Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja Elari Arjakas (e-post XXX)
vastu võlgnevuse
Kostja: E. T. (isikukood XXX, e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Bondora AS hagi E. T. vastu hagi osaliselt.
2.Välja mõista E. T.-lt Bondora AS kasuks lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 100,19 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 15.11.2024 kuni 09.07.2025) summas 7,37 eurot, lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 197,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 16.04.2024 kuni 09.07.2025) summas 28,71 eurot, lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 178,88 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 16.01.2024 kuni 09.07.2025) summas 31,56 eurot, lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 6,95 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis (alates 15.04.2025 kuni 09.07.2025) summas 0,18 eurot. Põhivõlgnevus kokku 483,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kokku 67,82 eurot.
Välja mõista E. T.-lt Bondora AS kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.07.2027 kuni põhivõlgnevuste (s.o 100,19 eurot, 197,52 eurot, 178,88 eurot ja 6,95 eurot) tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui põhivõlgnevuse summa (s.o 100,19 eurot, 197,52 eurot, 178,88 eurot ja 6,95 eurot).
4.Välja mõista E. T.-lt
Bondora AS kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvad
lepingust nr XXX tulenevad põhivõlgnevuse (s.o 38,97 eurot) osamaksed, lepingust nr XXX tulenevad põhivõlgnevuse (s.o 65,99 eurot) osamaksed, lepingust nr XXX tulenevad põhivõlgnevuse (s.o 384,04 eurot) osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast järgmiselt: 4.1 Lepingu nr XXX osamaksed: Makse kuupäev 14.07.2025 14.08.2025 15.09.2025
Põhiosa makse summades (eurot) 14,77 14,98 9,22
4.2 Lepingu nr XXX osamaksed: Makse kuupäev 14.07.2025 14.08.2025 15.09.2025 14.10.2025 14.11.2025 15.12.2025
Põhiosa makse summades (eurot) 11.58 11,73 11,88 12,04 12,20 6,56
5.Mõista E. T.-lt Bondora AS kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates resolutsiooni punktis 4 märgitud iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale (s.o resolutsiooni punktides 4.1 kuni 4.3 märgitud kuupäev) järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui on lepingust tulenev põhivõlgnevus.
6.Ülejäänud osas (s.o lepingutasud summas 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 58,06 eurot, 75,39 eurot, 70,38 eurot ja 92,10 eurot ning edasine viivise määras 17,85% aastas, 17,05% aastas, 15,78% aastas ja 13,50% aastas) jätta hagi rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud 62,99% ulatuses E. T. kanda ja 37,01% Bondora AS kanda.
8.Bondora AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. E. T.-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
9.Välja mõista E. T.-lt Bondora AS kasuks menetluskulud 387,39 eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Bondora AS esitas 30.12.2025 Pärnu Maakohtule hagiavalduse võlgnikult võlgnevuse, viivise ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid järgnevad tarbijakrediidilepingud: 1) 28.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel 4
sai kostja laenu summas 1701 eurot (sh lepingutasu summas 101 eurot) ja millest kostja on hagejale tagastanud üksnes 1499,81 eurot, 2) 27.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 637 eurot (sh lepingutasu summas 37 eurot) ja millest kostja on hagejale tagastanud üksnes 363,51 eurot, 3) 26.02.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 531 eurot (sh lepingutasu summas 31 eurot) ja millest kostja on hagejale tagastanud üksnes 255,13 eurot, 4) 17.11.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 531 eurot (sh lepingutasu summas 31 eurot) ja millest kostja on hagejale tagastanud üksnes 109,01 eurot. Kuna kostja nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi ei täitnud, saatis hageja korduvalt kostjale meeldetuletusi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Hageja ütles 17.05.2023 lepingud erakorraliselt ülesse ja palus täita kõik sissenõutavaks muutunud võlgnevused. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevusi tasunud. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingu nr XXX raames välja 259,25 eurot, millest 201,19 eurot on tagastamata krediidisumma ning 58,06 eurot viivis, lepingu nr XXX raames välja mõista 348,88 eurot, millest 273,49 eurot on tagastamata krediidisumma ning 75,39 eurot viivis; lepingu nr XXX raames välja 346,25 eurot, millest 275,87 eurot on tagastamata krediidisumma ning 70,38 eurot viivis; lepingu nr XXX raames välja 514,09 eurot, millest 421,99 eurot on tagastamata krediidisumma ning 92,10 eurot viivis. Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista viivised alates 31.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o lepingust nr 3.1.lepingu XXX raames viivis 17,85% aastas, lepingu nr XXX raames viivis 17,05% aastas; lepingu nr XXX raames viivis 15,78% aastas ja lepingu nr XXX raames viivis 13,5% aastas. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 180 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.17.01.2025 jättis kohus hagiavalduse käiguta. Hageja kõrvaldas puudused 11.02.2025 ja palus kohtul selgitada nõude ümberarvutuste kohta.
3.02.05.2025 Pärnu Maakohus edastas hagejale selgitused. Hageja esitas 09.04.2025 oma seisukoha ja alternatiivse nõude.
4.Pärnu Maakohus võttis 10.04.2025 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 10.04.2025 hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 05.05.2025. Kostja vastas hagile 19.05.2025. Kostja palub enda vastuses jätta hagi rahuldamata ja muuhulgas nõuda hagejalt ümberarvestust ja kohaldada VÕS § 94 alusel seadusjärgset intressimäära. Kostja oli valmis sõlmima kompromissi.
5.05.06.2025 küsis kohus hageja seisukoha kostja 19.05.2025 vastusele.
6.13.06.2025 esitas hageja seisukoha, mille kohaselt võttis hageja esindaja kostjaga ühendust 05.06.2025 ja selgitas hageja nägemust võimalikust kompromissist. Paraku ei ole kostja hagejale vastanud.
7.16.06.2025 edastas kohus pooltele kirja ja teatas kohtulahendi tegemise aja.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5
Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna kumbki pooltest ei taotlenud enda ärakuulamist. Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 444 lg 2).
9.Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Bondora AS ja kostja järgnevad tarbijakrediidilepingud: 1) 28.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 1701 eurot (sh lepingutasu summas 101 eurot) (dtl 9-29). Lepingu järgi tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 14.10.2024 (dtl 30-32). 2) 27.11.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 637 eurot (sh lepingutasu summas 37 eurot) (dtl 40-60). Lepingu järgi tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 14.10.2025 (dtl 61-63). 3) 26.02.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 531 eurot (sh lepingutasu summas 31 eurot) (dtl 71-91). Lepingu järgi tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 16.02.2026 (dtl 92-94). 4) 17.11.2021 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 531 eurot (sh lepingutasu summas 31 eurot) (dtl 102-122). Lepingu järgi tuli laen tagastada vastavalt maksegraafikule hiljemalt 14.11.2031 (dtl 123-126). Kuna Bondora AS, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
10.Kuna nimetatud lepingute (nr XXX, XXX, XXX, XXX) puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid. Seda on kohus hagejale selgitanud 17.01.2025 puuduste kõrvaldamise määruses (dtl 153-156).
11.Kohus leiab, et eelnimetatud sõlmitud lepingute puhul krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 28.11.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 19,37% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 58,11%. 27.11.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 61,56%. 26.02.2021sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,09% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 60,27%. 17.11.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 18,68% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 56,04%. 6
Puuduste kõrvaldamise 11.02.2025 vastuses hageja selgitas, et krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtutakse laenusummast (eritingimuste p.1.12), kuumaksete arvust (p.1.16), intressimäärast (p.1.20), haldustasust (p.1.21), lepingutasust (p.1.22). Krediidi kulukuse määr on välja toodud igas lepingus eritingimuste p-s 1.23 ning samuti on välja toodud kogu tasumisele kuuluv kogusumma p-s 1.24 (dtl 158). Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 17,85% aastas ja krediidi kulukuse määr 30,48% aastas (dtl 9). Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 17,05% aastas ja krediidi kulukuse määr 29,43% aastas (dtl 40). Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 15,78% aastas ja krediidi kulukuse määr 27,95% aastas. (dtl 71). Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 13,50% aastas ja krediidi kulukuse määr 22,63% aastas (dtl 102). Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes märgitud ebaõigesti.
12.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034). Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole täitnud ja tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) kõikide krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenude andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid. Esmalt peab kohus oluliseks, et hageja ei ole kohtule esitanud lepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX osas kostja poolt täidetud laenutaotlusi, millest nähtuks, milliseid andmeid kostjalt küsiti ja mida kostja neile vastas. Hagiavalduse punktides 2.1.8–2.1.10 on hageja üldiselt selgitanud, kuidas tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtet kontrollida, sh viidanud kehtivale kohtupraktikale, kuid täpsemaid selgitusi hageja välja toonud ei ole. Samuti ei ole hageja välja toonud, kas ja kuidas on iga lepingu eelselt kontrollinud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on üksnes üldsõnaliselt selgitanud, et on lepingueelselt kostja laenuvõimet analüüsinud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline (dtl 4-5). Kohus andis hagejale 17.01.2025 puuduste kõrvaldamise määruses võimaluse täpsustada, kuidas laenuandja on järginud iga lepingu puhul eraldi vastutustundliku laenamise põhimõtet vastavalt VÕS § 403 4 sätestatule (dtl 154-155). Hageja kõrvaldas puudused vaid osaliselt, selgitades üldiselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja esitades Exceli tabeli vormis krediiditoimiku andmed (dtl 166-192), milles on märgitud väidetavad kostja poolt avaldatud, sh pangakonto väljavõtet puudutavad andmed. Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja on kontrollinud kostja tegelikku maksevõimet (sh riskikäitumist) ega tuvastanud ühtegi anomaaliat (sh ka võimalikud kulutused hasartmängule vmt). Esmalt peab kohus oluliseks, et kohtule esitatud andmetest ei ole võimalik aru saada, millised konkreetsed andmed olid krediidiandja valduses enne konkreetse(te) lepingu(te) sõlmimist. Seega ei ole võimalik aru saada, milliste konkreetsete lepingute sõlmimise eelselt, milliste andmete pinnalt krediidiandja otsustusi krediidivõimelisuse kohta tegi. Näiteks 7
nähtub andmetest, et krediidiandjate valduses on pangakonto andmed, mis on tehtud pärast esimese krediidilepingu sõlmimist (s.o 28.11.2019). Seega ei ole aru saada, milliseid andmeid krediidiandja kontrollis enne 28.11.2019 lepingu sõlmimist. Samuti ei nähtu, millise lepingu jaoks, millised andmeid analüüsiti. Näiteks nähtub kohtule esitatud andmetest, et kostja on 2020.aasta jooksul teinud makseid Trustly Group AS kaudu kokku summas 8507,26 eurot. Lisaks nähtub, et jaanuar-detsember 2020, jaanuar-detsember 2021 on hageja sissetulekuks on Eesti Töötukassalt saadav toetus. Hageja ei ole selgitanud, kas ja millal on krediidiandja kostjalt küsinud Trustly Group AB ülekannete kohta selgitusi. Krediiditoimiku andmetest nähtuvalt on 02.09.2021 kostja välja võtnud kogumispensioni fondist raha summas 1744,85 eurot, millest võib järeldada, et kostjal võib olla majanduslikke probleeme, kuid sellele vaatamata on krediidiandja pidanud võimalikuks taaskord uue krediidilepingu sõlmimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu arvates piisavalt jälgitav ja arusaadav, milliseid andmeid, millise lepingu osas, kes ja millal on kogunud. Hageja on 09.04.2025 vastuses selgitanud, et lisaks kostja poolt esitatud andmetele tegi hageja päringu Krediidiinfosse (maksehäirete kontrollimiseks laenutaotluse esitamise ajal) ja analüüsis kostja esitatud pangakontot. Selle tulemusel selgus, et kostjal puuduvad maksehäired, kostja sissetulek on 731,99-1515,6 eurot ja igakuised kohustused 12 eurot, elamiskulud 250-454 eurot. Kehtivate Bondora laenude kuumaksed: 289-409 eurot. Kostja vaba raha suuruseks on loetud 156-750,74 eurot (dtl 167). Esmalt ei ole aru saada, millis(t)e lepingute eelselt on krediidiandja nimetatud andmeid aluseks võtnud. Teiseks tuleneb krediiditoimikus olevatest andmetest, et kostja on laenude taotlustes märkinud, et on pensionär ning sissetulekuks 650 eurot (lepingute nr XXX ja nr XXX osas) ja 730 eurot (lepingute nr XXX ja XXX osas). Ka kostja on enda vastuses välja toonud, et tema sissetulekuks oli 730 eurot (dtl 203). Seega jääb kohtule arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes on krediidiandja leidnud, et kostja sissetulek on vahemikus 731,99–1515,60 eurot. Kuna krediiditoimikus olevatest andmetest tuleneb, et kostja on välja võtnud oma pensionifondi summas 1744,85 eurot, on kohtu arvates esitatud teabe pinnalt põhjendatud kahtlus, et krediidiandja on arvestanud pensionifondist saadava tulu kostja sissetulekute hulka, kuigi see ei ole kostja regulaarne sissetulek. Samuti nähtub andmetest, et kostja on pensionär ja tema sissetulekuks on Eesti Töötukassast saadav toetus, Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav lapsetoetus ja lapsele makstav elatis. Sellest tulenevalt on ilmne, et kostja sissetulek on krediidiandjate poolt tuvastatud ebaõigesti ka olemasolevate andmete pinnalt. Seda kinnitab ka asjaolu, et krediidiandja on väidetavalt tuvastanud elamiskuludena 250-454 ja Bondora kuumaksetena 289-409 eurot. Seega on viidatud andmete pinnalt teinud krediidiandja ilmselgelt eksliku järelduse kostja krediidivõimelisuse kohta, arvestades kostja tegelikku sissetulekut, milleks on 650-730 eurot. Lisaks ei ole krediiditoimikus olevatest andmetest nähtav, et krediidiandja oleks teinud päringuid pensioniregistrisse või maksehäireregistrisse. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohus hagejaga nõus, et krediidiandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kogunud vajalikke andmeid. Kohus on arvamusel, et kohtule esitatud tõendid ei kinnita, et krediidiandja oleks enne lepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX sõlmimist nõuetekohaselt hankinud tarbijalt vajalikku teavet tema krediidivõimelisuse kohta ning selle kohta ise täiendavaid andmeid kogunud (sh maksehäireid, pensioniregister ning Maksu- ja Tolliameti andmeid kontrollinud). Samuti ei ole krediidiandja kostjalt küsinud selgitusi ega lisainfot. Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. 8
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.
13.Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena sõlmitud tarbijakrediidilepingud osaliselt tühised, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7 ls 2 tähenduses ei saa käsitada viivist ega sissenõudmisega seotud kulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks (TlnRnKm 05.02.2020 2-18-134930, p 10). Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt on muu tasuna lepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX osas käsitletav laenulepingute tasud, haldustasu 4% laenusummast (dtl 9, 40, 71, 102). Hagiavaldusest ja 09.04.2025 vastusest järelduvalt on hageja loobunud lepingute nr XXX, XXX, XXX ja XXX osas muude tasude osas sissenõudmisest (dtl 167).
14.Kohus andis 17.01.2025 puuduste kõrvaldamise määrusega ja 02.04.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 153156, 163). Hageja esitas 09.04.2025 vastavad ümberarvestused VÕS § 4034 lg 7 järgi (dtl 166192). 14.1 Lepingu nr XXX osas järeldub, et kostja sai laenu 1600 eurot (dtl 134) ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1499,81 eurot (dtl 2, 141-142). Seega laenulepingust on jäänud tasumata 100,19 eurot (dtl 168). Laenuleping lõppes 14.11.2024, mistõttu nimetatud krediidilepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas on saabunud ning laenu põhiosa on muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks (VÕS § 82 lg 1,7) (dtl 168).
14.2.Lepingu nr XXX osas järeldub, et kostja sai laenu 600 eurot (dtl 135). Kostja on tagastanud hagejale üksnes 363,51 eurot (dtl 3, 142-144). Nõude ümberarvestamisel on maksegraafiku viimane laekumine põhinõude katteks toimunud 15.04.2024 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal 15.04.2024 tasuda 11,21 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule (dtl 168).
14.3.Lepingu nr XXX osas järeldub, et kostja sai laenu 500 eurot (dtl 136). Kostja on tagastanud hagejale üksnes 255,13 eurot (dtl 3, 144-145). Nõude ümberarvestamisel on viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 15.01.2024 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal 15.01.2024 tasuda 3,55 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule (dtl 168).
14.4.Lepingu nr XXX osas järeldub, et kostja sai laenu 500 eurot (dtl 137) Kostja on tagastanud hagejale üksnes 109,01 eurot (dtl 3, 145-146). Viimane laekumine lepingujärgse maksegraafiku põhinõude katteks on toimunud 14.04.2025 (osaline laekumine). Hageja palub kostjalt välja mõista järelejäänud osamaksed vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Seega tuleks kostjal 14.04.2025 tasuda 0,23 eurot (graafikujärgne põhisumma, millelt lahutatud osaliselt teostatud makse) ning järgmised osamaksed vastavalt maksegraafikule (dtl 168). 9
14.5.Lepingute nr XXX, XXX ja XXX nõude ümberarvestamisel on maksegraafikute viimane laekumine põhinõude katteks toimunud 15.04.2024 (osaline laekumine). Seega ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagis välja toodud – dtl 3, 159) ning krediidiandjale ei olnud VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepinguid üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole leping kehtivalt üles öeldud.
14.6.Kuna kostja ei olnud kolme üksteisele järgneva tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagi p 2.2.4 välja toodud – dtl 6), ei olnud krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepinguid üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole lepingud kehtivalt üles öeldud. Kohus leiab, et hagejal on õigus esitada kostja vastu täitmisnõue VÕS § 108 järgi tulenevalt TsMS §-le 369. Nii hagimaterjalidest, kui ka kohtumenetluse käigust järeldub, et kostja ei ole huvitatud võlgnevuse tasumisest. Väheusutav on, et kostja edaspidi väljendaks soovi võlgnevuse tasumiseks. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus (VÕS § 82 lg 7), s.o 09.07.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksed summas 197,52 eurot (leping nr XXX, osamaksed 15.04.2024–16.06.2025), 178,88 eurot (leping nr XXX osamaksed 15.01.2024–16.06.2025) ja 6,95 eurot (leping nr XXX osamaksed 14.04.2025–16.06.2025). Ülejäänud tulevikus sissenõutavad osamaksed tuleb välja mõista vastavalt käesoleva otsuse resolutsioonile.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis vastavalt lepingu XXX tingimustes sätestatud intressimäära ehk 17,85% võlgnetavalt summalt aastas, lepingu XXX tingimustes sätestatud intressimäära ehk 17,05% võlgnetavalt summalt aastas, lepingu XXX tingimustes sätestatud intressimäära ehk 15,78% võlgnetavalt summalt aastas ja lepingu XXX tingimustes sätestatud intressimäära ehk 13,5% võlgnetavalt summalt aastas (dtl 5-6). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks alates 31.12.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja: lepingu XXX raames viivis 17,85% tagastamata krediidisummalt aastas; lepingu XXX raames viivis 17,05% tagastamata krediidisummalt aastas; lepingu XXX raames viivis 15,78% tagastamata krediidisummalt aastas ja lepingu XXX raames viivis 13,5% tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel sissenõutavaks muutunud osamaksetelt, kuna kostja on oma kohustust rikkunud (VÕS § 100). Käesoleva otsuse tegemiseni on sissenõutavaks muutunud lepingu nr XXX kõik osamaksed, lepingu nr XXX perioodi 14.04.2024–16.06.2025 osamaksed, lepingu nr XXX perioodi 15.01.2024–16.06.2025 osamaksed, lepingu nr XXX perioodi 14.04.2025– 16.06.2025 osamaksed, millelt tuleb sissenõutavaks muutunud viivist arvestada. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja nõue viivise määra osas. Nimelt tuleb kohtu arvates arvutada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Lepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist tähtaegselt tasumata maksetelt ja viivise määraks on lepingu järgi kokkulepitud intressimäär. Kuivõrd kohus on tuvastanud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, on leping intressi kokkuleppe osas tühine ning sellest lähtuda ei saa. Kuivõrd kostja võib jääda viivitusse omapoolse kohustuse täitmisega (st tegemist on kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes, mille järgselt on võimalik rakendada õiguskaitsevahendeid) on võimalik viivis välja mõista seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alusel vastavalt iga tähtaegselt tasumata makselt kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367). Seega on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse sissenõutavaks muutumise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku 10
mitte suuremas ulatuses kui lepingust tulenev põhivõlgnevus (TsMS § 367). Sissenõutavaks muutunud viivist tuleb arvestada laenulepingu XXX osas alates laenulepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 15.11.2024 (dtl 168), s.o summas 7,37 eurot, lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud viivis on 28,71 eurot (periood 16.04.2024–09.07.2025), lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud viivis on 31,56 eurot (periood 16.01.2024– 09.07.2025) ning lepingust nr XXX tulenev sissenõutavaks muutunud viivis on 0,18 eurot (periood 15.04.2025–09.07.2025). Seega sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 67,82 eurot. Alates 10.07.2025 kuni põhivõlgnevuste tasumiseni tuleb välja mõistetud summalt tasuda viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte suuremas määras kui konkreetse põhivõlgnevuse summa kokku.
Menetluskulud
16.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
17.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Tsiviilasja hind on 1651,51 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1040,36 eurot ehk 62,99%). Kohus leiab, et hageja menetluskuludest tuleb jätta 62,99% kostja kanda ja 37,01% hageja enda kanda.
18.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 315 eurot ja õigusabikulud 600 eurot (5h x 120 eurot). Hageja on tasunud riigilõivu 315 eurot (TsMS § 147 lg 1). Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja on esitanud taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks (TsMS § 144 p 1, 2). Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 600 eurot (koos käibemaksuga). Taotluse kohaselt on lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele ning kohtule esitamisele – 2 tundi, kohtunõudega tutvumisele ja 09.04.25 seisukoha koostamisele, nõude ümberarvestuse tegemiseks ja kohtule esitamine – 1, tund ja 30 minutit, kostja 19.05.2025 seisukohaga tutvumisele ja selle analüüs – 20 min; hageja 13.06.2025 seisukoha koostamisele, maakohtule esitamisele – 1h 10 min, kokku 5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta) (dtl 209). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tunnis (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Kohtu hinnangul on kooskõlas kohtupraktikaga lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab põhjendatud ajakuluks (arvestades hagis toodud asjaolusid, läbitöötamist vajavaid dokumente ja nende sisu, aga ka esindaja koostatud dokumentide sisukust ja argumentatsiooni) kokku 2,5 tundi. Seega on põhjendatud esindaja tasuks 300 eurot (ilma käibemaksuta).
11
Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud osaliselt, s.o hageja vajalikud menetluskulud summas 615 eurot (315+300). Arvestades menetluskulude jaotust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 387,39 eurot (62,99% 615st).
19.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu kohus nimetatud menetluskulusid kindlaks ei määra.
20.Hageja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel määrata, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik
12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.