Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
124 319,24 eurot Hageja: O E (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post: [email protected]) Kostja: V V (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, e-post: [email protected]) 13.02.2020
Kohtuistung Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Kostja V V Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers
Kohtuotsuse resolutsioon
1.Rahuldada hageja O E hagi kostja V V vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt V V hageja O Ei kasuks põhivõlgnevus 72 204,74 eurot, viivitusintress summas 15 408,49 eurot (24.20.2020 seisuga) ja viivitusintress alates 25.01.2020 arvestusega 0,02% põhinõudest (72 204,74 eurot) kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja V V kanda.
4.Välja mõista kostjalt V V hageja O E kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 10 426,40 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal V V tasuda hagejale O E käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue
1.O E (hageja) esitas 04.01.2018 Harju Maakohtule hagi V V (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagi kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 84 604,69 eurot, intressi summas 12 535,65 eurot, kahjuhüvitise summas 864,10 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 5382,96 eurot, alates 05.01.2018 intressi põhivõlgnevuselt kuni nõude täieliku täitmiseni määras 17% aastas ja alates 05.01.2018 viivise põhivõlgnevuselt kuni nõude täieliku täitmiseni määras 0,02% päevas.
2.Hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja V V 20.11.2007 laenulepingu, millega V V sai laenu 200 000 eurot, tagastamise tähtajaga 20.11.2008. Laen tagati V Vile ja kostjale kuuluvatele Xxx-Xxx OÜ osadele seatud pandiga. V V laenu tähtaegselt ei tagastanud. 18.02.2009 enampakkumisel müüdi V Vile kuulunud Xxx-Xxx OÜ osa 25 000 euroga. Xxx-Xxx OÜ on 26.10.2016 seisuga registrist kustutatud. 24.08.2011 ühines kostja V Vi kohustusega ja sõlmis hagejaga kokkuleppe kohustuse täitmise täiendava tähtaja kohta. Lisaks sõlmisid pooled 25.08.2011 pandilepingu, millega seati kostjale kuuluvale Xxx Xxx OÜ osale pant summas 123 500 eurot, mis tagas poolte vahel 20.11.2007 laenulepingust tulenevaid kohustusi. 20.11.2007 laenulepingut poolte vahel ei sõlmitud, see oli sõlmitud hageja ja V Vi vahel.
3.24.08.2011 kohustusega ühinemisel kinnitas kostja, et tal on hageja ees täitmata kohustus summas 123 499,90 eurot. Kostja kohustus võlgnevuse tasuma 31.08.2016. Lisaks kohustus kostja tasuma intressi 17 % aastas ja viivist 0,02 % päevas. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tulenevalt 20.11.2007 laenulepingus kokkulepitust on hagejal õigus nõuda intressi kuni laenu tagastamiseni.
4.Hageja täpsustas oma nõuet 24.01.2020 esitatud menetlusdokumendis. Hageja palus hagi rahuldada, kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 72 204.74 eurot, viivitusintress 24.20.20 seisuga summas 15 408.49 eurot ja viivitusintress alates 25.01.20 arvestusega 0,02% põhinõude summast 72 204.74 eurot kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ühinenud 24.08.2011 kokkuleppes V Vi 20.11.2007 lepingulise kohustusega, kuivõrd kokkuleppes ei ole väljendatud sellekohast kostja tahet. Kostja üksnes andis pandi kolmanda isiku kohustuse tagamiseks. Kostja poolt kolmanda isiku kohustuse täitmine aastate jooksul ei tee samuti kostjat kolmanda isiku laenukohustuse eest vastutavaks.
7.Isegi kui väita, et kostja on kohustusega ühinenud, ei ole hageja nõue põhjendatud. 24.08.2011 seisuga oli laenulepingust tulenev V Vi kohustuse jääk 122 739,67 eurot, mitte 123 499,90 eurot. Kostja on alates 25.08.2011 teinud makseid summas 136 754,04 eurot, milline ületab kohustuse jäägi. Hageja on oma nõudearvestuses jätnud osad kostja tehtud maksed arvesse võtmata.
8.20.11.2007 kokkuleppe järgi pidi V V laenu tagastama 20.11.2008, mistõttu ei saa hageja alates 21.11.2008 intressi nõuda. 24.08.2011 kokkulepe sätestas, et maksegraafik on koostatud intressiarvestusega 17 % aastas. Maksegraafikut aga sõlmitud ei ole ning seetõttu intressimäär ei kohaldu. Samuti ei saa hageja nõuda viivist määraga 0,02 % päevas. 24.08.2011 kokkuleppe kohaselt on kostja kohustatud tasuma viivist juhul, kui ei täideta maksegraafikut. Maksegraafikut aga sõlmitud ei ole, mistõttu see viivisemäär ei kohaldu. Hageja saaks nõuda viivist maksimaalselt seadusjärgses määras.
9.20.11.2007 laenulepingus märgitud kinnitus ei tõenda laenusumma V Vile üleandmist. Kohtu põhjendused
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, kuulanud ära kostja V V vande all ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hageja on kohtusse pöördunud 04.01.2018 ja kohus on hagi 08.01.2018 menetlusse võtnud. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2019 otsusega on Harju Maakohtu 17.05.2018 otsus tühistatud ning saadetud maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtule on teise astme kohtu juhised TsMS § 658 lg 2 kohaselt kohustuslikud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on kohus jätnud 24.08.2011 kokkuleppe hindamisel kohaldamata VÕS § 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglid, ei ole piisavalt põhjendanud, miks seda ei saa pidada kohustusega ühinemiseks, kui ei ole tegemist kohustusega ühinemisega, siis millise õigusliku tagajärjega on tegemist, analüüsimata on lepingu tingimused, nõude arvestus ja suurus, ning millises määras on hageja õigustatud nõudma viivist.
12.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed.
13.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 11 lõike 4 esimest lausest, mis sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Käesolevas asjas on vaidlus, millise õigusliku tagajärjega lepinguga on tegemist 24.08.2011 menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe näol.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja V V 20.11.2007 laenulepingu, mille kohaselt sai V V laenu 200 000 eurot, intressiga 17 % aastas, tagastamise tähtajaga 20.11.2008 (tlk 6, Ikd). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 18.12.2007 sõlmisid hageja ning V V ja kostja pandilepingu, millega V V ja kostja pantisid laenulepingu tagamiseks neile kuuluvad Xxx-Xxx OÜ osad. 18.02.2009 enampakkumisel müüdi pandi realiseerimiseks V Vile kuulunud Xxx-Xxx OÜ osa 25 000 euro eest (tlk 8, IIkd). Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja ja V V
sõlmisid 20.11.2007 laenulepingu. Vaidlus puudub selle üle, et kostja poolt on hagejale raha perioodiliselt tasutud.
15.VÕS § 178 lg 1 sätestab, et kohustuse võib üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 ja 2 sätestavad, et tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. 24.08.2011 sõlmisid pooled kokkuleppe kohustuse täitmise täiendava tähtaja kohta (tlk 17, Ikd). Kokkuleppes on hagejat nimetatud pandipidajaks ja kostjat pantijaks. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt kinnitasid pooled, et kokkuleppe sõlmimise päevaks on pantijal täitmata jäänud kohustused pandipidaja ees summas 123 499,90 eurot, mis tulenevad pandipidaja ja V Vi vahel 20.11.2007 sõlmitud lepingust. Punkti 2 kohaselt annab pandipidaja pantijale täiendava aja kuni 31.08.2016 punktis 1 nimetatud kohustuse täitmiseks. Punkti 3 kohaselt kinnitab pandipidaja kokkuleppe lisas 1 toodud maksegraafiku kohustuse täitmise kohta. Maksegraafik on koostatud intressiarvestusega 17 % aastas. Kokkuleppe punktis 4 lepiti kokku, et kui võlgnik ei täida graafikut, on võlausaldajal õigus arvestada viivist 0,02 % päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Punktis 5 sätestati, et punktis 1 nimetatud kohustuse mittetäitmisel pantija poolt, kuulub tema vastu esitatud nõue otsesele sundtäitmisele. 25.08.2011 sõlmisid pooled pandilepingu, millega kostja pantis temale kuuluva Xxx Xxx OÜ osa. Lepingu p 1.4 kohaselt on pandiga tagatud kõik pandipidaja nõuded pantija vastu, mis tulenevad pandipidaja ja pantija vahel 20.11.2007 sõlmitud laenulepingust ja selle võimalikest lisadest.
16.VÕS § 178 lg 2 järgi võib kohustusega ühinemise kolmas isik kokku leppida võlausaldajaga või võlgnikuga. VÕS § 178 lg 4 järgi tekib kohustusega ühinemisel solidaarkohustus. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja ühines 24.08.2011 kokkuleppes V Vi kohustusega. Kostja on seisukohal, et sellist tahteavaldust ei ole andnud. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p-de 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Vastavalt VÕS § 29 lg-le 6 tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
17.Vaidlusalusest kokkuleppest nähtub üheselt kostja kohustus täita maksegraafikust tulenevaid kohustusi ning selles kajastatud võlgnevus tuleneb V Viga 20.11.2007 sõlmitud laenulepingust. Asja sisulise arutamise käigus andis 13.02.2020 toimunud kohtuistungil vande all ütlusi kostja V. V.
18.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte õigussuhe kvalifitseerub kohustusega ühinemisena. Kohus leiab, et nimetatu on tõendatud poolte kokkuleppega, ning kohustusega ühinemist kinnitavad teised dokumentaalsed tõendid ja kostja kohtuistungil vande all antud seletus. Kostja on kinnitanud, et ta allkirjastas kokkuleppe ja talle edastati sh ka maksegraafik, seejuures osaliselt on ta laenu tagastanud. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosalisel on õigus tõendeid esitada (TsMS § 199) ja samas kohustus oma väiteid tõendada (TsMS § 230 lg 1). Kohtu küsimusele, mis õigustoimingut kokkuleppe allkirjastamisel silmas peeti, selgitas kostja esindaja, et fikseeriti kohustatud isiku V Vi võlg ja selle ajatamine. Kohus leiab, et see vastuväide ei lükka ümber kohustusega ühinemist. Kuid seda ei saa käsitleda vaid võla fikseerimisena, kuivõrd selles sisaldub selge kokkulepe laenu tasumiseks maksegraafiku alusel. Kokkuleppe sõlmis ka kostja, mitte
laenusaaja, kel olnuks õigus võlatunnistust anda või muul moel seda kohustust fikseerida. Tõendamata on samuti kostja väide, et talle ei selgitatud, et selle kokkuleppe alusel tekib kohustus tasuda laenu tagasi. Kokkuleppe punktist 2 nähtuvalt on just kostja saanud tähtaja tasuda laenu tagasi hiljemalt 31.08.2016. Seega on see vastuväide eluliselt ebausutav. Kuivõrd poole vande all antud ütlus on tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes, loeb kohus koosmõjus kokkuleppe kontekstiga tõendatuks tema tahte võlakohustusega ühineda. Kostja kinnitas kokkuleppe allkirjastamist, samuti asjaolu, et hageja edastas talle selle juurde tabeli, mille alusel tuleb laenu tasuda. Kostja vastuväited, et tekst oli eesti keelne ning tal puudus volitus kokkulepet allkirjastada (tlk 103, Ikd) ei ole asjakohased. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks tehingu tühisust hinnata.
19.Kohtuistungil jäi hageja hagis kirjeldatud faktiliste asjaolude juurde lähtus õigussuhtest, kui kohustusega ühinemisest. Kostja leidis, et tegemist on võla suuruse fikseerimisega. Kohus saab lähtuda hagi põhjendatuse hindamisel TsMS § 439 kohaselt hagis toodud faktilistest asjaoludest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-193-13 punktis 13 märkinud, et kui kohus leiab, et hagis esitatud rahalise nõude saab hagis esitatud asjaoludel rahuldada erinevatel õiguslikel alustel, peab kohus selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete alusnormide kohta, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel õiguslikel alustel, kui üks nõude alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugusele nõude alusele ta tahab tugineda. Sealhulgas peab kohus TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus TsMS § 370 lg 2 järgi hindama kõiki alternatiivseid nõude aluseid. Kui hagi võimalikud alternatiivsed nõuded pole selged, peab kohus nõudma hagejalt selgitust, andes talle vajadusel hagi selgitamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja (vt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, pd 17–18). Hageja on 06.05.2019 menetlusdokumendis esile toonud, et kui see nõue oleks hinnatav teisel õiguslikul alusel, siis kostja poolt väljastatud konstitutiivse võlatunnistusena. Riigikohtu juhiste kohaselt tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust eristabki see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning võlgniku kohustust tagatakse reeglina isikliku sideme tõttu (RK 3-2-1-8-06, p 14). Kohustusega ühinemise eelduseks on kokkulepe. Kohus asub seisukohale, et hagis toodud asjaoludele tuginedes on asja sisulise arutamise käigus tõendatud õigussuhe, mis on kvalifitseeritav kohustusega ühinemisena.
20.Kostja loobus kohtuistungil vastuväitest, et raha ei olegi üle antud. Kohtuistungil ei vaidlustanud kostja hageja nõuete arvestust. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht seadusjärgse viivise kohaldamise osas. Tuginedes riigikohtu juhistele saab intressi nõuda laenu tagastamise tähtajani (RK 3-2-1- 14112). Intressi suurus oli kokku lepitud nii laenulepingu p 6.1 kui kokkuleppe punktis 3 määrana 17% aastas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivitusintressi summas 15 408.49 eurot. Hageja on selle arvestust hagiavalduse täpsustuses (tlk 51, IIkd) piisavalt selgitanud. Hageja viivitusintressi nõue on kooskõlas lepingu punktiga 3, õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt V V hageja O Ei kasuks põhivõlgnevus 72 204.74 eurot, viivitusintress summas 15 408.49 eurot (24.20.2020 seisuga) ja viivitusintress alates 25.01.20 arvestusega 0,02% põhinõudest (72 204.74 eurot) kalendripäevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulud maakohtus esmakordsel läbivaatamisel
23.Hageja 09.05.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus asja esmakordsel läbivaatamisel 5 362,40 eurot, mis koosnevad tasutud riigilõivudest summas 1 550 eurot ja õigusabikuludest summas 3 812,40 eurot. Eelnevale lisanduvad hageja taotlusel 10.05.2018 kohtuistungiga seotud õigusabikulud summas 92,40 eurot. Kostja ei ole hageja 09.05.2018 menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
24.Kohus leiab, et hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 550 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
25.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 28 tundi ja 42 minutit tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks, lisaks 92,40 eurot 10.05.2018 kohtuistungiga seonduv kulu. Kohus hindab TsMS § 138 lg 1, § 138 lg 2, § 144 p 1, § 175 lg 1, § 174 lg 8 kohaselt hageja menetluskulusid. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 110 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Edasi hindab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hagejale on õigusabi osutatud 28 tundi ja 42 minutit. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, hageja poolt esitatud menetlusdokumendid ning tehtud menetlustoimingud vastavad hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulule. Samuti ei ole kostja hageja viidatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
27.Hageja 06.05.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud apellatsioonastmes 3 448,80 eurot, millest 1 500 eurot moodustab apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ning 1 948,80 eurot õigusabikulud. Kostja vaidleb hageja 06.05.2019 menetluskulude nimekirjale vastu. Kostja leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas sisalduv menetluskulu 6,5 tunni ulatuses ei ole vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja vahetumise ajaks olid poolte poolt kõik TsMS-s nõutavad menetlustoimingud tehtud ning kohus ei ole kohustanud hagejat esitama seisukohta/arvamust kostja poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastusele. Lisaks ei nõustu kostja hageja uue esindaja tunnitasuga 180 eurot, mis ületab mõistlikku tunnitasu suurust. Samuti leiab, kostja, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu ei ole põhjendatud ja vajalik kulu.
28.Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 500 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
29.Lepingulised esindajad on osutanud hagejale õigusabi 5,9 tundi tunnihinnaga 132 eurot (sh käibemaks) ja 6,5 tundi tunnihinnaga 182 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulised esindajad vastavad tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele, kuid kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 182 eurot (sh käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud. Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate tunnitasu on põhjendatud suuruses 132 eurot (sh käibemaks).
30.Edasi hindab kohus hageja lepinguliste esindajate kulusid. Hagejale on õigusabi osutatud 12,4 tundi. Kohus, hinnates toimikumaterjale ja kostja vastuväiteid, on seisukohal, et hageja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ega ole põhjendatud. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud 8 tunni ulatuses, s.o summas 1 056 eurot.
31.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks apellatsioonmenetluses 2 556 eurot (riigilõiv 1 500 + õigusabikulud 1 056).
32.Hageja 13.02.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud maakohtus asja teistkordsel läbivaatamisel 3 024 eurot (õigusabikulud). Eelnevale lisanduvad hageja taotlusel 13.02.2020 kohtuistungiga seotud õigusabikulud summas 270 eurot (1,5h x 180eur). Kostja ei ole hageja 13.02.2020 menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
33.Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnihinnaga 182 eurot (sh käibemaks). Kohus on ka maakohtus teistkordse asja läbivaatamise puhul seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 182 eurot (sh käibemaks) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ega ole põhjendatud, kohus peab põhjendatuks tunnitasu 132 eurot (sh käibemaks).
34.Hagejale on õigusabi osutatud 16,8 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabikulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud, hageja poolt esitatud menetlusdokumendid ning tehtud menetlustoimingud vastavad hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulule. Samuti ei ole kostja hageja viidatud menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusabi on põhjendatud summas 2 217,6 eurot (16,8h x 132eur), millele lisandub istungikulu summas 198 eurot (1,5 x 132eur).
35.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtu teistkordses menetluses 2 415,6 eurot (õigusabikulud 2 217,6 + õigusabikulud 198).
36.Kohus määrab kindlaks, et hageja põhjendatud menetluskulud maakohtu- ja apellatsioonmenetluses on kokku summas 10 426,40 eurot (5 454,80 eurot + 2 556 eurot + 2 415,6 eurot), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
37.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.