Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtunik
Enely Sepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. märts 2020, Tallinna kohtumaja
Kohtujurist
Marge Sillamaa
Tsiviilasja number
2-19-19985
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS-i hagi X X vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
690,20 eurot Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja X X (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx, tegelik elukoht kohtule teadmata) Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
2-19-19985 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja asjaolud
2-19-19985 faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3 (6)
2-19-19985 Tsiviilasjas nr 2-19-4731 juba mõisteti kostjalt 18.07.2019 tagaseljaotsusega välja sissenõudekulu 25 eurot. Seega on hageja saanud sama lepingu alusel juba 25 eurot sissenõudekulu. Kohtu hinnangul on praeguses menetluses esitatud sissenõudekulude nõue alusetu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõte ja õiguste kuritarvitamise keeld tuleneb lisaks ülal tsiteeritule ka VÕS §-st 6 ja TsMS §-st 200. Kohtu hinnangul on hageja käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt. Hageja on ühest liitumislepingust tuleneva nõude jaganud mitmeks eraldiseisvaks nõudeks ning soovib igas eraldiseisvas menetluses nõuda samade võlateatiste eest sissenõudmiskulu. Seadusandja on ette näinud sissenõudmiskulu hüvitamise kirjade koostamise eest ühekordselt (VÕS § 1132 lg 1) ning nimetatud kulu on hagejale eelnevalt hüvitatud. Asjaolu, et hageja on nõude jaganud osadeks, ei anna hagejale alust nõuda kolmekordselt sissenõudmiskulu hüvitamist. Selline nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja sellest tulenevalt kohus seda ei rahulda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik
4 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.