Akron Baltic SIA hagi GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
63 183,58 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Akron Baltic SIA (Läti registrikood 40203024997), lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post: [email protected]) Kostja GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel, registrikood 12423254), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista GFC Good Finance Company AS-ilt Akron Baltic SIA kasuks välja põhivõlgnevus 58 491,44 eurot, 01.04.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 2522,33 eurot ning viivis põhinõudelt (58 491,44 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista GFC Good Finance Company AS-ilt Akron Baltic SIA kasuks menetluskuluna välja 3215 eurot. Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3215 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-14368 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduste kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Akron Baltic SIA (hageja) esitas 18.09.2019 hagiavalduse GFC Good Finance Company AS (likvideerimisel) (kostja) vastu 58 491,44 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled makseteenuse lepingu, mille alusel avas kostja hageja jaoks maksekonto. Hageja kandis maksekontole üle raha. Konto saldo oli 16.09.2019 seisuga 58 491,44 eurot, s.o 54 740,04 eurot ja 4136,29 USA dollarit, mis vastab Eesti Panga 17.09.2019 kursi järgi 3751,40 eurole. Finantsinspektsioon tunnistas 27.05.2019 otsusega kehtetuks kostja makseasutuse tegevusloa. Kostjal ei ole õigust makseasutusena tegutseda ja makseteenust osutada. Seega ei saa kostja kasutada käsundi täitmiseks hageja poolt maksekontole ülekantud raha 58 491,44 eurot. Hageja esitas kostjale 04.09.2019 nõude tagastada hageja maksekontol olev raha 58 391,40 eurot hiljemalt 11.09.2019. Kostja ei ole hageja nõuet täitnud. Hageja palub välja mõista kostjalt 58 491,44 eurot ja viivise seaduses sätestatud määras alates 18.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni selliselt, et viivis mõistetakse välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja leiab, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja vääramatut jõudu poolte vahelises suhtes ei esine. Finantsinspektsioon tunnistas kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks, sest kostja rikkus korduvalt kehtivaid õigusnorme, sh rahapesu tõkestamise norme. Isiku suutmatus täita õiguskorrast tulenevaid nõudeid ning nende nõuete mittetäitmisest seaduses ettenähtud abinõude ja meetmete kasutamine ei ole ega saa olla vääramatu jõuna käsitatav. Võimatus raha maksta ei vabasta kohustuse täitmisest ega ole aluseks rikkumise vabandatavusele. Vääramatuks jõuks ei ole kostja vastutussfääri kuuluvad asjaolud nagu tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused. Isik, kes tegutseb makseasutusena, peab arvestama, et rahapesu takistamise nõuete järgimata jätmine toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise ja konto aresti. Konto arest ei kvalifitseeru vääramatu jõuna, kuna see ei olnud kostja jaoks vältimatu. Kostjal on korrespondentkonto Vene Föderatsioonis registreeritud krediidiasutuses Xxxx, millel oli 01.07.2019 seisuga 300 259,75 eurot ja 6 500 184,71 dollarit. Kostja on oma kodulehel avaldanud, et seisuga 30.08.2019 on ta teostanud tagasimaksed 180 kliendile kogusummas üle 3 miljoni eurot ja teostanud osalisi tagasimakseid 21 kliendile kogusumas 325 172,19 eurot. Kostja
2-19-14368 on saatnud hagejale 09.08.2019 individuaalse pakkumise raha väljamaksmiseks osamaksetena koos selleks sõlmitava lepingu projektiga. Alternatiivselt on kostja pakkunud raha tagastamist 10 kalendripäeva jooksul, kuid sel juhul oleks kostja pidanud kinni 9% võlgnetavast summast. Hageja hinnangul ei olnud kostja kumbki pakkumine vastuvõetav. Eeltoodust nähtuvalt oli kostjal piisavalt vahendeid, et täita hageja nõuet. Poolte vahel oli sõlmitud makseteenuse leping, kostja on selle omaks võtnud. Lepingutingimused nähtuvad maksekonto lepingu tingimustest, kinnitatud kostja juhatuse poolt 30.09.2015. Maksekonto saldo on tõendatud kontoväljavõttega ja raha tagastamise nõudmine hageja poolt kostjale esitatud nõuetega. Likvideerimismenetlus ei oma mingit mõju kohtuasja menetluse suhtes.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuse kohaselt tunnistab kostja, et ta on sõlminud hagejaga makseteenuse lepingu. Kostja tunnistab, et ta ei ole täitnud hageja nõuet tagastada raha hiljemalt 11.09.2019. Kostja leiab, et kohustuse rikkumine on vabandatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 2 järgi, vääramatu jõu tõttu. Finantsinspektsioon tunnistas kehtetuks kostja makseasutuse tegevusloa, mistõttu sulgesid kõik Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused. Seetõttu ei ole kostjal võimalik teostada hagejale makseid Eesti finantsasutuse kontolt. Kostja ei saanud hagejaga lepingu sõlmimisel ette näha, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingib olukorra, kus kostjalt võetakse juurdepääs finantsteenustele täielikult ning üksi Eesti finantsasutus ei võimalda kostjal oma klientidele raha tagasi kanda. Selleks, et maksta oma klientidele, sh hagejale raha tagasi, avas kostja korrespondentkonto Läti krediidiasutuses B AS, kuid pärast konto avamist arestis Läti Vabariigi finantsinspektsioon 26.08.2019 ja 24.09.2018 otsusega rahapesu ja terrorismi rahastamise juhtumi uurimise tõttu Läti krediidiasutuses kostja nimele avatud korrespondentkontol olevad rahalised vahendid. Asjaolu, et Läti finantsinspektsioon arestis kostja korrespondentkontol olevad vahendid, on väljaspool kostja mõjuala. Hagejal on tõendamata oma nõuete lepinguline alus. Leping sisaldab poolte rekvisiite, kontaktandmeid ja erikorraldusena eelistatud valuutat. Leping ei sisalda kokkuleppe sisu või võimalikke raha väljamaksmise tingimusi ning selle kohta puudub teave ka hagiavalduses. Kostja on võtnud vastu otsuse aktsiaseltsi lõpetamiseks ja toimub aktsiaseltsi likvideerimine. Kostja ei ole maksejõuetu ning hageja nõue rahuldatakse likvideerimismenetluse käigus. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohtu hinnangul on tõendatud, et pooled sõlmisid makseteenuse lepingu. See nähtub hageja esitatud ja poolte allkirjastatud lepingust (tl 5–6). Kuigi kostja väidab vastuses, et hageja ei ole tõendanud oma nõude lepingulist alust, tunnistab kostja vastuses lepingu sõlmimist (tl 100). Hageja on esitanud ka kostja juhatuse poolt 30.09.2015 kinnitatud maksekonto lepingu tingimused (tl 149-151) ning kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et need tingimused olid lepingu osaks. Hinnates kogumis hageja poolt esitatud tõendeid lepingu sõlmimise kohta ja seda, et kostja tunnistab lepingu sõlmimist, loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud makseteenuse leping. Makseteenuse leping on VÕS § 709 lg 1 järgi leping, millega seaduse kohaselt
2-19-14368 makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja, antud juhul kostja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi maksja, antud juhul hageja) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
5.VÕS § 709 lg 3 järgi võib makseteenuse leping sisaldada ka maksekonto avamise kohustust, selle pidamise tingimusi ja muude makseteenuste osutamise kohustust. Vaidlus puudub selles, et kostja on avanud makseteenuse lepingu alusel hagejale maksekonto, mille seis 16.09.2019 seisuga oli 54 740,01 eurot (lk 7) ja 4136,29 USA dollarit, s.o Eesti Panga 17.09.2019 (hagi koostamise aja) kursi järgi 3751,40 eurot, kokku 58 491,44 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja arvestuskäigu osas.
6.Vaidlus puudub selles, et hageja on kohustanud kostjat kui makseteenuse osutajat 04.09.2019 nõudega (tl 21-22) kandma hageja maksekontol asuvad rahalised vahendid hageja arvelduskontole. Vaidlus puudub ka selles, et kostja ei ole hageja nõuet täitnud.
7.Finantsinspektsioon tunnistas 27.05.2019 otsusega kehtetuks kostjale väljastatud makseasutuse tegevusloa (tl 9-20). Kostja avaldab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise tõttu sulgesid kõik Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused. Kuivõrd kostja makseasutuse tegevusluba on tunnistatud kehtetuks ja tal puudub arveldamisvõimalus, ei saa kostja käsundisaajana täita hagejast käsundiandja korraldusel maksetehinguid makseteenuse lepingu alusel. Kohus leiab, et kuna hagejast käsundiandja korralduste täitmine ei ole enam võimalik, peab kostja VÕS § 626 lg 1 välja andma selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja sai hagejalt käsundi täitmiseks makseteenuse lepingu järgi raha, mille jääk 16.09.2019 seisuga oli kokku 58 491,44 eurot. Kostja ei kasutanud käsundi täitmiseks hageja poolt kostjale ülekantud 58 491,44 eurot ja kostja ei saa hageja poolt ülekantud raha ka edaspidi kasutada, mistõttu peab kostja saadud raha hagejale välja andma VÕS § 626 lg 1 alusel. Kostja ei ole täitnud hageja 04.09.2019 nõuet raha tagastamiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise kohustuse täitmist, st 58 491,44 euro väljaandmist VÕS § 108 lg 1 ja § 626 lg 1 alusel.
8.Kostja väidab, et raha maksmise kohustuse rikkumine on vabandatav, sest kostja ei saanud ette näha, et makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine tingib olukorra, kus Eestis tegutsevad krediidiasutused sulgevad kostja arveldamisvõimalused. Lisaks ei saanud kostja ette näha, et Läti Vabariigi finantsinspektsioon arestib augustis ja septembris 2019 kostja Läti krediidiasutuse korrespondentkontol asuva raha, mille arvelt soovis kostja hageja nõuet täita. 8.1 VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.2 Kohus leiab, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohtupraktika kohaselt ei ole rahalise kohustuse rikkumine reeglina vabandatav (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-06, p 15). Kohus leiab, et kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks
2-19-14368 tunnistamine, mille tagajärjel sulgesid Eestis tegutsevad finantsasutused kostja arveldamisvõimalused ja kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses, ei ole hinnatav vääramatu jõuna. Kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamine ja selle tagajärjena kostja arveldamisvõimaluste kaotamine Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimine Läti krediidiasutuses ei asunud väljapool kostja mõjuulatust. Kostja kui makseasutus pidi olema teadlik tema majandustegevust reguleerivatest õigusaktidest ja kohustusest neid järgida. Finantsinspektsiooni 27.05.2019 otsusega on tõendatud, et kostja rikkus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda, kostja tegevuses esinevad mitmed olulised rikkumised, kostja ei täida omavahendite minimaalsuse nõuet ning Finantsinspektsiooni ettekirjutust, kostja tegevus kahjustab oluliselt rahaturu toimimist ja maksesüsteemi stabiilsust ning usaldusväärsust (tl 9-20). Kostja esitatud Läti korrespondentkontot Läti krediidiasutuses puudutavatest tõenditest (tl 105-111 pöördel) nähtub, et kostja konto arestiti põhjusel, et oli alust kahtlustada, et kostja kontot oli kasutatud õigusrikkumiseks. Kohtu hinnangul on kostja mõjuulatuses tema majandustegevust reguleerivate õigusaktidega sätestatud nõuete täitmine. Majandustegevuse alustamisel pidi kostja olema teadlik makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest ja nendega makseasutusele kehtestatud nõuetest. Lisaks pidi kostjale olema hagejaga makseteenuse lepingu sõlmimisel ettenähtav, et makseasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide mittetäitmine võib põhjustada tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise, millega võib kaasneda arveldamisvõimaluste kaotamine või nende raskendamine. Kostjale pidi olema ettenähtav ka see, et kui tema kontot kasutatakse õigusrikkumiseks, võib see põhjustada kontol asuva raha arestimise. Õiguskirjanduses märgitakse, et kui avalik võim on sekkunud võlgniku tegevusse võlgnikust endast tuleneval põhjusel, ei tohiks olla tegemist vabandatavusega (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, P. Varul jt, Tallinn, 2016, lk 485). Käesoleval juhul sekkus avalik võim kostja tegevusse kostjast endast tuleneval põhjusel, sest kostja ei ole järginud makseasutuse tegevust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid, mis tingis kostja arveldamisvõimaluste kaotamise Eestis ning kostja korrespondentkonto arestimise Läti krediidiasutuses. 8.3 Kohtu hinnangul ei esine vääramatut jõudu ka seetõttu, et kostja sai ületada tema kui makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja Läti krediidiasutuses asuva korrespondentkonto arestimisest tulenevaid tagajärgi võlasuhtes hagejaga. Hageja on esitanud tõendid, et kostjal on korrespondentkonto Vene krediidiasutuses Xxxx, millel 01.07.2019 seisuga oli 300 259,75 eurot ja 6 500 184,71 USA dollarit (tl 132–133). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et tegemist on kostja kontoga ning et kontol olid piisavad vahendid hageja nõude täitmiseks. Seega oli kostjal võimalik täita hageja rahalist nõuet Vene krediidiasutuses Xxxx asuvate vahendite arvelt. 8.4 Hageja on esitanud tõendid, et vaatamata kostja makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisele on kostja teostanud seisuga 30.08.2019 täielikult tagasimaksed klientidele kogusummas 3 733 558,86 eurot ja teostanud osalisi tagasimakseid kogusummas 325 172,19 eurot (lk 134-136). Lisaks tegi kostja hagejale 13.12.2019 ettepaneku sõlmida kokkulepe raha osamaksetena tagastamise kohta (lk 138-148).
2-19-14368 Seega oli kostjal võimalus ületada makseasutuse tegevusloa kehtetuks tunnistamisest ja Läti korrespondentkonto arestimisest tulenevaid tagajärgi ja täita hageja rahalist nõuet. Kohus möönab, et rahaliste väljamaksete tegemine kostja likvideerimismenetluses või pangakontolt, millel lasub õigusrikkumise toimepanemise kahtlustus, võib tuua endaga kaasa negatiivsed tagajärjed kostja või tema likvideerija jaoks. Samas ei anna see alust väita, et kostja rahalise kohustuse täitmise rikkumine on vabandatav vääramatu jõu tõttu. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja kohustuse rikkumine ei ole vabandatav VÕS § 103 lg-te 1 ja 2 alusel.
9.Kuivõrd kostja ei ole täitnud hageja nõuet välja anda 58 491,44 eurot ja kostja rikkumine ei ole vabandatav, tuleb hageja põhinõue rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 58 491,44 eurot VÕS § 108 lg 1 ja § 626 lg 1 alusel.
10.Hageja palub välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 58 491,44 eurot seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest (18.09.2019) kuni põhinõude täitmiseni. Hageja esitas kostjale 04.09.2019 nõude tagastada maksekontol asuvad 58 491,44 eurot hiljemalt 11.09.2019. Kostja ei ole nõuet täitnud. VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist alates 12.09.2019. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel ajavahemiku 12.09.2019 kuni 01.04.2020 (otsuste tegemise päev) eest kokku 2522,33 eurot. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 58 491,44 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 02.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
11.Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
12.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus lisab, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks on kulude põhjendatus ja vajalikkus.
13.Hageja poolt kohtule esitatud 23.03.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 4404,98 eurot (ilma käibemaksuta), millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 1150 eurot ning lepingulise esindaja kulud 3254,98 eurot. Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 140 eurot. Hageja palub lahendis määrata, et hüvitamisele
2-19-14368 kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja hageja menetluskuludele vastuväidet ei esitanud.
14.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Tasutud riigilõiv 1150 eurot on põhjendatud menetluskulu ning kuulub täies ulatuses kostjalt väljamõistmisele. Hageja õigusabi tunnitasu 140 eurot on selle vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik ning kooskõlas Riigikohtu poolt mõistlikuks hinnatud tunnitasuga.
16.Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 23 h ja 15 minutit, maksumusega 3254,98 eurot. Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on üldjuhul proportsionaalne toimingute mahu ning raskusastmega. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatud alljärgnevad kirjed: 12.09.2019-18.09.2019 kirjed, seonduvad hagi esitamisega, selleks vajaliku kliendisuhtlusega ja hagi lisade komplekteerimisega. Kokku on need kirjed põhjendatud, arvestades asjade põhjendatud mahtu ja vaidluse keerukust, 5 tunni ulatuses. 24.09.2019-26.09.2019 kirjed, seonduvad 01.10.2019 hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse täienduse esitamisega, on kokku põhjendatud 2 tunni ulatuses. Hageja ei ole esitanud suures mahus varasemalt juba esitamata teavet. 07.10.2019 kirje, kõne kliendiga, sisu ja põhjendatus jääb kohtule selgusetuks, põhjendamatu kogu ulatuses. 08.10.2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise kulu ei ole kohtupraktika kohaselt põhjendatud õigusabikulu, kuna menetluskulude nimekirja esitamine ei eelda õigusalaseid teadmisi. Põhjendamatu kogu ulatuses. 29.10.2019 teade likvideerijale ja e-kiri kliendile- sisu, seos selle menetlusega ja põhjendatus jääb kohtule selgusetuks, põhjendamatu kogu ulatuses. 16.12.2016 kostja vastusele seisukoha esitamise kulu on kohtu hinnangul põhjendatud 4 tunni ulatuses. 22.01.2020 e-kiri ja kõne kohtule, ei ole kohtu hinnangul vajalik õigusabikulu, mida saaks kostja kanda jätta. Ülejäänud kirjed on põhjendatud kogu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 14 tunni ja 45 minuti ulatuses, kokku 2065 eurot ilma käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 3215 eurot (2065 + 1150). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta 1189,98 euro ulatuses rahuldamata.
17.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
2-19-14368 menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.