Lääneranna vald, Kirbla küla, Vana tee 4 korteriühistu hagi XX vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.02.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lääneranna vald, Kirbla küla, Vana tee 4 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Lääneranna vald, Kirbla küla, Vana tee 4 korteriühistu (registrikood 80552334), lepinguline esindaja Monika Meerents Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13.02.2020 määrus ja saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.Lääneranna vald, Kirbla küla, Vana tee 4 korteriühistu (hageja) esitas 15.10.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 278,88 euro saamiseks. Kohus tegi 31.10.2019 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja 1(4)
jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 17.01.2020 määrusega kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 10.02.2020 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu põhivõla 392,49 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korter asukohaga XXX, Kirbla küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond. 24.08.2018 kanti korteriühistute registrisse Lääneranna vald, Kirbla küla, Vana tee 4 korteriühistu. Hageja 05.02.2019 üldkoosoleku otsusega valiti hageja valitsejaks AREM OÜ ja määrati hageja liikmetele tasumiseks osakapitali osamakse suuruses 0,50 eurot/m2 ja igakuuliste remondifondi maksete suuruseks 0,40 eurot/m2. 28.02.2019 esitas hageja kostjale arve nr 45550 tasumisele kuuluva osakapitali osamakse summas 22,05 eurot tasumiseks. Kostja arvet tähtaegselt, s.o 25.03.2019 ei tasunud. Alates 01.03.2019 esitas hageja kostjale igakuuliselt arved tasumisele kuuluvate majandamiskulude kohta. Maakohtu määrus
3.Maakohus keeldus 13.02.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.
4.Kohtu hinnangul tuli käesolevas asjas kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus), mille kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse sõltumata nende kodakondsusest (art 4 lg 1) ja hagi võib esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes sama peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras (art 5 lg 1). Erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 88 ei sisalda (EL) 1215/2012 valikulist kohtualluvust korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvuse kohta. Kuivõrd Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste suhtes, ei saa kohaldada TsMS §-st 88 tulenevat kohtualluvust (korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus).
5.Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel on alates 07.03.2017 kostja elukohaks XXX, Soome Vabariik ja seetõttu allub hagi Soome pädevale kohtule. Määruskaebus
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega võtta hagi menetlusse.
7.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga kohtualluvuse küsimuses. Euroopa Kohtu kohtuasjas nr C-25/18 käsitles Euroopa Kohtu kohtujurist Kokott 21.01.2019 ettepanekus küsimust, millise liikmesriigi kohtule allub asi Brüsseli I bis määruse kohaselt juhul, kui korteriühistu on esitanud hagi kinnistu korrashoiuks ette nähtud summade väljanõudmiseks, kuid kostjatest korteriomanike elukoht on mõnes muus liikmesriigis. Lähtudes nimetatud ettepanekus märgitust, Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 alapunktist a, VÕS § 85 lg 2 p-st 1 ja korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 18 lg-st 2 allub hagiavaldus Pärnu Maakohtule. Menetluse edasine käik
2(4)
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast põhjendusel, et seda on pädev lahendama Soome kohus, kuna kostja elukoht on Soome Vabariigis. Ringkonnakohus maakohtu järeldusega ei nõustu.
11.Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70 lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib TsMS § 70 lg-te 1 ja 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi.
12.Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Hagi menetlusse võtmisel üksnes otsustatakse, kas kohtul on alust selle hagiga tegeleda. Erandlik on rahvusvahelisse kohtualluvusse puutuv, mille kindlakstegemiseks võib kohtul TsMS § 75 lg 1 järgi olla vajalik analüüsida ka hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja selle aluseks olevaid asjaolusid. Seejuures tuleb aga piirduda ulatusega, mis on vajalik kohtualluvuse kindlaksmääramiseks (vt Riigikohtu 09.12.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-08).
13.Käesolevas asjas esitas korteriühistu hagi korteri omaniku vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt tulenes hageja nõue korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud otsusest. Vaidlus puudub, et kostja elukoht on registri andmetel Soome Vabariigis.
14.Õige on maakohtu seisukoht, et TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi tuleb rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel kohaldada Brüsseli I bis määrust. Määruse art 4 lg 1 kohaselt võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi selle liikmesriigi kohtusse ning art 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes määruse II peatüki 2.-7. jao järgi.
15.Ringkonnakohtu hinnangul tuli maakohtul praegusel juhul hagi menetlusse võtmise otsustamisel kvalifitseerida esmalt õigussuhe, mille alusel hageja kostjalt võlga nõuab. Seejärel tuli maakohtul Brüsseli I bis määruse tõlgendamisel ja kohaldamisel lähtuda ka Euroopa Kohtu lahenditest.
16.Brüsseli I bis määruse art 7 lg 1 alapunkt a järgi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Hageja viitab määruskaebuses põhjendatult Euroopa Kohtu kohtuasjale nr C-25/18, milles käsitleti küsimust, millise liikmesriigi kohtule allub asi Brüsseli I bis määruse kohaselt juhul, kui korteriomanike ühisus on esitanud hagi kinnistu korrashoiuks ette nähtud summade väljanõudmiseks, kuid kostjatest korteriomanike elukoht on mõnes muus liikmesriigis. Viidatud 3(4)
kohtuasjas tegi Euroopa Kohtu kohtujurist ettepaneku pidada nõudeid, mis tulenevad otsustest, mille võtab iseseisva õigusvõimeta korteriühistu vastu liikmete häälteenamusega, aga mis on siduvad ka nendele liikmetele, kes hääletamisel ei osalenud, lepingulisteks nõueteks Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 alapunkti a tähenduses. Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 alapunkti a kohaselt isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib esitada hagi lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Lepingu täitmise koha mõiste sisustamisel maksekohustuse osas märgiti ettepanekus (p 77 alapunkt 2 teine alajaotus), et Brüsseli I bis määruse art 7 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et koht, kus tuli täita korteriomanike ühisuse otsustest tulenev maksekohustus, tuleb kindlaks määrata asjaomasele õigussuhtele kohtu asukohariigi kohalduva õiguse määramist reguleeriva õiguse alusel vastavalt art 7 p 1 alapunktile a (vt Euroopa Kohtu 08.05.2019 otsus kohtuasjas Kerr, C-25/18, ECLI:EU:C:2019:376, kohtujuristi 31.01.2019 ettepanek ECLI:EU:C:2019:86; http://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-25/18 ).
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Kui eelnimetatud alustel ei saa täitmise kohta määrata, tuleb rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas (VÕS § 85 lg 2 p 1). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 18 lg 2 kohaselt on korteriühistu tegevuskoht korteriomandite asukoht. Seega korteriühistu otsustest tuleneva kohustuse täitmise koht oli hageja asukoht, s.o Eesti Vabariik.
18.Eeltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et maakohus jättis asja menetlusse võtmise otsustamisel olulised asjaolud välja selgitamata ning kohtualluvuse puudumisele tuginedes põhjendamatult hagi menetlusse võtmata.
19.Hageja on palunud ringkonnakohtul hagi menetlusse võtta. Hagiavalduse menetlusse võtmine ei ole ringkonnakohtu pädevuses ja asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Eeltoodut tuleb maakohtul avalduse menetlusse võtmise otsustamisel arvestada.
20.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
21.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.