Soojest OÜ hagi Fertiilsuse Keskus OÜ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
10 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Soojest OÜ, rk 12087302, lepinguline esindaja Gunnar Leht, e-post [email protected] ; Kostja Fertiilsuse Keskus OÜ, rk 10240426, lepinguline esindaja vaneadv Tambet Laasik, e-post [email protected] .
Kohtuistungi toimumise aeg Prorokollija
10. märts 2020 Istungisekretär Tiia Lepp
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Soojest OÜ hagi Fertiilsuse Keskus OÜ vastu töövõtulepingust nr XXX tuleneva võla väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta Soojest OÜ kanda. Määrata Fertiilsuse Keskus OÜ menetluskulu (õigusabikulu) rahaliseks suuruseks 2 010 eurot. Välja mõista Soojest OÜ-lt Fertiilsuse Keskus OÜ kasuks menetluskulude katteks 2010 eurot, millelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil Hageja nõue ja põhjendused
1.Fertiilsuse Keskus OÜ (tellija) sõlmis XX.XX.XXXX hagejaga (töövõtja) ehituse töövõtulepingu nr XXX (edaspidi nimetatud leping). Lepingu objektiks oli eramaja Tartus XXX . Töid teostati vastavalt lepingu lisades 3 ja 4 loetletud tööde hinnapakkumisele ja tööde teostamise graafikule. Kuigi lepingu lisas 3 oli pooltel kokku lepitud PVC aknalaudade tarne ja paigaldamine ning töövõtja oli leidnud selleks tööks alltöövõtjast paigaldaja, otsustas tellija loobuda PVC aknalaudadest ja tellida uued, milliste valmistamiseks kulus täiendavalt ca 3 nädalat. Kuna tellija poolt kehtestatud lepinguvälise tööaja graafiku alusel tööde tegemiseks oli uut paigaldajat võimatu leida, siis pidi töövõtja nüüd ise oma jõududega paigaldustööd teostama ja seda tellija poolt etteantud piiratud ajagraafiku alusel. Nimetatud põhjusel lükkus tööde teostamise tähtaeg edasi ja seda mitte töövõtja tegevuse ja süü tõttu.
2.Vastavalt poolte esindajate poolt 17.06.2019 allkirjastatud lõppaktile andis töövõtja tema poolt teostatud tööd tellijale üle ja tellija võttis need töövõtjalt vastu 25.03.2019. Töövõtja andis teostatud töödele omapoolse 5-aasta pikkuse garantii, mis algas pärast tööde üleandmist 26.03.2019 ja lõpeb 17.06.2024.
3.Tellijal oli õigus lepingu punkti 15.2. järgi, kui tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks, leping ühepoolselt lõpetada ja nõuda töövõtjalt kahjude hüvitamist, kuid ta ei teinud seda. Töövõtja on seisukohal, et kokku lepitud tähtaegadest kinnipidamine oli täiesti võimalik, aga seda vaid eeldusel ja juhul, kui tellija ei oleks sekkunud tööprotsessi ja oleks võimaldanud töövõtjal teostada töid tavapärastel ja väljakujunenud tööaegadel hommikul kella 8-st õhtul kella 17-ni. Nimetatud probleemile juhtis töövõtja korduvalt tellija tähelepanu, seda ka kirjalikult juba 17.10.2018. Sellele vaatamata piiras tellija jätkuvalt omalt poolt lepingu objektil tööaegu ja koostas töövõtjale ajagraafikuid, mille järgi ei võimaldanud töövõtjal töötada täistööajaga. See raskendas töövõtjal oluliselt vajalike oskustööliste leidmist, kes on tavapäraselt harjunud töötama täistööajaga. Töövõtja huvides ei olnud ka lepingu ülesütlemine, sest samaks perioodiks asendustööde leidmine ei olnud enam võimalik. Kuna tellija kontaktisik sõitis jaanuari lõpus 3-nädalasele puhkusreisile, peatusid selleks ajaperioodiks kõik tööd. Ka selline tellijapoolne käitumine põhjustas tööde teostamise tähtaja edasilükkumise. 20.02.2019 leppisid pooled kokku, et tellija leiab ise töövõtja viimase 10 akna viimistlemiseks. 07.05.2019.a. saatis töövõtja tellijale e-kirjaga ettepaneku kompromisslahenduseks, mille kohaselt soovib ta 16 092 euro suurusest viimasest lepingujärgsest tasumata maksest 10 092 eurot, loobudes töörahadest sisemiste aknapalede viimistlemise, automaatse ventilatsiooni klapi, PVC aknalaudade, trepi ja soklikivide demontaaži ja montaaži ning lisatööde eest. 16.06.2019 saatis tellija töövõtjale kirja, milles leidis, et töövõtja on lepingu tähtaegse täitmise kohustust rikkunud ja sellest tulenevalt esitas töövõtjale nõude vähendada viimast arvet täies ulatuses. Samas oli tellija nõus loobuma viivise nõudest eeldusel, et töövõtja nõustub eelpool nimetatud tingimustega, edastab tööde garantiikirja ning annab üle tööd üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Tellija esitatud tingimustega mittenõustumisel esitab tellija alternatiivselt olulisele lepingutingimuste rikkumisele viidates viivise nõude summas 52 970 eurot. Sisuliselt esitas tellija sellega töövõtjale nõude tasaarveldamiseks, millega töövõtja ei saanud nõustuda. 28.06.2019 esitas töövõtja tellijale pretensiooni, milles andis teada, et ei pea võimalikuks nõustuda tellija tingimustega ja soovib teostatud tööde ja materjalide eest saada
kokkulepitud tasu viimase lepingujärgse makse vähendatud, aga samas põhjendatud ulatuses kokku 10 092 eurot, esitades hagejale selle kohta arve. 24.07.2019.a. saatis kostja vastuse, millega keeldus arve tasumisest ja leidis, et hageja peab tasuma viivist summas 48 946,05 eurot, samuti hüvitama kostja täiendavad kulutused summas 1955 eurot. 21.08.2019.a. esitas hageja kostjale oma seiskohad ja ettepaneku lahendada vaidlus kohtuväliselt. 30.08.2019.a. esitas kostja hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tellija tasub töövõtjale 3000 eurot viimasest osamaksest ning pooled lepivad kokku, et üksteise vastu puuduvad pretensioonid. Kokkuleppele ei jõutud.
4.Hageja on seisukohal, et vastavalt VÕS §-le 644 lg 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mitte-vastavusest teada sai või pidi teada saama. Sama seaduse sätte kohaselt peab seadusandja mõistlikuks ajaks tarbijatöövõtu puhul kahte kuud. Töövõtja, lähtudes seaduse analoogiast leiab, et esitades oma pretensioonid ligi kolm kuud pärast tööde vastuvõtmist, ei ole tellija seda teinud mõistliku aja jooksul. Hageja palub välja mõista kostjalt töövõtulepingust tulenev võlgnevus summas 10 000 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagi, kuivõrd kostja on tasaarvestanud hageja nõude enda oluliselt suurema leppetrahvinõudega, mis on tingitud hageja viivitusest tööde teostamisel. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei teinud ehitustöid valmis lepingu lisas nr 4 p 2 ja 3 märgitud tööde teostamise tähtajaks. Hageja oleks pidanud ehitustööd lõpetama hiljemalt 31.12.2018, kuid ta ei teinud seda. Tööd lõpetas HS Viimistlus OÜ. Tööde lõpetamise järgselt saatis kostja hagejale 16.06.2019 kirja, milles esitas muu hulgas leppetrahvinõude. Hageja vastas järgmisel päeval sellega, et edastas tööde üleandmisevastuvõtmise akti, milles oli üleandmise ajaks märgitud tagasiulatuvalt juba 25.03.2019. Tegelikkuses tööd selleks hetkeks ei valminud. Töid, mida hageja ei olnud teinud 31. detsembriks 2018. a, ei teinud ta ka hiljem. Tegemata jäänud tööd teostas uus töövõtja HS Viimistlus OÜ, kes lõpetas tööd 10.06.2019. Vastavalt tellija ja HS Viimistlus OÜ vahelisele lepingule kandis tellija lisakulusid summas 1955,16 eurot. Tehtud lisakulutused olid vajalikud renoveeritava hoone sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Kostja esitab nimetatud summa tasaarvestuseks, mitte hagina.
6.Hageja viivitus tööde teostamisel oli tingitud vaid temast endast ning kostja leppetrahvinõue on esitatud õigeaegselt. Hageja peamine väide on, et kostja ei võimaldanud hageja töötajatel töötada kellaaegadel 8-st 17-ni. Vastav seisukoht on eksitav ja ebaõige. Kostja ei teinud hageja töötajatele mistahes takistusi ning hageja ei ole selliste väidetavate takistuste kohta esitanud ka mistahes tõendeid. Hageja probleemiks oli see, et tal ei olnud piisavalt vajalike oskustega töötajaid, mistõttu tavalised tööpäevad olid tõepoolest vaid mõne tunni pikkused, kuid seda hagejast mitte kostjast tingitud asjaoludel. 19.12.2018 osundas kostja probleemidele hageja töökorralduses; 17.02.2019 palus kostja kahel korral, et hageja saadaks talle tööde tegemise ajagraafiku; 3.03.2019 saatis kostja kirja, milles palus hagejal enda tööd mõistlikumalt korraldada ning osundas, et nii sise- kui välistööd on lõpetamata; 29.04.2019 lubas hageja paigaldada puuduvad marmorplaadi tükid; 4.05.2019 tuletas kostja hagejale meelde, et tööd on ikka veel lõpetamata. Peamine põhjus, miks hageja ei saanud töid õigeaegselt valmis, seisnes selles, et hagejal ei olnud piisavalt töötajaid ning objektil viibinud töötajad ei suhtunud enda ülesannetesse ja töögraafikusse kohusetundlikult.
Tellija kontaktisiku S. S. puhkus leidis aset alles pärast seda kui tööde teostamise tähtaeg oli juba möödunud. S. S. al ei olnud puhkust planeerides mingit alust arvata, et tööd võiksid hagejast tulenevatel asjaoludel viibida sedavõrd kaua. Hageja viivitust tööde teostamisel ning vastutust selle eest ei välista ka kostja poolt tööde vastuvõtmine. Tööde vastuvõtmise õiguslik tähendus ei ole mistahes vaidluste välistamine tööde teostamise aja ja kvaliteedi üle. Tööde vastuvõtmine määratleb vaid poolte tõendamiskoormuse jaotuse.
7.Tööde teostamise tähtaja rikkumise puhuks kokku lepitud leppetrahvi määr on lepingu p 8.8 kohaselt 0,5% lepingu maksumusest 67 050 eurot st 335,25 eurot päevas. Leppetrahvi sissenõutavaks muutumise hetk on 1. jaanuar 2019, kuivõrd tööd oleksid lepingu lisa nr 4 kohaselt pidanud valmima hiljemalt 31.12.2018. Leppetrahvinõue lõppeb
10.juunist 2019, mil tööd said lõpetatud uue töövõtja poolt. Selle aja kestel oli töövõtja viivituses 161 päeva, kuid kostja arvestas sellest maha 15 kalendripäeva, mis kulus puidust aknalaudade valmistamiseks. Seega on viivitatud päevade hulk 146 ning võlgnetav leppetrahv 10.06.2019 seisuga 48 946,50 eurot. Hageja arvates on ajavahemik tööde vastuvõtmise aja 25. märtsil 2019. a ning 16. juunil 2019. a esitatud leppetrahvinõude vahel liialt pikk. See ajavahemik on kõigest 2 kuud ja 9 päeva. Tööde vastuvõtmise akt allkirjastati 17.06.2019, st päev pärast seda kui kostja oli esitanud leppetrahvinõude. Selles kontekstis on kummastav rääkida mingist viivitusest leppetrahvinõude esitamisel, sest leppetrahvinõude esitamine eelnes ajaliselt tööde vastuvõtuakti allkirjastamisele. Hageja viivitas tööde teostamisel olulisel määral ning kostjal on seetõttu hageja vastu hageja nõuet olulisel määral ületav leppetrahvinõue, mis on kehtiv ja sissenõutav. Kuna kostja on enda leppetrahvinõude tasaarvestanud hageja tasunõudega, on hageja tasunõue lõppenud ning hagiavalduse rahuldamine on välistatud. Kostja ei esita käesolevaga enda ülejäänud nõuet summas 40 809 eurot vastuhagina, kuid jätab endale sellekohase õiguse tulevikus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja ei vaidle tehtud töö kvaliteedi ja töö osalise valmimise üle. Poolte vahel 20.02.2019 sõlmitud kokkuleppe kohaselt pidi viimase 10 akna ümbruse viimistlema kostja poolt leitav töövõtja. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sealjuures võib töö olla valminud osaliselt, kuid on valminud ulatuses tellija poolt vastu võetud. 17.06.2019 allkirjastatud lõppakti kohaselt on tehtud tööd üle antud ja vastu võetud ning hageja on andnud töödele garantii tähtajaga 17.06.2019. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus kostjalt nõuda ehitise töövõtulepingu nr 10/07/2018, 17.06.2019 allkirjastatud lõppakti ja 28.06.2019 arve nr 19021 alusel 10 000 euro tasumist, kuid nõue on lõppenud kostja poolt teostatud tasaarvestusega hiljemalt arve tasumise tähtpäeval, so 4.07.2019.
9.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma, võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena
lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Lepingu p 3.1.3. kohaselt on tellija/kostja eesmärk lepingut sõlmides muu hulgas ka kokkulepitud tööde teostamine lepingus ettenähtud ajapiiri ületamata. Lepingu p 6.6. kohaselt pidi töövõtja/hageja tööde tähtaegset valmimist ohustavatest asjaoludest teavitama tellijat ühe tööpäeva jooksul. Lepingu p 8.1. kohaselt on tööde tähtajad toodud lepingu lisas nr 4. Nimetatud lisa p 2 kohaselt oli tööde kestuseks pärast akende paigaldamist ette nähtud ca 6 nädalat. Puidust aknalauad valmisid 2.11.2018 (OÜ VILLEST e-kiri tl 78), aknad paigaldati 19.11.2018 AS Lasita Aken poolt. Tellija esindaja Sander S. a 19.12.2019 e-kirjast nähtub, et kuu aega hiljem ei olnud ühtegi aknapalet lõplikult viimistletud. Samuti olid tegemata osa välitöid, sh rõduplaadid panemata, rennide paigaldus lõpetamata ning tegemata oli puhastamise ja koristamise töid. Samas e-kirjas märgib S. S. a, et objektil töötab ainult üks korrektset tööd tegev aknapalede viimistleja.
10.Hageja taotlusel on kohus ära kuulanud tunnistajatena hageja töötajad, kes vaidlusalusel objektil töötasid: Timo Kotsalaineni ja Tauno Annuki. T. Kotsalaineni ütluste kohaselt objekti välistööde tegemisel takistusi ei olnud. Sisetööde tegemisel tuli juhinduda tellija esitatud tööajagraafikust: teisipäeviti tööd ei toimunud, teistel tööpäevadel oli tööaeg kell 8-14 või 14-18 vms; tööpäevi kella 8-17 ei olnud. Palju aega kulus töömaa ettevalmistamisele: iga kord mööbli eest ära tõstmisele, põrandate katmisele ja pärast tööpäeva lõppu iga kord koristamisele. Tööd tehti kahe-kolmekesi. Tunnistaja T. Annuki ütluste kohaselt oli objektil sisetööde tegemiseks töögraafik 4 tunni kaupa, ühelgi tööpäeval ei saanud töötada tervet päeva. Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt on hageja 17.10.2018 e-kirjas kostja esindajale teatanud, et on aeg hakata tegelema aknapalede viimistlusega. Hageja on selleks taotlenud ruumidele juurdepääsu kella 9-17. Tegelikult sisetööd oktoobris ei alanud. Hageja 29.01.2020 menetlusdokumendis p 1 on hageja märkinud, et kostja esindaja on saatnud 26.11.2018 hagejale järgmiseks nädalaks graafiku, mille kohaselt saab esmaspäeval töötada sisuliselt lõunani, kolmapäeval koos lõunapausiga 5 tundi, neljapäeval 7 tundi ja reedel 9 tundi. Teisipäeviti sobivat aega ei olnud, mille üle pooled ei vaidle. Sellised ajagraafikud olid hageja väitel tavapärased.
11.Kohtule ei ole tõendatud, et hageja oleks, saades kostjalt ajagraafiku 26.11.2018, teatanud kostjale, et sellise töötempo korral töö kokkulepitud tähtajaks ei valmi. Seega on hageja poolt täitmata lepingu p 6.6. Kohtul ei oleks olnud vaja kuulata ära tunnistajaid, kui hageja oleks kinni pidanud lepingu punktist 6.19., st oleks pidanud igapäevast ehituspäevikut. Ehituspäeviku puudumine ei võimalda tagantjärele kindlaks teha tegelikult objekti sisetöödel töötatud aega, tööde tegemises tekkinud vaheaegu ja nende põhjusi. Tunnistajate ütlustest sellist konkreetsust oodata ei ole põhjendatud. Hageja on õigeks võtnud kostja väite, et nt 27. ja 28.12.2018 ei suutnud hageja tagada tööliste ilmumise objektile. Kostja väitel ei töötanud töölised ka kokkulepitud ajagraafiku järgi, vaid oluliselt vähem ning töölisi ei olnud objektil piisavalt. Ehituspäeviku puudumise tõttu ei ole kohtul objektiivselt võimalik enam päevade kaupa kindlaks teha, kui palju töötajaid objektil oli, kui kaua nad töötasid ja mis tööd nad tegid.
12.Hageja, tegutsedes ehitusettevõtjana majandustegevuses, ei pidanud kinni tema poolt sõlmitud lepingus kokku lepitud tingimustest ning ta ei ole kohtule suutnud tõendada, et töö valmimisega hilinemine (mille üle objektiivselt vaidlust ei ole) on põhjustatud
ainuüksi tellija tegevusest või tegevusetusest. Kostja kontaktisiku, tunnistaja S. S. a ütluste kohaselt oli tööpäevi, mil hageja töötajad ei ilmunudki tööle või tulid kohale alles kell 10 hommikul. Töötajad ei pidanud kinni kostja poolt esitatud tööajagraafikust. (Sama nähtub kohtule esitatud SMS-ide väljatrükist.) Aknaid ei saanud teha 10-kaupa, sest tegemist on eluruumidega, kus töö sai toimuda paari ruumi kaupa. Vastasel korral ei olnud võimalik majas elada. Sisetöid tegid algul 4 töölist, siis kaks ja lõpuks jäi Timo üksi. Lepingu täitmise tähtaja muutmist hageja seaduslik esindaja ei taotlenud. Üldse käis U. Rüütli objektil kohal väga vähe, kõik probleemid ja tööd pidi tunnistaja tellija kontaktisikuna ise töölistega lahendama ja kokku leppima. Objektil oli tööseisak jõulude ajal vähemalt nädal, teine seisak oli jaanuari lõpus-veebruari alguses ca kaks nädalat.
13.Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt on S. S. a 26.11.2018 e-kirjas teatanud tööaegadeks E 14-18; K 8-14; N 8-16 ja R 8-18 ning 17.02.2019 on S. S. a saatnud hagejale e-kirja, millest nähtub, et tellijale sobivad tööajad järgmisel nädalal on E 813.30; K 8-17; N 8-15.30 ja R 14-17.30. Samas on S. S. a palunud teatada, millal töölised tegelikult tulevad, et ta saaks sellega arvestada. Ehituspäeviku puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada, kas ja millal hageja töölised viidatud või muul töönädalal objektil viibisid ja mida nad tegid. Tunnistaja T. Kotsalaineni ütluste kohaselt on aknapalede viimistlemisel olulised ka nn kuivamisajad pärast kipsi panekut, pahteldamist, kruntimist ja värvimist. Kuivamisaja kestused on erinevad, kuid töö kvaliteetseks teostamiseks vajalikud. Hageja ei ole tõendanud, et aknapalede tegija(te)l oleks olnud tööfront iga päev 8 tunniks. Ebamõistlik on eeldada, et terve hoone 39 akna paled töödeldakse samaaegselt. Soklikorruse 10 akna samaaegsele viimistlemisele takistusi ei olnud, nähtuvalt tunnistaja ütlustest.
14.Kohtule ei ole tõendatud hageja poolt isegi mitte kostja teavitamine lepingu täitmise tähtaja muutmise vajadusest, rääkimata lepingu muutmise kokkuleppe sõlmimisest, mistõttu kohaldamisele kuulub lepingu lisas nr 4 märgitud tähtaeg, so ca 6 nädalat akende paigaldamisest, mis möödus 31.12.2018. Hageja ei ole kohtule väitnud ega tõendanud muud lepingu täitmise tähtaega. Lepingu p 8.8. kohaselt kui töövõtja ei ole tööde teostamisel kinni pidanud lepingus fikseeritud tööde tähtaegadest, on töövõtja kohustatud tasuma viivist 0,5 % kogu lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kostja arvestuse kohaselt on viivise päevamäär 335.25 eurot, mille üle vaidlust ei ole. Isegi kui lugeda hageja poolt tehtud tööd lõpetatuks lõppaktis tagasiulatuvalt märgitud kuupäevast, so 25. märtsist 2019, on hageja viivitanud tööde (osalise) tegemisega vähemalt 57 kalendripäeva. Kostja on tööde valmimise tähtaega nõus nihutama edasi 15 päeva võrra seoses aknalaudade tellimuse muutmisega ning 3 nädalat, so 21 päeva seoses kostja kontaktisiku S. S. a puhkusereisiga, kuid töövõtulepingu täitmisega viivitamine veel (31 päeva jaanuaris + 28 päeva veebruaris + 24 päeva märtsis – 26 päeva põhjendatud viivitust) 57 kalendripäeva, st 8 nädala võrra on hageja poolt jäänud põhjendamata. Samas on kostja tõendanud saadetud e-kirjadega, et 25.03.2019 oli hageja poolt lõpetamata veel mitu välitööd: 29. aprillil 2019. a lubas hageja paigaldada puuduvad marmorplaadi tükid; 4. mail 2019. a tuletas kostja hagejale meelde, et tööd on ikka veel lõpetamata. Tööd lõpetati ilmselt alles juunis 2019, kui oli töö lõpetanud HS Viimistlus OÜ ja koostati lõppakt. Kohus tunnustab kostja leppetrahvinõuet hageja vastu 10 000 euro ulatuses, mis vastab (10000:335.25) 30-päevasele põhjendamata hilinemisele lepingu täitmisega.
15.Kostja ei ole leppetrahvi nõuet esitanud hilinemisega, sest ta on e-kirjaga tõendanud, et veel maikuus 2019 juhtis ta hageja tähelepanu tegemata töödele ning lepingu pooled on alles 17.06.2019 allkirjastanud lõppakti. Kostja on oma 16.06.2019 kirjas hagejale
teatanud hageja viivitusest lepingu täitmisega ning on teatanud, et kostjal on seetõttu õigus nõuda viivist 7.06.2019 seisuga summas 52 970 eurot, mistõttu hagejale väljamaksmisele kuuluvat viimast summat vähendatakse täies ulatuses. Hageja on 28.06.2018 kirjas tasaarvestusele vastu vaielnud. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja käsitlenud nimetatud kirjas toodut tasaarvestuse avaldusena ning see on tasaarvestuse avaldus ka kohtu hinnangul.
16.VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Kostja poolt hagejale esitatud 16.06.2019 tasaarvestusavaldusest ja hageja poolt kostjale 28.06.2019 esitatud arvest tulenevad vastastikused rahalised nõuded 10 000 euro ulatuses on lõppenud hiljemalt arve tasumise tähtajast, mis oli 04.07.2019. Hageja nõue 10 000 euro väljamõistmiseks kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 kohaselt on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulu. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja taotleb õigusabi kulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 2 010 eurot. Hageja esindaja ei ole esitanud kostja menetluskulude taotlusele vastuväiteid. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus on põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku tunnitasu määr 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vastab kohtupraktikale. Samuti on põhjendatud õigusabi osutamise ajamaht kokku 16 tundi 45 minutit, millest kahele kohtuistungile kulus üle 5 tunni. Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni seaduses sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.