nende Hageja: BB Finance OÜ (registrikood 11306564, endine ärinimi Raha24 OÜ), volitatud esindaja Maarja Radziwill Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29. mai 2019 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolu
1.BB Finance OÜ esitas 01.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt 5994,92 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Hageja esitas 30.01.2019 hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2997,46 eurot, intressi 1008,15 eurot, lepingutasu 10 eurot, meeldetuletustasu 50 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 857,36 eurot ja viivise põhivõlalt 8% aastas alates 31.01.2019. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga internetikeskkonnas www.raha24.ee kaheksa laenulepingut järgmiselt: 11.10.2013, leping nr 2101490306, summas 3000 eurot, tagastamistähtajaga 06.10.2014. Kostja tasus 11.11.2013 osamakse 374,53 eurot (sh põhiosa 203,82 eurot, intress 109,18 eurot, viivis 1,53 eurot); 14.11.2013, lepingu nr 2101495322 refinantseerimine, summas 180 eurot, tagastamistähtajaga 09.11.2014. Lepingu nr 2101495322 põhiosa oli 2998,65 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101490306 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 14.12.2013 osamakse 323,11 eurot; 03.01.2014, lepingu nr 2101501646 refinantseerimine, summas 110 eurot, tagastamistähtajaga 29.12.2014. Lepingu nr 2101501646 põhiosa oli 2992,94 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101495322 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 04.02.2014 osamakse 325,57 eurot; 04.02.2014, lepingu nr 2101506119 refinantseerimine, summas 190 eurot, tagastamistähtajaga 30.01.2015. Laenulepingu nr 2101506119 põhiosa on 2991,27 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101501646 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 07.03.2014 osamakse 322,34 eurot; 12.03.2014, lepingu nr 2101510943 refinantseerimine, summas 170 eurot, tagastamistähtajaga 07.03.2015. Laenulepingu nr 2101510943 põhiosa oli 2991,11 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101506119 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 11.04.2014 osamakse 322,33 eurot; 02.05.2014, lepingu nr 2101518443 refinantseerimine, summas 120 eurot, tagastamistähtajaga 27.04.2015. Laenulepingu nr 2101518443 põhiosa oli 2998,19 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101510943 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 28.05.2014 osamakse 323,07 eurot; 03.06.2014, lepingu nr 2101523078 refinantseerimine, summas 190 eurot, tagastamistähtajaga 29.05.2015. Laenulepingu nr 2101523078 põhiosa oli 2996,19 eurot, mis seisneb lepingust nr 2101518443 tulenevates täitmata kohustustes. Kostja tasus 05.07.2014 osamakse 346,52 eurot; 09.07.2014, lepingu nr 2101527611 refinantseerimine, summas 150 eurot, tagastamistähtajaga 04.07.2015. Laenulepingu nr 2101527611 põhiosa oli 2997,46 eurot, mis seisneb laenulepingu nr 2101523078 tasumata jäänud põhiosast 2805,43 eurot, millele lisandus täiendavalt väljastatud 150 eurot ja tasumata intress 42,03 eurot.
4.Kostja võlgneb hagejale lepingu nr 2101527611 alusel kokku põhiosa 2997,46 eurot, lepingutasu 10 eurot ja intressi 1008,15 eurot.
5.Kostja teadis, et lepingu nõuetekohasel mittetäitmisel tuleb lepingu põhitingimuste kohaselt hüvitada hagejale ka võla menetlemisega seotud sissenõudmiskulud. Laenuandja edastas võla menetlemiseks oma koostööpartnerile Inkassokeskus OÜ, kes saatis kostjale alates 05.07.2015 võlateatisi. Võlateatiste saatmise tasu on kokku 50 eurot. Kostja ei vastanud teatistele, kõnedele ega kirjadele.
6.Lisaks tuleb kostjal tasuda viivist seadusjärgses määras tasumata põhinõudelt alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2018. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja nõuded on tõendamata. Poolte vahel ei ole laenulepinguid sõlmitud. Laenulepingute sõlmimise kohta ei ole tõendeid esitatud. Samuti ei ole tõendatud, et pooled oleks leppinud kokku laenulepingu üldtingimuste kohaldumises. Skaneeritud paberilehed ei ole hageja väidete tõendamiseks piisavad. Hageja ei ole ka tõendanud, et millised üldtingimused olid aastatel 2013-2014 olemas.
9.Tõendamata on hageja väide, et Inkassokeskus OÜ saatis kostjale võlateatisi. Samuti on paljasõnaline väide, et võlateatiste saatmisele kulus 50 eurot. Samuti on tõendamata hageja nõue lepingutasu 10 euro väljamõistmiseks. Hageja ei ole põhjendanud, miks on kostja kohustatud need summad hagejale tasuma. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 425 eurot.
11.Hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2013 laenulepingu nr 2101490306, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu 3000 eurot, kohustusega tagastada laen, lepingutasu ja intress hiljemalt 06.10.2014. Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 29,9% aastas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas laenutaotluse ja kinnitas üldtingimustega nõustumist.
12.Õige ei ole kostja väide, et laenulepingute sõlmimine on tõendamata. Kostja kinnitas laenu saamist 05.09.2014 ja 22.10.2014 e-kirjades. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga. Kostja ei ole laenulepingust nr 2101490306, 2101495322, 2101501646, 2101506119, 2101510943, 2101518443, 2101523078 ja 2101527611 tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja nõue kokku 4922,97 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
13.Võla sissenõudmisega seonduv kahju hüvitamise nõue 50 euro saamiseks on põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 alusel. Inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Lepingu sõlmimise tasu 10 eurot tuleb välja mõista lepingu nr 2101527611 põhitingimuste p 3.3. ja p 8 alusel.
14.Põhjendatud on ka intressinõue. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Antud juhul ei ületa krediidi kulukuse määr Eesti Panga kodulehel avaldatud piirmäära enam kui kuus korda ning laenusumma ja selle eest makstava tasu vahekord ei ole seega tasakaalust väljas.
15.Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 857,36 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud. Lepingu kohaselt oli kokkulepitud viivisemäär 0,75%. Hageja arvestab viivist seaduses sätestatud ulatuses alates lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o 29.07.2018. Kostja pidi arvestama, et laenu tasumisega viivitamisel tuleb maksta viivist lepingus ettenähtud intressimäära järgi. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
17.Kohus lähtus ebaõigesti hageja esitatud paberilehtedest. Hageja väitis, et sõlmis kostjaga laenulepingud, kuid ei esitanud selle kohta tõendeid. Skaneeritud paberilehed on allkirjastamata. Hageja ei tõendanud lepingu allkirjastamist ja kostjale kättetoimetamist. Kohus tõlgendas kostja 05.09.2014 ja 22.10.2014 e-kirju ebaõigesti ja meelevaldselt. Kostja ei tunnistanud nendes lepingute sõlmimist ega võla suurust. Laenulepingute sõlmimine ei ole e-kirjadega tõendatud .
18.Maakohtu otsus on vastuoluline ja põhjendamata. Hageja esitas hagi alusena kaheksa laenulepingut. Kohus leidis aga ainult seda, et kostja sõlmis 11.10.2013 lepingu nr 2101490306 ja kostja kinnitas selle laenu saamist. Kohus ei selgitanud välja teiste lepingutega seotud asjaolusid.
19.Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited võlateatiste saatmise ja lepingutasu kohta. Hageja esitas üksnes skaneeritud paberilehed prinditud tekstiga. Kohus rikkus nende paberite arvestamisel ja kostja vastuväidete tähelepanuta jätmisel menetlusõiguse norme.
20.Kohus jättis tähelepanuta ja lahendamata kostja taotluse aegumise kohaldamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ning § 656 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid, ei ole loonud asja lahendamiseks vajalikku konkreetsust ja selgust ning on jätnud kohtuotsuse olulises osas põhjendamata.
24.TsMS § 436 lg-t 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Selleks, et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist selgitada välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks, st täitma TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Otsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas
kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25.TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda otsuses hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades, miks ühel või teisel asjaolul ei ole asja lahendamisel tähtsust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-07, p 12, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 13). Samuti tuleb TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda TsMS § 442 lg 8 järgi otsuses põhjendama. Maakohus ei ole eeltoodut järginud.
26.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kokku 8 laenulepingut ja tegemist oli refinantseeritud lepingutega. Hageja esitas kostja vastu nõude 09.07.2014 laenulepingu nr 210152761 (viimane leping) täitmiseks põhivõla ja intressi osas, nõudes ka viivist ning lepingutasu ja sissenõudmiskulude hüvitamist. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagiavalduses märgitud laenulepinguid hagejaga sõlminud ja hageja nõuded on tõendamata. Alternatiivselt palus kostja 15.05.2019 menetlusdokumendis kohaldada hageja nõuetele aegumist.
27.Maakohus leidis otsuses, et tõendatud on 11.10.2013 laenulepingu nr 2101490306 sõlmimine ning see, et enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas laenutaotluse ja kinnitas üldtingimustega nõustumist. Selle järelduse tegemisel viitas kohus üksnes kostja 05.09.2014 ja 22.10.2014 tõlkimata e-kirjadele, neid hindamata. Maakohtu järelduse kujunemine ei ole eeltoodu tõttu jälgitav ega arusaadav.
28.Lisaks eelmärgitule käsitles maakohus otsuses lepingu sõlmimise osas üksnes 11.10.2013 laenulepingut (esimene leping), jättes tähelepanuta, et hagiavalduse kohaselt sõlmiti kokku 8 refinantseeritud laenulepingut, millistest viimase alusel esitas hageja kohtule nõude. Seega seitsme lepingu sõlmimise osas puudub maakohtu seisukoht üldse.
29.Laenuleping nagu ka kõik muud võlaõiguslikud lepingud loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt võib laenulepingu sõlmimiseks teha tahteavalduse nii otsestelt kui kaudselt, kui poolte tahe on äratuntavalt väljendatud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-109-11).
30.Kuna hageja nõuab raha laenulepingu alusel, pidi ta tõendama, et poolte vahel sõlmiti kehtivalt laenulepingud. Kostja on kogu menetluse vältel vaielnud laenulepingute sõlmimisele vastu, mis tähendab, et kostja seisukoha järgi ei ole ta laenude saamiseks tahteavaldusi teinud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule esitatud tõendid ei võimalda teha järeldust laenulepingute sõlmimise kohta. Maakohus leidis, et kostja täitis enne laenu saamist internetikeskkonnas laenutaotluse ja kinnitas üldtingimustega nõustumist. Kohus ei põhjendanud, mille alusel ta sellised järeldused tegi. Asja materjali juures sellekohaseid tõendeid ei ole.
31.Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid oma väidete tõendamiseks, mille kohaselt et ta on saatnud kostjale e-posti teel laenu põhitingimused ja kostja on kinnitanud, et ta soovib saada
nendel tingimustel laenu (vt ka laenulepingu üldtingimuste p-te 2.2 ja 2.3.) Veelgi enam, hageja ei ole tõendanud ka seda, millal ja kui suured laenusummad ta on kostja kontole kandnud. Kuna puuduvad tõendid, mille alusel oleks kohus saanud tuvastada hagi aluseks olevad asjaolu, eelkõige laenulepingute sõlmimise ja teha kindlaks lepingutingimused, ei oleks kohus saanud hagi rahuldada. Kohus ei võinud otsust rajada üksnes arvamusele, et hageja nõuded on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud olukorras, kus tegelikult tõendeid selle kohta, et kostja oleks teinud tahteavaldusi laenulepingute sõlmimiseks asjas esitatud ei olnud. Lisaks eeltoodule jättis maakohus tähelepanuta kostja aegumise vastuväite.
32.Ringkonnakohtu hinnangul viis ebaseadusliku ja põhjendamata otsuse tegemiseni see, et maakohus jättis hagi lahendamisel eelmenetluse ülesanded ja selgitamiskohustuse täielikult täitmata. Samuti rikkus maakohus TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14, p 23). Maakohus oleks pidanud välja selgitama poolte seisukohad asja lahendamiseks oluliste asjaolude kohta ning andma olukorras, kus kostja vaidles lepingute sõlmimisele vastu, hagejale võimaluse enda väiteid tõendada.
33.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul läbi viia TsMS §-le 392 vastav eelmenetlus. Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud kohtu ette toomata ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel seda teha. Sealjuures peab maakohus pooltele selgelt selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist ja milline on tõendamiskoormis. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.
34.Maakohtu minetused ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavad ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna välja on selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada.
35.Maakohtu otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mitte ei tee otsust hagi rahuldamata jätmise kohta, nagu soovib kostja.
36.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.