Hageja BB Finance OÜ (registrikood 11306564), volitatud esindaja Maarja Radziwill Kostja A P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja BB Finance OÜ kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 11.10.2013 internetikeskkonnas www.raha24.44 laenulepingu nr 2101490306, mille alusel andis kostjale üle 3 000 eurot. Täiendavalt anti seitsme erineva lepinguga (lepingutega nr 2101495322, 2101501646, 2101506119, 2101510943, 2101518443, 2101523078, 2101527611) hagejale lisalaene kogusummas 1 110 eurot. Hilisemad lepingud vormistati varasemate lepingute refinantseerimisena. Pooltevahelised laenulepingu tingimused lepiti kokku arvutivõrgu abil.
Kostja ei tasunud lepingutest tulenevaid tagasimakseid õigeaegselt, mistõttu nõuab hageja kohtus kostjalt 09.07.2014 sõlmitud laenulepingu nr 2101527611 (viimane leping) alusel põhivõla summas 2 997,46 eurot, intressi 1 008,15 eurot, lepingutasu 10 eurot, viivise 857,36 eurot ja meeldetuletustasu summas 50 eurot välja mõistmist.
2.Meeldetuletustasu nõuet põhistas hageja perioodil 05.07.2015-14.10.2015 saadetud seitsme võlateatisega. Laenulepingud sõlmiti sidevahendite abil, mistõttu ei pea hageja enda arvates tõendama lepingute sõlmimist kirjalikult allkirjastatud lepingutega.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei tõenda lepingute sõlmimist hageja poolt esitatud skaneeritud paberilehed nimetusega „Laenulepingu põhitingimused“. Samuti leidis kostja, et puudub kokkulepe üldtingimuste kohaldumise kohta. Kostja väitel ei vasta tõele, et hageja edastas võlgnevuse menetlemiseks Inkassokeskus OÜ-le ja seetõttu on tõendamata meeldetuletustasu nõue. Alternatiivselt leidis kostja, et kui kohus leiab, et kostja on hagejalt laenu saanud, siis on nõue aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
5.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6.Harju Maakohus rahuldas 29.05.2019 otsusega käesoleva hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu lahendi ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kohus täitis 07.01.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (vt digitoimik, dtl 238-240).
7.Hageja esitas kostja vastu nõude 09.07.2014 sõlmitud laenulepingu nr 2101527611 (viimane leping) alusel põhivõla 2 997,46 eurot, intressi 1 008,15 eurot, lepingutasu 10 eurot, viivise 857,36 eurot ja meeldetuletustasu summas 50 eurot välja mõistmiseks. Kostja vaidlustab laenulepingu sõlmimist. Samuti on kostja esitanud aegumise vastuväite. Aegumise kohaldamise vastuväite lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida hageja nõue.
8.Hagis esitatud asjaoludel vastab poolte vaheline õigussuhe krediidilepingu tunnustele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402)1. Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 404 lg 1 ls 1). Lepingudokument tuleb tarbijale anda püsival andmekandjal (VÕS § 404 lg 1 ls 2). Kui tarbijakrediidilepingu vorminõue ei ole täidetud või lepingus on puudu mõni kohustusliku teabe osa, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kohustusliku teabe puudumise korral on leping siiski kehtiv, kui tarbija on krediidi kasutusele võtnud (VÕS § 408 lg 2).
9.Seega tuleb esmalt tuvastada, kas poolte vahel on sõlmitud kehtivalt laenulepingud. Kuna kostja vaidlustas lepingute sõlmimise, peab hageja tõendama lepingu sõlmimist, sh et kostja esitas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse tarbijakrediidi saamiseks ja kostjale saadeti püsival andmekandjal lepingudokument. Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja tõendanud, et kostja esitas taasesitamist võimaldavas vormis VÕS. RT I, 11.06.2013, 9. 01.07.2013...08.12.2013. Lepingute sõlmimise perioodil 11.10.2013-09.07.2014 kehtivates erinevates redaktsioonides ei ole sisulisi muudatusi.
avaldused hagis märgitud summade saamiseks. Kohtule hageja poolt 17.01.2020 menetlusdokumendi lisadena 1-8 esitatud väljavõtted nimetatut ei tõenda (dtl 246-259). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt ei saa asuda seisukohale, et tegemist on kostja poolt esitatud laenutaotlustega. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjale saadeti püsival andmekandjal lepingudokumendid. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas kohustusliku teabe puudumise korral on leping siiski kehtiv VÕS § 408 lg 2 alusel, kuna tarbija on krediidi kasutusele võtnud. Hageja poolt 17.01.2020 esitatud nn väljavõtted ei tõenda, et kostja on hagejale andnud hagis märgitud summades laenu. Hageja poolt kohtule esitatud fotod nimetatud asjaolusid ei tõenda. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud poolikud väljavõtted maksekorraldustest raha ülekandmist ega kostja poolt laenu kasutusse võtmist. Nimetatud väljavõtetest ei nähtu, et hageja kontolt oleks hagiavalduses märgitud summad 3000 eurot, 180 eurot, 110 eurot, 190 eurot, 170 eurot, 120 eurot, 190 eurot ja 150 eurot kostja arvelduskontole kantud. Hageja poolt esitatud väljavõttelt nähtub üksnes, et kostjale on kantud 12.04.2014 170 eurot. Nimetatud väljavõttelt aga ei nähtu, kes nimetatud summa kostjale kandis (dtl 279). Samuti ei ole hageja selgitanud mida konkreetselt ta nende väljavõtetega tõendada tahab. Hageja on esitanud kohtule üksnes ühe korrektse maksekorralduse, kuid nimetatud maksekorralduselt ei nähtu millise lepingu alusel on kostja 11.04.2014 322.33 eurot Raha24 OÜ kontole kandnud (dtl 286). Hageja esitatud kirjad ei tõenda hagis märgitud laenulepingute sõlmimist (dtl 285 ja 287). Ringkonnakohus märkis 13.11.2019 otsuse p-is 31, et hageja ei ole tõendanud ka seda, millal ja kui suured laenusummad ta on kostja kontole kandnud. Hageja ei ole jätkuvalt esitanud kohtule ühtegi tõendit kostja arvelduskontole kantud laenusummade kohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et poolte vahel oleks sõlmitud hagiavalduses märgitud laenulepingud. Seega ei ole hageja tõendanud laenulepingute sõlmimist, mistõttu ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda laenulepingute alusel hageja poolt nõutavat summat ja hageja ei saa kohustuse täitmist nõuda.
10.Kohus on seisukohal, et hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada ka alusetu rikastumise sätete alusel. Kohus selgitas pooltele, et hageja nõue kostja vastu võib tuleneda alusetu rikastumise sätetest. Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära (VÕS § 1028 lg 1). Sellisel juhul tuleb hagejal tõendada, et ta on kostjale andnud üle raha. Hageja raha üleandmist kostjale ei tõendanud. Sellest tulenevalt ei saa hageja nõuet kvalifitseerida ka alusetu rikastumise sätete alusel. Samuti ei tule analüüsida kostja aegumise vastuväidet.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldamata jätta.
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
13.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
14.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.