Menetlusosalised ja nende Hageja: XX (sünd. XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk esindajad ringkonnakohtus Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Menetluse liik
09. märts 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2019 otsus osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise 10 000 euro suuruse nõude osas, lõpetas selles osas menetluse ja märkis, et menetlust jätkatakse põhivõla 40 000 euro ja viivise nõudes.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 31 356 eurot 75 senti ja viivise sellelt summalt väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista YY-lt XX kasuks välja põhivõlg 31 356 eurot 75 senti ja viivis põhivõlalt (31 356 eurot 75 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
Lisaks tühistada Harju Maakohtu 12.07.2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 12.07.2019 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 5.1 Rahuldada XX hagi YY vastu põhivõla 40 000 euro ja viivise väljamõistmiseks osaliselt. 5.2 Mõista YY-lt XX kasuks välja põhivõlg 31 356 eurot 75 senti ja viivis põhivõlalt (31 356 eurot 75 senti) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.10.2017 kuni põhivõla tasumiseni.
5.3 Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 22 % ulatuses XX kanda ja 78 % ulatuses YY kanda. 5.4 Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.17.10.2017 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 50 000 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. 30.10.2017 esitas hageja hagi täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 40 000 eurot ja seadusjärgse viivise.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt leppisid pooled kokku selles, et kostja teostab hageja kinnistul XX, Tallinn asuva elamu täieliku renoveerimise 100 000 euro eest. Pooled leppisid kokku, et kostja teeb renoveerimistööd ja esitab hagejale aruanded teostatud tööde ja kulutatud vahendite kohta. Kostja asus töid teostama 2016. a oktoobris. 05.01.2017 saatis kostja hagejale materjalide ja tööde kalkulatsiooni, mille kohaselt oli kogu projekti maksumus 102 345 eurot. 2017.a augustis nõudis hageja kostjalt reaalselt ostetud materjalide ette näitamist ja kuludokumentatsiooni esitamist. Kuna kostja lahkus töid lõpule viimata ja keeldus kulutatud vahendite kohta aruande esitamisest, siis luges hageja lepingu lõppenuks. Hageja on lepingust taganenud, alternatiivselt lepingu üles öelnud.
3.Kostja on hagejalt saanud raha kokku 119 460 eurot, millest 48 000 eurot andis hageja isiklikult kostjale sularahas. Hageja andis kostjale ehitusmaterjalide ostmiseks ka enda Unicreditbank pangakaardi, millelt kostja võttis välja sularaha kokku 5000 eurot. Lisaks sattus kostja kätte hageja Promsvjazbank pangakaart, millelt kostja võttis sularahas välja kokku 66 460 eurot. Asjatundja arvamuse kohaselt on kostja poolt tehtud töö ja kasutatud materjalide koguväärtus 60 914,50 eurot. Hageja nõuab kostjalt 40 000 euro tagastamist, millele lisandub viivis. Lisaks lepingust taganemisele ja ülesütlemisele tugines hageja alternatiivselt veel hinna alandamisele, alusetule rikastumisele ja deliktiõiguslikele kahju hüvitamise sätetele.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Poolte vahel ei olnud kokku lepitud ühte ja kindlat eelarvet, mis põhines ühel pakkumisel. Tegelikkuses tuli kostjal järjest uusi pakkumisi teha, kuna hageja soovis renoveerimise ulatust pidevalt laiendada. Tegemist ei olnud elamu renoveerimisega, vaid sisuliselt ehitas kostja hagejale uue elamu koos sissesõiduteega ning korrastas krundi. Pangakaartidel puudus raha. Kui kostjal oli vaja materjale osta, siis tuli tal sellest hagejat teavitada ning hageja pani vastava summa pangakontole, mis tähendab, et hageja kiitis kõik tehtud kulutused heaks. Kostja lahkus objektilt, kuna hagejal tekkis kostja ees töötasust tulenev võlgnevus.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
5.Maakohus võttis 12.07.2019 otsusega vastu hageja loobumise nõudest summas 10 000 eurot, lõpetas selles osas menetluse ja märkis, et menetlust jätkatakse põhivõla 40 000 euro ja viivise nõudes. Hageja nõude põhivõla 40 000 eurot ja viivise väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja märkis, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Kuna 13.06.2018 toimunud korraldaval kohtuistungil täpsustas hageja enda nõuet ning palus kostjalt välja mõista 40 000 eurot ja 29.10.2018 toimunud korraldaval istungil kinnitas hageja, et ta on 10 000 euro nõude osas loobunud, siis võttis maakohus vastu hagist loobumise 10 000 euro nõude osas ning lõpetas selles osas menetluse.
7.Maakohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Poolte seisukohtade järgi oli töövõtulepingu sisuks hagejale kuuluva elamu renoveerimine/ehitus. Maakohus tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja kohustus teostama hagejale ehitustöid, hageja kohustus kostjale tasuma vähemalt 100 000 eurot ja on andnud kostjale üle 114 000 eurot (I kd tl 128). Kuna tööde väärtus ja tasu ei pea olema võrdsed, siis ei oma tähtsust hageja väited, et tehtud tööd on väärt 70 000 eurot. Hageja ei ole kordagi väitnud, et kostja oleks jätnud tegemata mingid konkreetsed tööd, mida kostja pidi tegema. Seega olenemata tööde väärtusest, pidi hageja kostjale tööde eest maksma vähemalt 100 000 eurot.
8.Töövõtulepinguga kokku lepitud eelarve võib olla siduv või mittesiduv, kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv (VÕS § 639 lg 1). Hageja selgituste kohaselt kuulusid kostja kohustuste hulka vastavalt kalkulatsioonile (I kd, tl 13) ettevalmistustööd 4100 eurot, katuse täielik vahetus, pööningu soojustamine ja viimistlus 17 570 eurot; fassaadi täielik vahetus (sh trepi ja terrassi ehitamine) 25 000 eurot; siseviimistluse täielik renoveerimine (sh elektrisüsteem) 31 000 eurot; sauna ehitamine keldrikorrusel (sh trepp ja saunaahi) 8375 eurot ja hoovi korrastamine 2400 eurot (I kd, tl 137). Hageja poolt viidatud kalkulatsiooni kohaselt kuulus kostja kohustuste hulka ka garaaži ehitustööd summas 14 600 eurot. Nimetatud tööde kogumaksumus on 103 045 eurot. Kalkulatsiooni kohaselt on maja maksumuse kogusumma 102 345 eurot (I kd, tl 13). Hageja on väljendanud justkui oleks hageja vabatahtlikult tasunud kostjale ettemaksu summas 119 370 eurot (tl 3). Hageja väitel andis hageja kostjale 71 460 eurot ja ülejäänud võttis kostja hageja pangakontolt. Kostja poolt hagejale 20.04.2017 saadetud kalkulatsiooni kohaselt oli töö ja materjalide kogumaksumus 115 472 eurot (I kd, tl 173). Hageja leiab, et kostja ei ole nimetatud töid lõpule viinud, osad tööd on puudustega ja kõik tööd ei ole hagejale üle antud (I kd, tl 173). Maakohus asus eelneva pinnal seisukohale, et pooltel ei olnud kokkulepet siduva eelarve osas.
9.Hageja tegi taganemisavalduse kohtumenetluses 05.07.2018 menetlusdokumendis (I kd, tl 133), kuna kostja on lepingut oluliselt rikkunud objektilt lahkumise ja tööde lõpuleviimata jätmise tõttu. Kostja on taganemisavalduse kätte saanud. Töövõtulepingust taganemine eeldab olulist lepingurikkumist töövõtja poolt (VÕS § 116 ja § 647). Maakohus leidis, et lepingust taganemise sisulised eeldused ei ole täidetud. Hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele tõendanud, milles konkreetselt pooled suulises töövõtulepingus kokku leppisid. Hageja ei ole tõendanud, et 05.01.2017 pakkumine sai töölepingu osaks. Hageja on küll viidanud kalkulatsioonile, kuid kostja on õigesti välja toonud, et kalkulatsiooni osas pole selge, kas see oli õiguslikult mõlemale poolele siduv ning väljendas tööde tegemise ajal poolte kokkulepet. Samuti on kalkulatsioon väga abstraktne. Olukorras, kus hageja ise ei saa aru, missuguseid töid oleks kostja pidanud kalkulatsiooni järgi tegema või missuguseid materjale ostma, ei ole võimalik asuda seisukohale, milles pooled täpselt kokku leppisid ja millised lepingus kokku lepitud tööd on tehtud ja millised mitte. Ka asjatundja arvamusega ei saa tõendada, millised poolte poolt kokkulepitud tööd ja kui suures summas on tegemata. Eeltoodust tulenevalt ei ole lepingust taganemine õiguspärane ja 40 000 eurot tagastamisel ei kuulu.
10.Kohus leidis, et kuna hageja tahteavaldus oli suunatud töövõtulepingu lõpetamisele, siis saab seda täiendavalt käsitleda lepingu ülesütlemise avaldusena. Maakohus leidis, et töövõtulepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Üldjuhul ei ole lepingu ülesütlemise korral pooled kohustatud lepingu järgi üleantut tagastama, s.o erinevalt taganemisest ei muutu leping üldjuhul tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 195 lg 5 kohaselt lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Kuna hageja ei ole tõendanud, et 40 000 euro puhul oleks tegemist olnud ette üleantud summaga, siis leidis kohus, et hagejal ei ole õigust ka lepingu ülesütlemise korral 40 000 eurot tagasi saada.
11.Maakohus leidis, et hagejal ei ole õigust ka hinda alandada 40 000 euro võrra VÕS § 112 lg 1 kohaselt. Hinda saab alandada üksnes siis, kui lepingupool (käesoleval juhul hageja) on võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise. Vaidlus puudub selles, et tööd ei ole lõpule viidud ega kostja poolt hagejale üle antud. Seega ei ole hageja kostjalt vastu võtnud mittekohast täitmist ja hageja ei saa kasutada õiguskaitsevahendina hinna alandamise õigust. Kuna maakohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel ei olnud siduvat eelarvet 100 00 euro osas, siis ei saa kohaldamisele tulla alusetu rikastumise sätted nimetatud summat ületavas osas.
APELLATSIOONKAEBUS
12.Hageja esitas 14.08.2019 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada, teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja põhivõlg 40 000 eurot ja seadusjärgse viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti jaotanud tõendamiskoormise. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja peab kostja poolt teostatud tööde väärtust tõendama. Maakohus ei ole kindlaks teinud summat, mille kostja on hagejalt saanud. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja andis kostjale üle 114 000 eurot. Hageja on tuginenud sellele, et ta andis kostjale 48 000 eurot. Kostja on isiklikult võtnud hageja pangakontolt välja 71 460 eurot. Hageja pangakontolt võetud raha eest pidi kostja ostma ehitusmaterjale. Kui hageja tõendab, et kostja on hagejalt mingi rahasumma saanud, siis selle tagastamata jätmiseks peab kostja tõendama raha saamise aluse olemasolu, s.o antud
juhul saadud raha ulatuses tööde teostamist ja materjalide ostmist. Kostja ei ole teostatud tööde ega materjalide kohta nimekirja esitanud. Samuti ei ole kostja tõendanud täiendavate pakkumuste tegemist ja hageja poolt nende pakkumiste kooskõlastamist. Põhjendamatu on kohtu seisukoht, et 05.01.2017 kalkulatsioon ei ole lepingu osaks muutunud. 29.03.2017 pidid kõik tööd lõpule viidud olema, kuid kostja on seda tähtaega rikkunud.
14.Maakohus on ekslikult leidnud, et töötasu kokkulepe oli 100 000 eurot, tegelikult pidi töö ja materjalide kulu kokku moodustama 100 000 eurot. Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja väite osas, et tööd ei ole lõpule viidud ega hagejale üle antud. Kostja tasunõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Samuti on kostja lepingut oluliselt rikkunud, kuna hagejale pole antud ühtegi sertifikaati või tööde teostusjoonist. Maakohus on jätnud tähelepanuta eriteadmisega isiku arvamuse, millega oli tõendatud asjaolu, et dokumentide vormistamine ja üleandmine kuulub töövõtja kohustuste hulka. Samuti on jäetud tähelepanuta, et eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt on tööd teostatud 85% ulatuses. Täies ulatuses tähelepanuta on jäetud eriteadmistega isiku arvamusega tõendatud hageja väide, et objekti renoveerimisel tegelikult kasutatud ehitusmaterjalide turuväärtus oli vaid 30000 eurot. Arvestades, et ehitusmaterjalide osas ei olnud eelarve siduv, ning et kostja ei ole materjalide suuremas ulatusest ostmise tõendanud, tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei olnud õigust saada ehitusmaterjalide eest rohkem kui 30000 eurot. Kuna renoveerimistööd on teostatud 85 % ulatuses, siis oli kostjal õigus töö eest saada 85 % kokku lepitud töö maksumusest ehk 30 914,50 eurot. Kokku on kostjal õigus hagejalt saada 60 914,50 eurot.
15.Maakohus võttis põhjendamatult vastu hagist osaliselt loobumise 10 000 euro osas. 30.10.2017 menetlusdokumendis teatas hageja, et hageja nõue on 40 000 eurot, millele lisandub viivis. Hagi võeti menetlusse 03.11.2017 määrusega. Hageja täpsustas haginõuet enne hagi menetlusse võtmist.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
16.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus võttis vastu hagist loobumise 10 000 euro suuruse nõude osas, lõpetas selles osas menetluse ja märkis, et menetlust jätkatakse põhivõla 40 000 euro ja viivise nõudes. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi põhivõla 31 356,75 euro ja viivise sellelt summalt väljamõistmiseks. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Vaidlus puudub, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu Tallinnas XX asuval kinnistul ehitustööde tegemiseks. Vaidlus puudub ka selles, et töid alustati 2016.a oktoobris. Pooled vaidlevad esmalt selle üle, milliseid töid pidi kostja teostama. Hageja leiab, et kostja pidi tegema kostja poolt 05.01.2017 esitatud pakkumuses nimetatud tööd (I kd tl 10-12, 162163). Kostja märgib, et ta tegi järjest uusi pakkumusi, kuna hageja soovis renoveerimise ulatust pidevalt laiendada. Kostja ei ole aga uusi pakkumusi kohtule tõendina esitanud. Hageja on ise esitanud kostja poolt hagejale 20.04.2017 tehtud kalkulatsiooni summas 115 472 eurot (I kd tl 169-171), kuid kuna kumbki pool on seisukohal, et see ei muutunud lepingu osaks, siis ringkonnakohus sellest ei lähtu. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et
05.01.2017 pakkumus ei saanud lepingu osaks. Arvestades, et kostja on hagejale 05.01.2017 esitanud pakkumuse (kalkulatsiooni), hageja seisukoha järgi lähtuti tööde tegemisel sellest pakkumusest, kostja on osaliselt töid teinud ning ei ole esitanud tõendeid, et töid oleks tehtud mingi muu pakkumuse järgi, siis asub kolleegium seisukohale, et pooled lähtusid tööde tegemisel 05.01.2017 pakkumusest.
19.05.01.2017 pakkumuse kohaselt pidi kostja tegema ettevalmistustööd, katusetööd, fassaaditööd, sisetööd, samuti saunaga, garaažiga ja hooviga seonduvad tööd. Pakkumuse kohaselt oli kostja tasu tehtud tööde eest 36 375 eurot ning 67 170 eurot oli ehitusmaterjalide ja kolmandate isikute tööde maksumus. Seega oli pakkumuse maksumus kokku 103 545 eurot. Kuigi pakkumuse lõpus on pakkumuse kogusummaks märgitud 102 345 eurot, on kolleegiumi hinnangul tegemist arvutusveaga, kuna pakkumuse osasummade liitmisel on kogusummaks 103 545 eurot.
20.Hageja on seisukohal, et kostja on temalt saanud raha kokku 119 460 eurot, millest 48 000 eurot andis hageja sularahas, 5000 eurot võttis kostja hageja Unicreditbank pangakaardiga ja 66 460 eurot võttis kostja hageja Promsvjazbank pangakaardiga. Kostja on tunnistanud 08.08.2017 seisuga 114 000 euro saamist (I kd tl 22-23, 128). Kolleegium märgib, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on kostjale sularahas üle andnud just 48 000 eurot. AS Swedbank teatest nähtuvalt võeti ajavahemikul 10.08.2017-14.08.2017 pangaautomaatidest hageja Promsvjazbank pangakaardiga välja 5370 eurot (I kd tl 104105). AS Swedbank on esitanud fotod, millest nähtuvalt on kostja 2017.a mais, juunis ja juulis võtnud Promsvjazbank pangakaardiga pangaautomaadist raha (I kd tl 106-120), mis tõendab, et pangakaart oli tema käes. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks pangakaardi tagasi andnud. Seega loeb kohus tõendatuks, et ka perioodil 10.08.2017-14.08.2017 võttis raha pangaautomaadist välja kostja. Kuna kostja on tunnistanud 08.08.2017 seisuga 114 000 euro saamist ning kostja on pangaautomaadist 10.08.2017-14.08.2017 võtnud välja veel 5370 eurot, siis loeb kohus tõendatuks, et kostja on hagejalt saanud kokku 119 370 eurot.
21.Hageja poolt esitatud OÜ Ehitusekspert 21.04.2019 asjatundja arvamuse kohaselt on renoveerimistööd tehtud 85 % ulatuses. Renoveerimistöödeks kulus ehitusmaterjale turuhinnas 30 000 eurot (II kd tl 16-54). Kuigi kostja leiab, et asjatundja arvamus ei ole põhjendatud, puudub kolleegiumi hinnangul alus selle tõendi arvestamata jätmiseks. Kostja ei ole ise tehtud tööde sisu ja mahu kohta sisulisi selgitusi andnud ega peale fotode ehitustööde kohta mingeid tõendeid esitanud.
22.Hageja on avaldanud, et ta taganes lepingust hagiavalduse esitamisega (I kd tl 133). VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 4 sätestab, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. VÕS § 116 lg 4 teise lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
23.05.01.2017 pakkumuse kohaselt oli objekti valmimise kavandatav tähtaeg 29.03.2017. Kuna kostja tegi objektil tööd 2017.a augustini ning tsiviilasjast ei nähtu, et hageja oleks
esitanud kostjale pretensioone selle kohta, et tööd ei ole 29. märtsiks 2017 valminud, siis järeldub sellest kolleegiumi hinnangul, et pooled olid objekti valmimise tähtaega pikendanud. Kostja on vastuses hagile avaldanud, et ta lahkus objektilt, kuna hagejal tekkis kostja ees võlgnevus tööraha näol. Kolleegium märgib, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja jäi temale võlgu. Arvestades, et kostja lahkus objektilt töid lõpetamata, siis on kostja rikkunud oluliselt lepingut. Kuna objektilt lahkumine näitas, et kostja ei kavatse oma kohustusi täita, siis ei pidanud hageja andma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Seega on hageja poolne lepingust taganemine kehtiv.
24.VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
25.OÜ Ehitusekspert 21.04.2019 asjatundja arvamuse kohaselt on renoveerimistööd tehtud 85 % ulatuses. Renoveerimistöödeks kulus ehitusmaterjale turuhinnas 30 000 eurot (II kd tl 16-54). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole õige tagasitäitmisest tuleneva nõude suuruse arvestamisel lähtuda materjalide turuhinnast, nii nagu on soovinud hageja. Hageja on aktsepteerinud kostja 05.01.2017 pakkumust. Seega tuleb lähtuda pakkumuses märgitud summadest. Pakkumuse kohaselt oli kostja tasu tehtud tööde eest 36 375 eurot ning 67 170 eurot oli ehitusmaterjalide ja kolmandate isikute tööde maksumus, kõik kokku 103 545 eurot. Kuna tehtud on 85 % töödest, siis on kostjal õigus summale 88 013,25 eurot (85 % summast 103 545 eurot). Seega on hagejal õigus tagasi nõuda 15 531,75 eurot (103 545 – 88 013,25). Hageja nõustus, et materjalide osas oli eelarve mittesiduv. VÕS § 639 lg 2 sätestab, et mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Kostja ei ole tõendanud, et ta on pakkumust ületavat rahasummat kasutanud lepingu täitmiseks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka selle summa tagastamist, mis ületab pakkumuse summat. Hagejal on õigus nõuda täiendavalt 15 825 eurot (119 370 - 103 545). Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 31 356,75 eurot (15 531,75 + 15 825).
26.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest (17.10.2017) kuni põhivõla tasumiseni.
27.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus võttis ebaõigesti vastu loobumise 10 000 euro suuruse nõude osas ja lõpetas selles osas menetluse. 16.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 50 000 eurot ja viivise. 30.10.2017
vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 40 000 eurot ja viivise. 03.11.2017 võttis maakohus hagi menetlusse, täpsustama määruses, millise summa nõudes hagi menetlusse võeti. Kolleegium leiab, et TsMS § 429 alusel saab loobumise vastu võtta nõudest, mis on menetlusse võetud. Kuna hageja vähendas nõuet enne hagi menetlusse võtmist, siis sai maakohus menetlusse võtta vähendatud nõudega hagi. Eeltoodule tuginedes tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus võttis vastu loobumise 10 000 euro suuruse nõude osas, lõpetas selles osas menetluse ja märkis, et menetlust jätkatakse põhivõla 40 000 euro ja viivise nõudes.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
28.Arvestades, et hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele osaliselt tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja 78 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
29.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.