Määruse tegemise aeg ja koht 30.08.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-18444
Kohtuasi
XX hagi CC ja DD vastu lepingute tühisuse või kehtetuse nõudes, hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.03.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX, esindaja Vassili Kosteitšuk Kostjad CC, esindaja vandeadvokaat Madis Saar DD, esindaja vandeadvokaat Eve Selberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 04.03.2021 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluse käik ja hageja nõue
1.XX (hageja) esitas 14.12.2020 Harju Maakohtule hagi CC (kostja I) ja DD (kostja II) vastu. Hageja palus tunnistada kehtetuks kostjate vahel 09.11.2017 sõlmitud Tallinnas, Kaarna tee 6 asuva kinnistu müügi- ja asjaõigusleping. Kui kinnistu tagasivõitmine osutub võimatuks, palus hageja mõista kostjalt hüvitis 50 000 eurot ja kohustada summa üle kandma kohtutäiturile.
Hagiavalduse kohaselt oli hagejal kostja I vastu nõue, mis tulenes tsiviilasjas nr 2-17-145466 tehtud otsusest (jõustus 22.06.2020) summas ca 43 103,15 eurot (põhivõlgnevus koos viivisega). Kostja I vastu algatatud täitemenetlus tulemusi ei andnud, sest kostja I oli muutnud end varatuks. Kostja I võõrandas 09.11.2017 kinnistu kostjale II. Sellega kahjustati hageja kui
sissenõudja huve. Hageja soovis võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tagasivõitmise korras või heade kommetega vastuolu tõttu või näilikkuse tõttu kehtetuks tunnistamist. Lepingute eesmärk oli kohustustest kõrvale hoidumine. Tegelikkuses jäi kinnistu kostja I kasutusse. Hageja esitas 05.11.2020 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks, mis jäeti rahuldamata 09.12.2020. Selle avalduse esitamisega nõude aegumistähtaeg peatus. Hageja nõuded olid tähtaegselt esitatud. Kostjate vastuväited
3.Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata ning alternatiivselt teha hageja hagi põhjendatuse kohta, millega jäetakse hagi rahuldamata. Hageja esitas tagasivõitmise hagi pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 sätestatud õigust lõpetava tähtaja möödumist. Müügileping sõlmiti 09.11.2017. Viimane päev nõude maksmapanekuks oli 09.11.2020. Hageja esitas hagi 14.12.2020. Harju Maakohtu 09.12.2020 määrusega jäeti hageja poolt esitatud eeltõendamisemenetluse algatamise avaldus rahuldamata ja keelduti eeltõendamismenetluse algatamisest. Eeltõendamismenetlus ei mõjutanud tähtaja kulgemist. Hageja ei tõendanud, et kostja I sõlmis müügilepingu teadlikult hageja huvide kahjustamiseks ning kostja II teadis hageja huvide kahjustamisest lepingu sõlmimise ajal või pidi seda teadma. Hageja ei saanud nõuda müügilepingu kehtetuks tunnistamist, sest müügileping ei olnud heade kommetega vastuolus ega näilik. Lisaks olid need tehingu tühistamise, mitte kehtetuks tunnistamise alused. Hageja ei saanud nendel alustel tehinguid kehtetuks tunnistada. Hageja ei olnud ka müügilepingu pool ja ei saanud müügilepingu tühisuse tuvastamist nõuda. Hageja sai sissenõudjana kostja I poolt tehtud tehingutesse sekkuda üksnes täitemenetluse seadustiku alusel esitatava tagasivõitmise hagiga. Hageja ei saanud kostja I poolt tehtud tehinguid vaidlustades tugineda muudele õiguslikele alustele. Samuti ei saanud hageja esitada kostja II alusetu rikastumise nõuet, sest võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel sai nõudeid esitada üleandja ehk kostja I kostja II vastu. Hageja ei olnud võlasuhte pool. Isegi kui hageja saaks sellist nõuet esitada, siis oleks selline nõue aegunud. Müügileping sõlmiti 09.11.2017 ja kostja II kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20.11.2017. Seega hakkas aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 20.11.2017 ja tähtaeg saabus 20.11.2020. Hageja esitas hagi alles 14.12.2020.
4.Kostja II palus jätta hagi tervenisti läbivaatamata või osaliselt tehingute tagasivõitmise osas või teha vaheotsus alusetu rikastumise sätete alusel esitatud nõude aegumise osas. Praegusel juhul oli täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2020 jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-15466, vaidlusalune tehing sõlmiti 09.11.2017, seetõttu ei saanud kostja II kuidagi teada ega pidanud teadma sissenõudja huvide väidetavast kahjustamisest. TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud ning eeltõendamismenetlus ei mõjutanud tähtaega. Hageja nõudis sellisel juhul tühise tehingu alusel saadu tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Ka alusetust rikastumisest tulenev nõue oli aegunud. Hageja sai rahalisi nõudeid esitada vaid täitemenetluse seadustikus sätestatud alustel. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulud 1 512 eurot ja kostja II kasuks 1 368 eurot. Hagejal tuli tasuda menetluskuludelt viivist alates lõpplahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. TMS § 188 lg 1 järgi kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Kostja I võõrandas kostjale II vaidlusaluse kinnistu 09.11.2017. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lg 2 kohaselt saabus tähtpäev 09.11.2020. Hagi esitati 14.12.2020, st
pärast TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumist. TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, millele ei kohaldu tähtaegade peatumine ega katkemine (Riigikohtu 30.04.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-13, p 11). Seadusandja soovis teadlikult välistada VÕS § 475 lg-s 3 ettenähtud õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigustlõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, s.o lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. Hageja soovis lepingud kehtetuks tunnistada ka heade kommetega vastuolu või näilikkuse tõttu TsÜS § 86 lg 1 või TsÜS § 89 lg 1 alusel. Viidatud sätted nägid ette tehingu tühisuse alused, mitte kehtetuks tunnistamise alused. Seega hageja ei saanud nõuda lepingute kehtetuks tunnistamist nimetatud sätete alusel. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist sai hageda üksnes lepingupool (Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13). Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt ei olnud hageja 09.11.2017 sõlmitud müügilepingu pooleks, mistõttu hageja ei saanud müügilepingu tühisusele tugineda. Hageja nõudis kostjalt II kinnistu väärtuse hüvitamist TMS § 195 lg 1 ja lg 2 ning PankrS § 119 lg 3 või alternatiivselt TsÜS § 84 lg 1 ning VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 2 alusel. Kuna hageja esitas hagi pärast TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist, siis ei saanud hageja väärtuse hüvitamise nõudmisel tugineda vara tagasivõitmise sätetele. Alternatiivsete sätete kohaldamise kohta selgitas kohus, et VÕS § 1028 lg 1 saab järgi alusetu rikastumise nõude esitada üksnes üleandja. Müügilepingu tühisuse korral tekiks alusetu rikastumise võlasuhe kostja I kui üleandja ja kostja II kui saaja vahel. Sellest tulenevalt saaks alusetu rikastumise nõude esitada kostja II vastu ainult kostja I. Hageja ei olnud alusetu rikastumise võlasuhte pool, mistõttu ei saanud hageja nõuda kostjalt II kinnistu väärtuse hüvitamist. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja saaks sellist nõuet esitada, oli alusetu rikastumise nõue aegunud. Kostja II kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20.11.2017. Alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema seega 20.11.2017. TsÜS § 151 lg 1 ja 136 lg 1 kohaselt oli aegumistähtaja viimaseks päevaks 20.11.2020. Hageja esitas hagi 14.12.2020, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagi läbivaatamata. Tagasivõitmise hagi jäi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel nõude hagetavuse puudumise tõttu ning müügilepingu tühisusest tulenev alusetu rikastumise TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagi ei olnud esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebus
6.Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi menetlusse jätkamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja ei saanud nõuda müügilepingu tühisuse tuvastamist. Hagejal oli õigustatud huvi kostjatevahelise müügilepingu tühisuse tuvastamiseks. Kui kostja I kinnistu tagastamine ei olnud võimalik, siis pidi kostja II selle väärtuse hüvitama ja sellele kohustusele (kostja I nõudeõigusele) pööratakse sissenõue. Seega õigustatud huvist lähtuvalt võis hageja vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist ja kehtetuks tunnistamist nõuda. Hageja nõudis tehingute kehtetuks tunnistamist. Tehingute tühisuse tuvastamise oli hõlmatud kehtetusega. Seega sai hageja tugineda ka tehingu tühisuse alustele. Hageja esitas ka rahalise nõude kostja II vastu. Kaevatavast kohtumäärusest ei nähtunud, et kohus oleks õigusvastaselt tekitatud kahju nõuet hinnanud. Hageja sai kahjust ehk täitemenetluse perspektiivist teada alles täitemenetluses ja seega hageja rahaline nõue ei saanud olla aegunud.
Kuivõrd kahju nõude aluseks oli asjaolu, et kostjad sõlmisid heade kommete vastase (tühise) lepingu, millega hageja huve kahjustati ja kahju tekitati, siis kahju nõude lahendamisel pidi kohus igal juhul lepingu tühisuse osas seisukoha võtma. Kohus oleks pidanud hindama asja lahendamisel kõiki võimalikke õiguslikke alused, mitte piirduma ainult hageja esitatud õiguslike aluste tagasi lükkamisega, jättes seejuures isegi kahju hüvitamise nõude analüüsimata. Hageja ei saanud kostjate seisukohtade ja menetluskulude osas seisukohti esitada. Kostjate lepinguliste esindajate õigusabi tunnitasu määrad ja ajakulu, arvestades asja lihtsust, olid ebamõistliku suurusega ja ülemäärased. Menetluse edasine käik
7.Kostjad jäid vastuses enda varasemate seisukohtade juurde.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Maakohus jättis hagi läbi vaatamata selle õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
11.Perspektiivituse võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid hagi läbivaatamata jätmisel on samad, mis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (Riigikohtu 08.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10). Seega saab otsustada TsMS § 423 lg 2 järgi hagi läbivaatamata jätmist hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul maakohtule esitatud hagis esitatud asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.
12.Hageja esitas tehingute tagasivõitmise hagi. Hageja tugines asjaolule, et ajal, mil kohus menetles hageja võla nõuet kostja vastu (2-17-15466, hagi esitatud 17.10.2017) võõrandas kostja I 09.11.2017 kinnistu kostjale II. Sellega muutis kostja I end varatuks ja sisuliselt maksejõuetuks, mistõttu kostja I vastu alustatud täitemenetlus kohtuotsusega väljamõistetud summa 43 103 euro 15 sendi ja viivise saamiseks osutus võimatuks. Hageja väitel oli ta nõude üheks aluseks asjaolu, et kostjad sõlmisid heade kommetega vastuolus oleva (tühise) tehingu, millega kahjustati hageja huve ja tekitati talle kahju. Hageja on tuginenud mh tehingu näilikkusele, vastuolule heade kommetega.
13.Maakohus asus antud juhul hagi läbi vaatamata jätmisel hindama kostjate väiteid ja avaldusi ning sellega asja sisuliselt lahendama. Lähtutud ei ole hageja esitatud faktiväidetest ega eeldatud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamise eelduseks. Hageja nõue oleks
perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seega on hagi jäetud ennatlikult läbivaatamata.
14.TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et hageja esitatud asjaoludel võib olla VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega ning anda seetõttu aluse jätta nimetatud tähtaeg VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Kostja käitumine võla mittetasumisel ja üle 2,5 a kestnud kohtumenetlus, mis takistas nõude maksmapanemist ja aitas kaasa selle tähtaja möödumisele, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt ka nt Riigikohtu 17.02. 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11). Kuna hageja esitas VÕS § 6 lg 2 kohaldamise aluseks olevad asjaolud, oleks kohus pidanud võtma kooskõlas TsMS § 436 lg-s 7 ja § 438 lg-s 1 sätestatuga põhjendatud seisukoha, kas need annavad aluse jätta VÕS § 475 lg-s 3 nimetatud tähtaeg kohaldamata.
16.Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist (Riigikohtu 02.05.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12 p 13). Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd hagi menetlusse võtmise ja hagi läbivaatamata jätmise kriteeriumid on samad, ei ole hagi läbivaatamata jätmise staadiumis kohtul õigust hinnata kostjate vastuväiteid ega tõendeid. Praeguse vaidluse asjaoludel tuleb eelistada asja sisulist lahendamist, alustades eelmenetlusest. Arvestades eeltoodut ei vasta ringkonnakohus asja sisu käsitlevatele kaebuse väidetele.
17.Eeltoodud ajaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule tagasi hagiavalduse edasiseks menetlemiseks.
18.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.