Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X Xi vastu võlgnevuse 28,88 euro, võla sissenõudmise kulude 25 euro, viivise 25,17 euro ja lisanduva viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
86,43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post [email protected]) Kostja X X (isikukood xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks võlgnevus (põhinõue) 28,88 eurot ja seisuga 16. detsember 2019 sissenõutavaks muutunud viivis 25,17 eurot.
3.Välja mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital OÜ kasuks viivis 0,07% põhinõudelt (28,88 eurolt) päevas alates 17. detsembrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital OÜ nõue sissenõudmisega seotud kulude summas 25 eurot väljamõistmiseks.
X
Xilt
võla
5.Toimetada otsus X Xile avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine
2-19-20149
1.Jätta menetluskulud 29% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda ja 71% ulatuses X Xi kanda.
2.Jätta X Xi menetluskulude rahaline suurus kindkasmääramata.
3.Välja mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulud 114,62 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb X Xil tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.Elisa Eesti AS ja X X (kostja) sõlmisid liitumislepingu kliendinumbriga 8131849, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus Elisa Eesti AS-i teenuseid kasutama ning Elisa Eesti AS esitas kostjale perioodi 01.06.2016 kuni 30.06.2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr xxx summas 28,88 eurot. Kostja nimetatud arvet ei tasunud. Vastavalt üldtingimuste p-le 7.10 on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Nõue on 01.02.2018 loovutatud Aktsiaseltsile PlusPlus Capital (hageja). Kohtu selgitused
2.Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le
1.TsMS § 444 lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-19-20149 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Seoses hageja võla sissenõudmiskulude nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Kohus on Kohtute Infosüsteemist tuvastanud, et hageja on kostja vastu esitanud tsiviilasjades nr 2-19-12969, nr 2-19-4759 ja nr 2-19-12913 nõuded, mis tulenevad kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust kliendinumbriga 8131849. Kohus juhib tähelepanu, et ka käesolevas tsiviilasjas tuleneb hageja nõue kostja vastu liitumislepingust kliendinumbriga 8131849. Seejuures on kohus tsiviilasjas nr 2-19-12969 07.10.2019 tagaseljaotsusega mh kostjalt hageja kasuks välja mõistnud võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Ka tsiviilasjas nr 2-19-4759 on kohus 07.08.2019 tagaseljaotsusega mh kostjalt hageja kasuks välja mõistnud võla sissenõudmiskulud 25 eurot. Tsiviilasjas nr 2-19-12969 on hageja pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale kolm tasulist kirja (kuupäevadel 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) ja tsiviilasjas nr 2-19-4759 on hageja pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale samuti kolm tasulist kirja (kuupäevadel 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018).
5.Hageja on võla sissenõudmisekulude nõude alusena viidanud VÕS § 1132 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõppemise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausaldaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga. Pärast lepingu lõppu nõutavate sissenõudmiskulude jaoks on lõikes 2 sätestatud ülempiir nii sissenõudmiskulude kogusummale, mis hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud (meeldetuletuskirjad, helistamine, võlgnikuga kohtumine, võimalikud registripäringud jne) kui ka iga üksiku meeldetuletuskirja tasule. Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku kolm tasulist meeldetuletuskirja, lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju. Kuigi seda sätte tekstist otseselt ei tulene, ei ole rohkem kui kolme tasulise meeldetuletuskirja saatmine lubatud (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 581-582). Käesoleval juhul on hageja saatnud kostjale pärast liitumislepingu kliendinumbriga 8131849 lõppemist kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kokku vähemalt 6 tasulist kirja, mille eest on hageja kasuks välja mõistetud tsiviilasjades nr 2-19-12969 ja nr 2-19-4759 kokku võla sissenõudmiskulud 50 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg-s 4 on piiratud võlausaldaja võimalust nõuda sissenõudmisekulude hüvitamist lg-tes 1 ja 2 sätestatud ülempiiri ületavas summas. Säte on kohaldatav nii lepingu kestel kui pärast lepingu lõppu esitatavatele kahju hüvitamise nõuetele. Täiendavat kahju hüvitamist saab nõuda, kui seadusjärgne (maksimaalne) sissenõudmiskulude hüvitis ja viivis ei kata sissenõudmisega tekkinud kahju. Lisaks peavad kahjuhüvitise nõudmiseks esinema erandlikud asjaolud. Kindlasti ei saa üksnes see, et kulusid on kantud üle seaduses sätestatud ülempiiri, olla erandlik asjaolu. Erandlikeks asjaoludeks on eelkõige see, kui sissenõudmistoimingud on erakordselt keerukad. Samas näiteks üksnes asjaolu, et võlgnik ei tasu võlgnetavat summat kohe ja nõue on seejärel loovutatud inkassoettevõtjale, ei kujuta endast erakorralist asjaolu, mis õigustaks ülempiiri ületava kahju hüvitamist. Ka tagaseljaotsuse puhul peab kohus hindama, kas erandlikud asjaolud esinevad ning nende puudumisel tegema TsMS § 407 lg 6 ja § 413 lg 1 viimase lause kohaselt otsuse, millega jätab hagi seadusjärgset ülempiiri ületavas osas rahuldamata (vt Võlaõigusseadus I. Üldosa (§§ 1-207). Kommenteeritud väljaanne.
2-19-20149 Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2016, lk 583). Käesoleval juhul ei nähtu hagist selliseid erandlikke asjaolusid, mis põhjendaks kostjalt sissenõudmiskulude välja mõistmist VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 sätestatud ülempiirist rohkem. Kohtud on juba hageja kasuks kostjalt sissenõudmiskulude katteks välja mõistnud kokku 50 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täiendava 25 euro välja mõistmine enam põhjendatud. Lisaks ei ole hageja võlateatiste väidetavate saatmistega seotud tegelike kulude suurust ka tõendanud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 25 eurot.
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
7.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 29% ulatuses hageja ja 71% ulatuses kostja kanda.
8.Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoha järgi ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda ning tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (vt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema menetlusega, arvestades ka asjaolu, et kostja ei ole menetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu ei näe kohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulusid haginõudest suuremas ulatuses. Seega on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja õigusabikulud põhjendatud (hagihinna ulatuses) summas 86,43 eurot, võttes arvesse ka menetluskulude jaotust.
9.Kuna kostja ei ole hagile vastanud, siis kostjal menetluskulud puuduvad ning kohus jätab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 53,25 eurot (75 x 71%) ja õigusabikulud 61,37 eurot (86,43 x 71%), kokku 114,62 eurot.
10.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
12.Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.
/allkirjastatud digitaalselt/
2-19-20149 Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.