02. aprill 2020. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-11830
Tsiviilasi / hagi ese
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. I. vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
254,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) Lepinguline esindaja M. Š.
Kostja
M. I. (isikukood xxx, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Määrata hagihinnaks 254,12 eurot.
2.Lõpetada menetlus Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavalduses M. I. (isikukood xxx) vastu sissenõudmiskulude 25 (kakskümmend viis) eurot tasumise nõudes.
3.Rahuldada hagiavaldus osaliselt tagaseljaotsusega.
4.Välja mõista M. I.lt (I., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks 130,66 (ükssada kolmkümmend koma kuuskümmend kuus) eurot.
5.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) hagiavaldus M. I. (isikukood xxx) vastu viivise 54,04 (viiskümmend neli koma null neli) eurot ja sissenõudekulude 20 (kakskümmend) eurot tasumise nõuetes.
6.Välja mõista M. I.lt (I., isikukood xxx) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks viivis põhinõude 99,84 (üheksakümmend üheksa koma kaheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019.a (seitseteistkümnendast detsembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 74,02 (seitsekümmend neli koma null kaks) eurot.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse peale osas, millega on määratud kindlaks menetluskulude rahaline suurus, võib esitada apellatsioonkaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 4 sätestab, et tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Tulenevalt hagide liitmisest muudab kohus asjas määratud hagihinda. Uueks hagihinnaks on 254,12 eurot (põhinõue 37,85 eurot + põhinõue 61,99 eurot + põhinõudelt 37,85 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 27,70 eurot + põhinõudelt 61,99 eurot arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 51,07 eurot + sissenõudekulu 25 eurot + sissenõudekulu 2 (5)
25 eurot + 25,51 eurot (põhinõudelt 99,84 eurot arvestatud ühe aasta viivis määraga 0,07% päevas) = 254,12 eurot).
2.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus võttis käesolevas tsiviilasjas hagi menetlusse 10.09.2019. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagiavalduse koos lisadega kostjale hoiustamisega kätte 27.12.2019. Kohus võttis tsiviilasjas nr 2-19-19978 esitatud hagi 02.01.2020 menetlusse ja liitis käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiga ühte menetlusse. Kohus toimetas menetlusse võtmise ja liitmise määrusega ja hagiavalduse koos lisadega kostjale hoiustamisega kätte 10.02.2020. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagidele vastamise tähtpäevad on möödunud. Kostja ei ole hagidele vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
3.Hageja põhjendab hagiavaldusi väitega, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga xxx, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale järgmised arved: 01.07.2016 kuni 31.07.2016 osutatud teenuste eest 32,96 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.08.2016, millisest arvest on kostja tasunud 8,65 eurot; 01.08.2016 kuni 31.08.2016 osutatud teenuste eest 37,85 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.09.2016; 01.09.2016 kuni 30.09.2016 osutatud teenuste eest 37,68 eurot tasumise tähtajaga kuni 18.10.2016. Tasu on maksmata. Elisa Eesti AS loovutas 01.02.2018 nõuded hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, teenuse osutamise, tasu suuruse ja sissenõutavaks muutumise aja ning nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 99,84 eurot.
4.Hageja nõuab kostjalt viivise 78,77 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt viivist määraga 0,07% päevas. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Elisa Eesti AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,07% teeb aastaseks viivisemääraks 25,55% (0,07 x 365=25,55), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Tulenevalt VÕS § 39 lõikest 2 ei muuda tühist viivisekokkulepet kehtivaks see, kui hageja ümardab kokkuleppelist viivisemäära kuni 24%-ni. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõudelt 99,84 eurot arvestatud viivise summa on kokku 24,73 eurot vastavalt järgmisele arvestusele: põhinõudelt 24,31 eurot ajavahemiku 19.08.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 6,47 eurot; põhinõudelt 37,85 eurot ajavahemiku 19.09.2016 kuni 07.08.2019 arvestatud viivis on 8,73 eurot; põhinõudelt 37,68 eurot ajavahemiku 19.10.2016 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 9,53 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja 3 (5)
mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 24,73 eurot. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse viivise 54,04 eurot tasumise nõudes (78,77-24,73=54,04). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõudis tsiviilasjas nr 2-19-11830 esitatud hagis põhinõudelt 37,85 eurot viivise protsendina väljamõistmist alates 08.08.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Viivisenõue põhinõudelt 37,85 eurot ajavahemiku 08.08.2019 kuni 16.12.2019 arvestatud viivis on 1,09 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 1,09 eurot. Arvestades hagide liitmist nõuab hageja põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõude 99,84 tasumata osalt alates 17.12.2019. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,07% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 99,84 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 74,02 eurot.
5.VÕS § 1132 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi saab võlausaldaja pärast lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalselt 30 euro ulatuses. VÕS 1132 lg 2 ei anna võlausaldajale erinevalt VÕS 1132 lg-st 1 õigust nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse sissenõudmise eest, vaid kõigi lõppenud lepingust tulenevate kohustuste sissenõudmise eest. Seejuures sätestab VÕS 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulude ülempiiri lepingu kohta. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-11830, 2-19-19978 ja 2-19-4744 esitanud liitumislepingu kliendinumbriga xxx alusel osutatud teenuste eest kokku 137,20 euro tasumise nõude. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-11830 ja 2-19-19978 esitatud ja liidetud hagides esitanud sissenõudekulu 50 eurot tasumise nõude kliendinumbriga xxx alusel. Hageja on tsiviilasjas nr 2-19-4744 esitatud hagis nõudnud kostjalt sissenõudekulu 25 eurot hüvitamist liitumislepingu kliendinumbriga xxx alusel. Kostjale on saadetud üheksa võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018, 15.03.2018, 15.04.2018, 15.05.2018, 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Harju Maakohtu 18.07.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4744 on rahuldatud hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõue kostja vastu. Kohtuotsus on jõustunud 03.09.2019. TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hageja on tsiviilasjades nr 2-19-11830 ja 2-19-19978 esitanud sissenõudmiskulude 50 eurot hüvitamise nõude liitumislepingu kliendinumbriga nr xxx alusel. Hagist nähtuvalt on kliendileping üles öeldud ning kostjale on saadetud kuus võlateatist saatmise aegadega 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018, 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Tsiviilasjades nr 2-19-11830, 2-19-19978 ja 2-19-4744 esitanud liitumislepingust kliendinumbriga xxx tulenevate nõuete suurus on 137,20 eurot. Seetõttu on hagejal VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu nr xxx kohta. Harju 4 (5)
Maakohtu 18.07.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4744 on rahuldatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 25 eurot liitumislepingu nr xxx alusel. Kohus leiab, et hageja on kostja vastu esitanud tsiviilasjades nr 2-19-11830 ja 2-19-19978 (käesoleva otsusega lahendatavad liidetud hagid) ja 2-19-4744 (Harju Maakohtu 18.07.2019 otsusega lahendatud hagi) sissenõudmiskulude tasumise nõude, mis tuleneb samast alusest – meeldetuletuskirjade saatmine kostjale liitumislepingust xxx tulenevate nõuete sissenõudmiseks pärast kliendilepingu lõppemist. Seetõttu esineb TsMS § 428 lg 1 p 2 sätestatud alus menetluse osaliseks lõpetamiseks. Kohus lõpetab menetluse hageja sissenõudekulude 25 eurot tasumise nõudes kostja vastu. Hageja avaldatud asjaoludel on tal võimalik VÕS 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulude hüvitist maksimaalset 30 eurot liitumislepingu xxx kohta. Hageja nõue sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks on lahendatud tsiviilasjas nr 2-19-4744 ning kohus on käesolevas asjas sissenõudekulude 25 eurot hüvitamise nõude osas menetluse lõpetanud. Kohus ei lõpetanud menetlust sissenõudekulude 25 eurot hüvitamiseks. Kuivõrd hageja saab nõuda maksimaalselt 30 euro tasumist ning nimetatud nõudest on 25 euro tasumise nõue jõustunud kohtuotsusega lahendatud, on hagejal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist täiendavalt 5 euro ulatuses. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudekulude 5 eurot tasumise nõudes ja jätab hagiavalduse sissenõudekulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
6.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi menetluskulude jagamiseks TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust erinevalt ei esine. Kohus lõpetas menetluse osaliselt ning rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.