Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
26. märts 2020, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-20156
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E.P.e vastu põhivõla 328,91 eurot, viiviste 262,59 eurot, sissenõudekulu 25,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
700,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: E.P. (isikukood xxxxxxxxxxx, Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx)
Asja lahendamise viis
elukoht
Kirjalikus menetluses/lihtmenetlus (TsMS § 405)
Tsiviilasi nr 2-19-20156 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue (328,91 eurot).
Tsiviilasi nr 2-19-20156
Tsiviilasi nr 2-19-20156 nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00 %. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2015980391 tuleneva põhivõlgnevuselt 20,41 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.08.2016 – 16.12.2019 summas 17,34 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016465023 tuleneva põhivõlgnevuselt 58,31 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.09.2016 – 16.12.2019 summas 48,29 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016682595 tuleneva põhivõlgnevuselt 21,11 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.10.2016 – 16.12.2019 summas 17,04 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud arvest nr 2016953809 tuleneva põhivõlgnevuselt 229,08 eurot lepingust tulenevas määras 0,07 % päevas ajavahemiku eest vastavalt 19.11.2016 – 16.12.2019 summas 179,92 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875 korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seega tühise tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
Tsiviilasi nr 2-19-20156 muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt summas 82,28 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 180,31 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 17.12.2019 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, s.o lahendi tegemise ajal 8% aastas, kuid kokku mitte suuremas summas kui 328,91 eurot. Kohus on 23.12.2019 puuduste kõrvaldamise määruses hagejale ka selgitanud, et Riigikohus on asunud oma 16.11.2016 lahendis nr 3-2-1-118-16 seisukohale, et kohtul on õigus vähendada ka edasiulatuvalt välja mõistetavat lepingujärgset viivist, sh põhinõude suuruseni, kui võlausaldaja ei tõendanud suuremat kahju. Hageja seda teinud ei ole.
Tsiviilasi nr 2-19-20156 eesmärgiks oligi lihtsamate nõuete menetlemise kiirendamine ja menetlusökonoomia. Nõue, milles põhivõlg on 328,91 eurot, ongi just selline nõue, mille tuleks maksekäsu kiirmenetluses menetleda. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud koheselt hagi esitamine kohtule, vaid seda tuleks teha maksekäsu kiirmenetluse avaldusena. Kuna hageja on valinud kostja jaoks kulukama menetluse (kostja sai hagiavalduse kätte ega vastanud, seega ei oleks ta nõuet ka maksekäsu kiirmenetluses vaidlustanud), siis ei pea kohus õiglaseks jätta riigilõivu 125 eurot kostja kanda, vaid teha seda osas, milline oleks hagejal tulnud tasuda maksekäsu kiirmenetluses ehk 45 euro ulatuses. Seega jätab kohus riigilõivu 80 eurot hageja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.