Harju Maakohus
Kohtunik
Marget Henriksen
Kohtujurist
Ilona Põld
Määruse tegemise aeg ja koht
27.03.2020, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-2193
Tsiviilasi
Saue Vallavalitsuse avaldus S Si pärandvara pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Avaldaja: Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430, epost: [email protected]); Võlgnik: S S (isikukood xx, surnud xxx); Ajutine pankrotihaldur: [email protected]).
Maire
Arm
(e-post:
10.02.2020. a esitas Saue Vallavalitsuse Harju Maakohtule avalduse S Si pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 25.02.2020 pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Maire Armi. Ajutine haldur esitas 06.03.2020 aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 5 870,50 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandvara maksejõuetus on ilmselt peamiselt tingitud võlgnikule üle jõu käivate laenukohustuste võtmisest ning tasumata trahvidest, samuti kohustuste täitmiseks vajaliku vara ning piisava sissetuleku puudumisest. Laenukohustustest tulenevad kõrvalkohustused raskendasid võlgniku majanduslikku olukorda veelgi. Võlgniku suhtes oli tema eluajal algatatud mitmeid täitemenetlusi erinevate krediidiandjate poolt, mis võlgniku maksejõuetust üksnes süvendasid. Võlgniku surmale eelnenud aastatel esines tehinguid võlgniku arvelduskontodel äärmiselt vähe. Nähtuvad on üksnes sotsiaaltoetuste maksed ning väljamaksed Eesti Töötukassalt. Võlgniku ainsateks sissetulekuteks oli igakuine sotsiaaltoetus ulatuses, mille arvelt tekkinud kohustusi täita poleks olnud võimalik., ehk kasutades pankrotiseaduses ette nähtud kvalifikatsioone, siis on selleks „muud põhjused“. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad. 09.03.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot. Kohus määras 12.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 24.03.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub, aga teadaolevaid kohustusi on summas 5 870,50 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandvara maksejõuetus. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus määras 12.03.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 24.03.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 7 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 712,50 eurot (arvestusega 1 h on 90 eurot), millele lisandub käibemaks 142,50 eurot, kokku 855 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot kokku, so 476,40 eurot välja riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Hüvitatav summa tuleb kanda Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.