PlusPlus Capital AS-i hagi V Gi vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
444,15 eurot Hageja AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja V G (isikukood xxx, tegelik elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON:
1.Võtta asja juurde dokumentaalsete tõenditena tsiviilasjas nr 2-18-122492 ja 2-18122491 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldused ja 20.11.2018 maksekäsud.
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Välja mõista V Gilt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlg 191,22 eurot, 16.12.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 54,06 eurot ning viivis põhinõudelt (191,22 eurot) alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 3 euro, sissenõudekulu 25 euro ja viivise 121,24 euro nõudes.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-19-20013 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 hagi V Gi vastu põhivõlgnevuse 194,22 euro, 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 175,31 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja lisanduva viivise nõudes, määras 0,07% päevas tasumata põhinõudelt. Menetluskulu, mis koosneb riigilõivust 100 eurot ja õigusabikulust 420 eurot, palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja xxx AS-iga liitumislepingu, mille alusel esitas xxx AS kostjale tarbitud teenuste eest arveid. Perioodi 1.04.-30.04.2016 eest esitas xxx AS 1.05.2016 kostjale arve nr 2015268366 summas 91,49 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.05.2016, kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,61 eurot; perioodi 01.05.-31.05.2016 eest 01.06.2016 arve nr 2015529688 summas 103,34 eurot, tasumise tähtajaga kuni 18.06.2016. Kostja esitatud arveid ei tasunud. xxx AS loovutas nõude kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
2.Kohus võttis hagi 17.01.2020 määrusega menetlusse ja edastas kostjale. Hagimaterjalid on toimetatud kätte avalikult. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.TsMS § 405 lg 1 p 8 kohaselt võib kohus lihtmenetluses koguda tõendeid omal algatusel. Kohus võtab asja juurde dokumentaalsete tõenditena maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjades nr 2-18122491 5.10.2018 esitatud avaldused ja 20.11.2018 maksekäsud.
4.Kohus, olles tutvunud esitatud hagiga, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Kohus menetleb käesoleva tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7.Hagiavalduse lisaks nr 1 oleva liitumislepinguga kliendinumbriga xxx ja xxx AS teenuste kasutamise üldtingimustega on tõendatud lepingu sõlmimine xxx AS ning kostja vahel. Hagiavalduse lisaks nr 2 oleva xxx AS 1.05.2016 arvega nr 2015268366 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.04 – 30.04.2016 tarbitud teenuste eest 91,49 eurot; 1.06.2016 arvega nr 2 (6)
2-19-20013 2015529688 on tõendatud kostja kohustus tasuda perioodil 1.05.-31.05.2016 tarbitud teenuste eest 103,34 eurot. 05.02.2018.a nõude loovutamise teatisega on tõendatud xxx AS nõude loovutamine hagejale.
8.Kohus leiab, et hageja on arvestanud ekslikult põhinõude hulka aprilli ja mai teenuste eest esitatud arvetel sisalduva viivise kokku 3 eurot. Hageja on aprilli eest esitatud arvet osaliselt tasunud summas 0,61 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud põhivõlgnevus eeltoodust tulenevalt on 191,22 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude summas 191,22 eurot. Kohus jätab rahuldamata põhivõlgnevuse (194,22191,22) 3 euro ulatuses.
9.VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimese lause alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras 0,07% päevas tasumata summalt. Viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära (aastas 8%) üle 3 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mida saab pidada tühiseks. Seejuures lähtub kohus Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on eelduslikult VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13; samuti 16.11.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 16). Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-166-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud ekslikult ka viivist arvel märgitud viivisenõudest. Kohus arvestab viivist üksnes arvel märgitud põhinõudest ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja seisuga 16.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivise kokku summas 54,07 eurot ning jätab hagi rahuldamata viivisenõudes (175,3154,07) 121,24 eurot.
10.Hageja on praeguses menetluses esitanud sissenõudekulu 25 euro nõude. Hageja on soovinud hagile lisatud nõudekirjadega tõendada, et hageja on kostjale meelde tuletanud kohustuse olemasolu ja nõudnud selle täitmist. Tsiviilasjades nr 2-18-122491 ja 2-18-122492 oli menetluses hageja nõue sama kostja vastu sama lepingulise suhte alusel. Nendes menetlustes nõudis hageja kostjalt juuni ja juuli 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arvete alusel võlgnevuse väljamõistmist, praeguses menetluses nõutakse aprilli ja mai 2016 eest esitatud ja tasumata jäänud arvete eest võlgnevuse väljamõistmist. Tsiviilasjades nr 2-18-122491 ja 2-18-122492 juba mõisteti kostjalt 20.11.2018 maksekäskudega välja sissenõudekulu vastavalt 50 ja 30 eurot. Seega on hageja saanud sama lepingu alusel juba 80 eurot sissenõudekulu. Kohtu hinnangul on praeguses menetluses esitatud sissenõudekulude nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine 3 (6)
2-19-20013 teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda kolmekordselt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
11.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud praeguses tsiviilasjas ja tsiviilasjades nr 2-18-122491 ja 2-18-122492 nõude sisuliselt samal alusel. Kui hageja oleks esitanud kõik nõuded ühes maksekäsu kiirmenetluse avalduses või hagis, siis oleks ta saanud vaid ühel korral sissenõudekulu nõuda. Hageja on käitunud pahauskselt ja jaganud nõude kostja vastu osadeks ning esitanud need eri menetlustesse. Ka oleks hagejal jäänud praeguse hagi varasema esitamise korral ära täiendav õigusabikulu. Hagejale on tsiviilasjades nr 2-18-122491 ja 2-18-122492 juba välja mõistetud menetluskulu 40 eurot. Kohtu hinnangul oleks täiendav menetluskulude nõude rahuldamine kostja vastu kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hagejal oli võimalus oma nõue kostja vastu rahuldada ühes menetluses. Hageja proovib käesoleval juhul läbi menetluskulude ja mitmekordse sissenõudekulu nõudmise rikastuda kostja arvelt ning see ei ole kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulude taotluse rahuldamata ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.
12.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.