisel N. T., seega tuleb kohtu hinnangul analoogia korras lähtuda VÕS § 29 lg-st 4, s.o hinnata, kuidas mõistlik isik pidi vastavast asjaolust aru saama. Kohus leiab, et mõistliku isiku vaatepunktist on tavapärane, et enne lepingu sõlmimist tuleb välja selgitada lepingu teise osapoole isik ja taust. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et avalikest andmetest kättesaadava info, s.o kostja kodulehe andmetel oli N. T.i näol tegemist just kostja töötajaga. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole tõendanud, et hageja on enne lepingu sõlmimist kostja kodulehte külastanud, märgib kohus, et nimetatud asjaolu on väga keeruline, kui mitte võimatu tõendada. Samas on hageja esitanud kostja veebilehe väljavõtte (kd I lk 8), mis kinnitab, et kostja kodulehte külastades oli võimalik tuvastada, et N. T.i näol oli tegemist kostja õigusnõustaja ja strateegilise partnerluse juhatajaga. Seega oli hagejal võimalik enne lepingu sõlmimist avalike andmete pinnalt veenduda, et N. T. on kostja töötaja ning võttes arvesse, et kostja pakub äriühingu asutamise teenust, tegutseb N. T. vastavasisulisi lepinguid sõlmides just kostja nimel ja oma tööülesannetes.
22.Seoses asjaoluga, et hagejale esitatud arve oli koostatud Xxxx poolt, on kohus seisukohal, et kooskõlas VÕS § 80 lõikega 1 on võimalik lepingus ette näha, et leping tuleb täita isikule, kes ei ole lepingu osapool, mistõttu ei tähenda N. T.i poolt arve esitamine Xxxx andmetega, et nimetatud ettevõte oli hagejaga sõlmitud lepingu osapool. Kohus on seisukohal, et Xxxx ei saanud hagejaga sõlmitud lepingu osapool olla ka lähtuvalt asjaolust, et nimetatud ettevõte on nähtuvalt Uus-Meremaa äriregistri andmete väljavõttest (kd I lk 182) 18.10.2018 seisuga kustutatud. Samas ilmneb N. T.i e-kirjadest (kd I lk 79-83), et N. T. on hageja esindajaga 2019. aastal aktiivselt suhelnud seoses lepingu esemeks olevate küsimustega. Kohus on juba varasemalt viidanud asjaolule, et nimetatud kirjade jaluses on N. T. ennast igakordselt identifitseerinud kostja töötajana. Kohtu hinnangul ei saanud N. T. olla 2019. aastal lepinguga nr 1 seotud küsimustes e-kirju saates Uus-Meremaa äriühingu esindaja, kuna vastavat äriühingut enam ei eksisteerinud. Samas ei ole kohtule esitatud andmeid või tõendeid, millest ilmneks, et leping nr 1 on pärast selle sõlmimist antud Uus-Meremaa äriühingult üle
mõnele muule ettevõttele või isikule, mis tähendab, et Xxxx ei olnud juba lepingu nr 1 sõlmimisel selle osapool.
23.N. T.i on 19.02.2020 kohtuistungil andnud tunnistajana ütluseid, et hagejaga lepingu sõlmimisel esindajas N. T. ettevõtet Xxxx, mitte kostjat. Tunnistaja väitel suhtles tunnistaja esmalt isikuga nimega T. ning seejärel T.i kaudu hagejaga ning just T. selgitas hagejale, et N. T. esindab ettevõtet Xxxx (kd II lk 127-128). Kohus on seisukohal, et N. T.i ütluseid ei saa antud osas usaldusväärseteks lugeda, kuna need on vastuolus teiste asjas esitatud tõenditega. Ennekõike lähtub kohus eelpool viidatud asjaoludest, et N. T. suhtles hagejaga kostja andmeid kasutades ning seda ka pärast Xxxx registrist kustutamist. Samuti võtab kohus arvesse, et hagejaga suhtlesid ja lepinguga nr 1 seotud ülesandeid teostasid ka teised kostja töötajad A.-D. B. ja R. K., mis tähendab, et mõistliku isiku arusaamise kohaselt oli hagejal leping just kostjaga. Kohus märgib, et N. T. ei suutnud 19.02.2020 kohtuistungil anda üheselt arusaadavaid selgitusi selle kohta, kellega oli N. T.i nägemuse kohaselt hagejal leping pärast seda kui Xxxx ettevõtet enam ei eksisteerinud, aga kostja töötajad hagejale jätkuvalt teenuseid osutasid.
24.Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest ja tõenditest kogumis asub kohus seisukohale, et 17. augustil 2018 sõlmis hageja lepingu just kostjaga, kes tegutses oma töötaja N. T.i kaudu. Kohus märgib, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 121 lg 2 alusel loetakse teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Täiendavalt sätestab TsÜS § 132 lg 1, et isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Kohus leiab, et antud juhul tegutses N. T. TsÜS § 121 lg 2 mõttes lepingut sõlmides kostja töötajana ning pärast lepingu sõlmimist toimus hageja antud käsundi täitmine ka teiste kostja töötajate poolt. Nimelt on ka tunnistaja A.-D. B. 19.02.2020 kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel kinnitanud, et tunnistaja oli kostja töötaja ning kostja tegeles hagejale äriühingu asutamise ning vajalike dokumentide taotlemisega, samuti aitasid kostja töötajad hagejat viisa taotlemisel (kd II lk 131). Samuti ilmneb V OÜ asutamisotsusest ja kandeavaldusest (kd I lk 60-61), et hageja esindajana on vastavate toimingute puhul tegutsenud kostja töötaja R. K.. Kohtu hinnangul tõendab, et leping oli sõlmitud just kostjaga, ka asjaolu, et nähtuvalt V OÜ asutamisotsusest oli hageja nimele asutatud äriühingu kontaktisikuks märgitud kostja (kd I lk 60 pöördel). Lisaks nähtub kostja töötaja V. R. 20.12.2019 e-kirjast (kd II lk 101-103), et kostja töötaja on hageja poole pöördunud ettepanekuga ettevõtte V OÜ uuendamiseks. Kohtu hinnangul tõendab kõnealune e-kiri üheselt, et 17.08.2018 käsundusleping Eestis äriettevõtte asutamiseks oli sõlmitud just kostjaga, kuna olukorras, kus Xxxx oli 18.10.2018 seisuga kustutatud, ei saanud vastava e-kirja saatmine toimuda Uus-Meremaa ettevõtte nimel ega huvides.
25.Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud, et 17.08.2018 leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel, analüüsib kohus järgnevalt, kas kostja on täitnud talle lepingust tulenevad kohustused. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 jj mõttes. VÕS § 619 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 621 lg-st 1 tulenevalt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima
käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-180-12 p-s 13 selgitanud, et käsundisaaja peab VÕS § 620 lg 1 järgi tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid.
26.Antud juhul nähtub hagejale esitatud arvest nr 3586 (kd I lk 6), et hageja andis kostjale 17.08.2018 lepingu raames käsundi asutada äriühingu koos AML litsentsidega Eestis ning samuti asutada äriühing koos pangalitsentsiga Leedus. Antud asjas on esitatud V OÜ notariaalselt tõestatud asutamisotsus ja kandeavaldus (kd I lk 60-61), millest ilmneb, et kostja töötaja on hageja volikirja alusel taotlenud äriühingu asutamist ning hageja nimele on asutatud Eestis äriühing. Kohus leiab, et seega on tõendamist leidnud, et kostja on täitnud talle käsunduslepingust tuleneva kohustuse Eestis äriühingu asutamiseks.
27.Arve nr 3586 kohaselt oli Eestis äriühingu asutamise tasu ning krüptolitsentide saamise tasu kokku 28 880 eurot. Hageja leiab, et sellest summast Eestis äriühingu asutamise tasu sai olla maksimaalselt 3000 eurot ning võttes arvesse, et hageja on kostjale ettemaksuna tasunud 12 197 eurot, mida tõendab ülekande väljavõte (kd I lk 58), on hagejal õigus tagasi saada 9197 eurot, kuna muid arvel nr 3586 nimetatud käsundeid ei ole kostja täitnud. Antud juhul on N. T. tunnistajana kinnitanud, et ettevõtte registreerimise maksumus on ca 1350 eurot ning sellega seonduv juriidiline nõustamine ja dokumentide saamine 700-800 eurot (kd II lk 128). Täiendavalt on tunnistaja nimetanud raamatupidajateenuse, AML teenuse ja 4 krüptolintsentsi hinnad, kuid kohus märgib, et käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et hageja käsund on vastavas osas kostja poolt täidetuks. Samuti ilmneb kostja kodulehe väljavõttelt, et kostja poolt äriühingu asutamine Eestis maksab sõltuvalt teenuste mahust 700-2870 eurot (kd I lk 89).
28.Nähtuvalt hageja esindaja poolt 21.12.2018 kell 22:26 Skype’i teel tehtud avaldusest (kd I lk 53) on hageja avaldanud kostjale järgmist: „Me ei taha enam pahad välja näha – me lihtsalt tahtsime head teenust. Nagu mainisime varem, peamine asi, millest tahtsime teiega rääkida, on muudatus esialgses tellimuses. Me muudame mahtu neljast artiklist kuni üheni. Esialgselt, me leppisime kokku Eesti firma loomises, Eesti krüptolitsentsides, Leedu firmas ja Leedu panganduslitsentsides. Need olid teil originaalarves kahe reaartiklina, üks kogum Eesti artiklite jaoks ja teine kogum Leedu artiklite jaoks. Nüüd ei ole enam vajadust Leedu firma või panganduslitsentsi järele, nii et seda rea artiklit me tühistame täielikult. Lisaks, me nõuame Eesti firma registreerimise eraldamist Eesti litsentsidest, nii et me saaksime kindlaks määrata firma loomise hinda sõltumata litsentsidest.“ Nähtuvalt hageja esindaja ja kostja varasemast vestlusest on pooled 17.08.2018 lepingu sõlmimisel kokku leppinud vastavalt kostja kinnitusele, et kui kostja ei suuda hankida vajalikke litsentse, siis ei ole kostjal õigust ka raha saada ning ülejäänud summa kuulub hageja poolt kostjale tasumisele üksnes siis, kui kostja saab hageja poolt soovitud litsentsid (kd I lk 11). Samuti on kostja 17.08.2018 vestluses täiendavalt rõhutanud, et pärast seda, kui firmad on registreeritud, valmistatakse litsentside jaoks leping ette, hageja ei pea enne seda rohkem midagi maksma (kd I lk 11 pöördel).
29.Kohus märgib, et VÕS § 630 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Kohus leiab, et antud juhul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud tähtajatu käsundusleping, kuna asjas ei ole esitatud tõendeid, millest ilmneks, et leping oli seotud konkreetsete tähtaegadega. Seega võis kumbki osapool kooskõlas VÕS § 630 lõikega 1 lepingu nr 1 kuni täitmiseni igal ajal üles öelda. Antud juhul on hageja kostjaga sõlmitud lepingu 21.12.2018 avaldusega osaliselt üles öelnud osas, ning avaldanud, et ta ei soovi käsundi täitmist osades, mis puudutavad krüptolitsentse, Leedus ettevõtte asutamist ning pangalitsentsi saamist. Seega tuleb lugeda hageja ja kostja vahel 17.08.2018 sõlmitud käsundusleping alates 21.12.2018 vastavates osades kooskõlas VÕS § 630 lõikega 1 ülesöelduks. VÕS § 195 lg-st 5 tulenevalt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Tagastamisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-des 189–191 sätestatut. VÕS § 189 lõikega 1 kooskõlas võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
30.Seoses kostja vastuväitega, et hagejal ja kostjal oli kokkuleppe, mille kohaselt oli lepingu ülesütlemine välistatud, märgib kohus, et antud väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Nimelt on kostja 17.08.2018 lepingu sõlmimisel kinnitanud, et kui kostja ei suuda hankida vajalikke litsentse, siis ei ole kostjal õigust ka raha saada ning ülejäänud summa kuulub hageja poolt kostjale tasumisele üksnes siis, kui kostja saab hageja poolt soovitud litsentsid (kd I lk 11). Seega oli lepingu sõlmimisel läbi räägitud võimalus, et kui kostjal ei õnnestu kõiki käsunduslepingust tulenevaid ülesandeid täita, siis vabaneb hageja täiendavate summade tasumise kohustusest. Hageja ja kostja vestlusest ei ilmne tingimust, et hageja välistab tulevikus igasuguse võimaluse lepingu ülesütlemiseks. Kohtu hinnangul ei oleks selline kokkulepe ka kooskõlas VÕS § 630 lõikega 1 ega VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt usutavaks tunnistaja N. T.i ütluseid osas, milles tunnistaja väitis, et hagejaga oli sõlmitud kokkuleppe, mis välistas lepingu ülesütlemise ka olukorras, kus käsundit ei täidetud.
31.Kostja on esitanud vastuväite, et lisaks ettevõtte asutamise tasule on kostjal õigus saada ka krüptolitsentside taotlemise teenuse eest tasu, kuna kõik krüptolitsentside saamiseks vajalikud toimingud tehti sisuliselt ära ning teenus jäi lõpule viimata üksnes hagejast endast tulenevatel põhjustel, kuna hageja keeldus väljastamast selleks vajalikku volikirja. Kohus märgib, et nähtuvalt 23.01.2019 Skype’i vestlusest (kd I lk 33) on hageja esindaja selgitanud, et hageja on kostjale korduvalt avaldanud, et hageja ei soovi kostjalt täiendavate toimingute tegemist, kuni kostja ei ole hagejale üle kandnud kõiki Xxxx platvormilt saadud vahendeid ning kuni kostja ei ole hagejale täpsustanud, kui palju maksab ettevõtte asutamine ja kui palju krüptolitsentside taotlemine. Hageja esindaja on juba 13.09.2018 vestluses (kd I lk 13) palunud, et kostja edastaks hagejale ettemakse tasumise kohta kviitungi, kuid seda korraldust ei ole kostja täitnud. Samuti on kostja esindaja 21.12.2018 lepingu ülesütlemise avalduses rõhutanud, et hageja ei aktsepteeri muid teenuseid peale ettevõtte asutamise (kd I lk 29 pöördel). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kostja pidi lähtuma hageja antud käsundist ja juhisest, kuid jättis need järgimata, ei ole kostjal õigust saada tasu enama eest kui ettevõtte asutamine ning tegemist ei ole olukorraga, kus käsundi täitmata jätmine oli tingitud hagejast endast.
32.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 630 lg 1, § 195 lg 5 ja § 189 lg 1 koostoimes on hagejal õigus nõuda kostjalt 17.08.2018 lepingu alusel üleantud
summade tagastamist osas, millega seoses hageja on lepingu üles öelnud. Kohus on tuvastanud, et kostja on käsundi täitnud üksnes Eestis äriühingu asutamise osas ning kohtu hinnangul on põhjendatud asuda seisukohale, et vastava käsundi täitmise mõistlik tasu on 3000 eurot, arvestades, et kostja kodulehelt nähtuvalt on kostja poolt Eestis äriühingu asutamise tasu 700-2870 eurot (kd I lk 89). Võttes arvesse, et hageja on kostjale 17.08.2018 lepinguga seoses teinud ettemakse summas 12 197 eurot, tuleb kostjal hagejale tagastada 9197 eurot (12 197-3000). Seega tuleb hageja nõue vastavas osas rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks lepingu nr 1 alusel välja põhivõlgnevus 9197 eurot.
33.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise põhivõlgnevuselt 9197 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr 1 alusel viivise põhivõlgnevuselt 9197 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
34.Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet, mis tuleneb lepingust nr 2. Hageja selgituste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.09.2018 täiendava käsunduslepingu, millega hageja andis kostjale käsundi aidata hagejat hageja raha ca 224 000 eurot (39,51269694 bitconi) ülekandmisel elektroonilise finantsasutuse Xxxx platvormilt hagejale. Hageja nõude kohaselt oli kostjal õigus saada tasu 8% nimetatud summast ning ülejäänud tuli tagastada hagejale. Nimetatud summast on kostja poolt hagejale tagastamata 106 178 eurot, mille hageja palub kostjalt koos viivistega välja mõista. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu.
35.12.09.2018 käsunduslepingu puhul on kostja esmane vastuväide samuti asjaolu, et kostja ei olnud lepingu osapool. Kohus leiab, et ka nimetatud kokkuleppe puhul on kostja vastuväide põhjendamatu. Nimelt ilmneb hageja ja N. T.i 12.09.2018 Skype vestlusest, et hageja pöördub N. T.i poole viimase palvel järgmise selgitusega: „Ma panin oma raha MT’sse BTC’s, siis vahetasin seda FIAT’is, nüüd soovin saada oma vahendid FIAT’is ja siis vahetada seda tagasi BTC’ks ja välja võtta seda“ (kd I lk 12 pöördel). Seejärel annab N. T. hagejale 13.09.2018 instruktsioonid pöörduda Xxxx poole järgmise avaldusega: „Palun, kas te saaksite kanda minu konto ülejäänud saldo üle BTC's, kuna ma ei ole EL kodanik ega oma kontot EL-s, samuti ei ole mul hetkel võimalik saada eurosid. Oleksin tänulik, kui te saaksite vahetada eurodes saldo BTC-ks ja kanda minu rahakotti (xxxx) üle. Seejärel palun sulgege konto. Tänan väga I. B.“. Täiendavalt kinnitab N. T. vastusena hageja esindaja küsimusele, et see tehing toimub 8% eest (kd I lk 14 pöördel).
36.Kohus on seiskohal, et ka nimetatud kokkulepe on sõlmitud hageja ja kostja vahel, kuna mõistliku isiku arusaamise kohaselt suhtles hageja N. T. jätkuvalt kui kostja töötajaga. Nimetatud Skype’i vestlustest ei ilmne, et N. T. oleks hagejale avaldanud, et kõnealuse
täiendava kokkuleppe raames tegutseb N. T. üksnes füüsilise isikuna või mõne muu äriühingu kaudu. Kohus on juba eelnevalt analüüsinud, millistest asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt on kohus jõudnud veendumusele, et N. T. tegutses kostja töötajana, mistõttu kohus loeb tuvastatuks, et ka 12.09.2018 kokkulepe oli sõlmitud hageja ja kostja vahel.
37.Kostja on esitanud vastuväite, et 12.09.2018 kokkuleppe näol oli tegemist 17.08.2018 lepingu osaga, mitte iseseisva lepinguga. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu, kuna nähtuvalt arvest nr 3586 oli 17.08.2018 kokkuleppe sisu piiritletud Eestis ja Leedus äriühingute asutamise ning täiendavate litsentside saamisega. Samuti oli vastavate teenuste tasu suurus vastavalt arvel kajastatule kokku lepitud. 12.09.2018 sõlmiti aga täiesti eraldiseisev kokkuleppe, mille sisu oli Xxxx platvormilt hageja raha kätte saamine ning samuti nähtub hageja ja kostja vestlusest, et vastava käsundi täitmise tasu on 8% Xxxx platvormil olevatest hageja vahenditest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ja kostja sõlmisid 12.09.2018 täiendava käsunduslepingu, mille raames andis hageja kostjale käsundi saada Xxxx platvormilt kätte hageja raha ning kostjal oli õigus saada selle eest tasu 8% platvormil olevatest vahenditest. Asjaolu, et kokkuleppe kohaselt pidi kostja tasu olema just 8%, ilmneb ka N. T.i poolt 25.09.2018 Skype’is antud selgitusest, kus ta kinnitab üle, et tasu pidi olema 8%, mitte 10% (kd I lk 18).
38.Käesolevas asjas tõendina esitatud Skype’i vestlusest ilmneb, et N. T. andis hagejale 13.09.2018 ja 14.09.2018 vestlustes juhised (kd I lk 14 pöördel, lk 15), et hagejal tuleb Xxxx esitada järgmise sisuga avaldus: „Palun, kas te saaksite kanda minu konto ülejäänud saldo üle BTC's, kuna ma ei ole EL kodanik ega oma kontot EL-s, samuti ei ole mul hetkel võimalik saada eurosid. Oleksin tänulik, kui te saaksite vahetada eurodes saldo BTC-ks ja kanda minu rahakotti (xxxx) üle. Seejärel palun sulgege konto. Tänan väga I. B.“. Samuti ilmneb, et N. T. selgitab 13.09.2018 hagejale, et avalduses on nimetatud N. T.ile kuuluva Xxxx arve aadress, kuna arveldusi ei ole võimalik teha selliselt, et osa hageja rahast saadetakse otse hagejale ja 8% kostjale (kd I lk 15-15 pöördel). Kohus leiab, et nimetatud vestlusega on tõendamist leidnud, et hagejale kuuluvad Xxxx platvormil asuvad rahalised vahendid kanti kostja töötaja N. T.i korraldusel kostja töötaja N. T.i Xxxx kontole. N. T. juhendas hagejat täiendavalt 14.09.2018 esitama avaldus Xxxx, milles palus kõik vahendid üle kanda bitcoinides, mitte eurodes. Seoses kostja vastuväitega, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et tegemist oli kostjale kuuluva kontoga, märgib kohus, et antud juhul ei ole oluline, kellele nimetatud konto kuulub, vaid tähtsust omab asjaolu, et kostja töötaja andis hagejale käsunduslepingu raames juhise koostada avaldus, milles hageja palus oma rahalised vahendid vastavalt kostja töötaja juhistele nimetatud kontole kanda.
39.Nähtuvalt N. T.i poolt 25.01.2019 Skype’i teel antud kinnitusest kanti Xxxx platvormilt hageja arvelt N. T.i kontole 39.51269694 bitcoini (kd I lk 33 pöördel). Võttes arvesse, et poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus saada 8% vahendustasu (3.16101576 bitcoini), jääb järgi 36.35168118 bitcoini (39.51269694-3.16101576), mille kostja oleks pidanud hagejale tagastama. Samas kandis kostja hagejale 04.10.2018 üle üksnes 17.65666480 bitcoini, seega on kostja poolt hagejale tagastamata 18.69501638 bitcoini (36.35168118-17.65666480). VÕS § 626 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Antud juhul on kostja käsundi täitmise tulemusena saanud Xxxx platvormilt
39.51269694 bitcoini, millest 8% moodustas kostja tasu ning 17.65666480 bitcoini on kostja hagejale üle kandnud. Seega tuleb kostjal kooskõlas VÕS § 626 lõikega 1 hagejale täiendavalt üle anda 18.69501638 bitcoini. Hageja on esitanud tõendina väljavõtte bitcoini väärtusest (kd I lk 90), millest ilmneb, et ajal, kui kostja pidi bitcoinid hagejale üle kandma, s.o 2018. aasta oktoobris, oli bitcoini keskmine väärtus 6562 USA dollarit, mis vastab 5682 eurole. Kostjal on hagejale üle andmata 18.69501638 bitcoini, mis on 106 225,08 eurot. Võttes arvesse, et hageja palub kostjalt üksnes 106 178 euro väljamõistmist, tuleb hageja nõue rahuldada just nimetatud summa osas, ning mõista kostjalt lepingu nr 2 alusel hageja kasuks välja 106 178 eurot.
40.Seoses kostja vastuväitega, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt üksnes bitcoine, mitte eurosid, märgib kohus, et N. T. on hageja esindajale 28.09.2018 Skype’i vestluses korduvalt kinnitanud, et rahalise vahendite hagejale ülekandmine toimub eurodes (kd I lk 18). Seega on hageja ja kostja sõlminud kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks eurodes, mistõttu tuleb käesoleval juhul kostjalt võlgnevus just eurodes välja mõista.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 106 178 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Võttes arvesse, et kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks lepingu nr 2 alusel välja viivise põhivõlgnevuselt 106 178 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
42.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 2115 eurot seoses kohtueelselt tekkinud õigusabikuludega. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-st 3 tulenevalt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 p-s 24 leidnud, et kohtueelsed õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.
43.Antud juhul on hageja arvetega nr 1903248, 1902141 ja 1903250 (kd I lk 91-93) tõendanud, et hageja on kohtueelse õigusabi saamiseks pöördunud LinkLaw Advokaadibüroo poole ning hagejale on osutatud 14,5 tunni ulatuses kohtueelset õigusabi maksumusega 2175 eurot (60+240+1875). Hagejale on õigusabiteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, mis kohtu hinnangul on mõistlik tunnitasu. Samuti peab kohus põhjendatuks kohtueelselt tehtud õigusabitoimingute mahtu. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kahju hüvitamiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2115 eurot. Arvetest nähtuvalt oli õigusabikulude suurus 2175 eurot, kuid
võttes arvesse, et hageja palub välja mõista üksnes 2115 eurot, lähtub kohus sellest summast. Tulenevalt hageja taotlusest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlgnevuselt 2115 eurot eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
44.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 126 889,20 eurot. Menetluskulud
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
46.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.