Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.04.2020 Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-19-112330
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A P ́i vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes
Tsiviilasja hind
1644,10 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, Registrijärgne aadress: Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn, Harju maakond), lepinguline esindaja: Carlo Kask E-post: [email protected] Kostja: A P (isikukood xxxx, Elukoha aadress: xxxx)
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Mõista A P ́ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 813,99 €, intressid 90,25 €, viivised 521,22 € ja sissenõudekulud 35,00 €, alates 16.10.2019 viivis kuni põhinõude 813,99 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,061808% päevas.
Mõista A P ́ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks lõivu 225 € ja esindaja kulude katteks 120 € ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
Toimetada A P ́ ile tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu.
Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-19-112330 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu selgitused Kohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A Pi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes. Kohus võttis 01.11.2019 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kohtule teadaolevate sideaadressida kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu toimetas kohus kostjale hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte 18.03.2020 dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagile vastamise tähtpäev saabus hiljemalt 02.04.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hagi aluseks on B AS ja kostja vahel sõlmitud järelmaksuleping (koos selle lisadega), millega võimaldas pank kostjale järelmaksu summa 813,99 € kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis pank kostja soovil üle müüjale (N AS) ning kostja kohustus järelmaksu summa tagastama pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena igakuise maksega summas 34,38 € alates 11.07.2016 kuni viimase osamakseni 10.06.2019 summas 31,50 €. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitmata. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 22,56% aastas. Lepingu üldtingimuste järgi viivitamisel tuleb krediidiandjale maksta viivist krediidiintressiga võrdses määras. Seega viivise määr on 22,56% aastas. Lepingu üldtingimuste p.4.1.1. oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 (kolme) üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lähtudes kostja poolt toime 2 (2)
2-19-112330 pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks (lisa 2) ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 13.12.2016. Tingimuste p.5.5 kohaselt kohustus kostja hüvitama mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113 2 lg.2 ja p. 3 seovad sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113 2 lg .2 p. 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50,00 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25,00 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1644,10 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressitele xxxx. Juhindudes § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35,00 €. 27.11.2017 a. loovutas pank oma nõuded Hagejale. Nõuete loovutamisest teavitasid pank ja hageja kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ega võlateatistele ning ei ole võlgnevust tasunud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 813,99 €, 2) intressid 90,25 € (alates 11.07.2016 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 13.12.2016, summades 18,36 + 15,00 + 14,70 + 14,38 + 14,07 + 13,74), 3) viivised summas 521,22 €. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 813,99 €, intressid 90,25 €, viivised 521,22 € ja sissenõudekulud 35,00 €, hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 813,99 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,061808% päevas, alates 16.10.2019. Lisaks palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 225,00 € ja õigusabikulu summas 420,00 €, väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot. Töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt
3 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.