2-20-102284
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Liina Naaber-Kivisoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2020, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-102284
Tsiviilasi
Renovum OÜ hagi D B vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
764,04 eurot
Menetlusosalised ja nende esin- Hageja: Renovum OÜ (RK 14042462; asukoht Rävala pst 8, Kesklinna linnaosa, 10143 Tallinn) dajad: Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post: XXX) Kostja: D B (IK XXX; elukoht XXX) Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
2-20-102284 hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 13.03.2019 Ü OÜ-ga laenulepingu nr Y190313032 laenu summas 500,00 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y190313032 alusel võttis 2(5)
2-20-102284 kostja laenu 500,00 eurot intressiga 36% aastas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 13.04.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 13.kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 51,48 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 13.03.2020. Kokku kohustus kostja tasuma 632,76 eurot (igakuised osamaksed 51,48 x 12 + lepingutasu 15,00). Ü OÜ maksis kostjale laenusumma välja 13.03.2019. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Kostja aga oma laenulepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt täitma ei asunud. Peale laenulepingu sõlmimist, lepingu kehtivuse ajal, on laenuandjale laekunud kostjalt 104 eurot. Peale seda ei ole kostjalt laekumisi toimunud. Hageja arvestas, et laekumistest 104 eurot on esimeses järjekorras tasutud sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Ülejäänud 64 eurot arvestas hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Kostja sellele aga ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Seetõttu edastas 29.08.2019 Ü OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 02.10.2019 edastas Ü OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles 02.10.2019 Ü OÜ laenulepingu nr Y190313032 üles. Kostja ei reageerinud Ü OÜ nõuetele, misjärel Ü OÜ loovutas 09.12.2019 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Ü OÜ kostjale 09.12.2019 teatise. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 452,25 eurot, intress 63,43 eurot, lepingu hooldustasu 6,25 eurot ja seisuga 06.03.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 79,30 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis alates 07.03.2020 põhinõudelt 452,25 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 36% aastas. Hageja palub jätta ka menetluskulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175,00 EUR ja õigusabikulud 480,00 eurot, kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt jooksev viivis seadusjärgses määras. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 11.03.2020 kätte toimetatud kostja elukoha aadressil kostjaga koos elava isiku kaudu. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3(5)
2-20-102284 Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus leiab, et viivise määr 36% aastas on ebamõistlikult suur ning viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine. Antud juhul on pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 3.7 kohaselt viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu nr Y190313032 kohaselt on intressimäär 36% aastas. Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 4,5 korda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika aja jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata, ei ilmuta mingit soovi oma võlga tasuda ja käitub võlausaldaja ja oma kohustuste suhtes ükskõikselt ja pahatahtlikult. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu tarbijana. Kohtu hinnangul laenulepingu üldtingimuste p 3.7 järgne kokkulepe viivise tasumiseks ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus arvestab seega viivist alljärgnevalt: Viivise arvestuse algus
Viivise arvestuse lõpp
Võlgnevus
Viivitatud päevade arv
Viivise määr Viivise päevas summa
14.06.2019
02.10.2019
37,38
0,02%
0,9
14.07.2019
02.10.2019
38,50
0,02%
0,68
14.08.2019
02.10.2019
39,65
0,02%
0,43
14.09.2019
02.10.2019
40,84
0,02%
0,16
03.10.2019
31.03.2020
452,25
0,02%
17,92
Seega mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 452,25 eurot, intressid summas 63,43 eurot, lepingu hooldustasu summas 6,25 eurot ja otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 20,09 eurot. Lisaks mõistab kohus välja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 01.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 4(5)
2-20-102284 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 480 eurot ning viivise menetluskuludelt. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu summas 480 eurot. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist tüüp hagiavalduse vormiga. Tegemist on vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks sellele on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 75% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 75% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 221,25 eurot (295 x 75%).
(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.