Promis OÜ hagi D.V vastu põhivõla ja kõrvalnõuete summas 4673.75 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5123.29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Promis OÜ, registrikood 12184910, asukoht XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa Kostja D.V , isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata
Menetlemise viis
Kirjalik lihtmenetlus (TsMS § 405 lg 1 ja § 444 lg 2)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Promis OÜ hagi D.V vastu.
2.Välja mõista D.V-lt (D.V, isikukood XXX) Promis OÜ (registrikood 12184910) kasuks põhivõlg 3494.54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 132.30 eurot ning kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulude eest 220.83 eurot.
3.Välja mõista D.V-lt Promis OÜ kasuks viivis põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 3494.54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.12.2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte enam, kui põhinõude ulatuses.
4.Jätta kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulude eest summas 827.08 eurot ning edasise viivise nõue sissenõutavaks muutunud viivise nõudelt kostja vastu rahuldamata.
5.Jätta menetluskulud 82.33% ulatuses kostja kanda ja 17.67% ulatuses hageja kanda.
6.Määrata Promis OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1002.50 eurot (millest 595 eurot riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulud ning 312.50 eurot lepingulise esindaja kulud hagimenetluses, viimasele lisandub käibemaks 24%).
7.Välja mõista D.V-lt Promis OÜ kasuks menetluskulude katteks 825.36 eurot.
8.Väljamõistetud menetluskuludelt (825.36 eurot) on D.V kohustatud tasuma Promis OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-24-135671
9.Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisest. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib hageja 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ Promis esitas 3.10.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse D.V vastu. 4.10.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 27.11.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule.
2.Hageja esitas kohtule põhjendatud nõudega hagiavalduse ning täpsustatud hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3625.84 eurot ning sissenõudmiskulud summas 1047.91 eurot, samuti alates 16.12.2024.a sissenõutavaks muutuva viivis tasumata põhisumma jäägilt (3625.84 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni ning kohtuotsuse tegemisest alates VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 15.03.2024.a tähtajatu üürilepingu XXX paikneva eluruumi kasutamiseks. Üürilepingu p 2.1. järgi kohustub kostja tasuma hagejale eluruumi kasutamise eest igakuiselt üüri summas 350 eurot. Üürilepingu p 2.4. järgi on kostja kohustus tasuda igakuiselt lisaks üürile ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud. Kostja jättis tasumata nii lepingujärgsed üüri- kui ka kommunaalmaksed. Perioodil juuli 2024 – november 2024 on kostjal tekkinud eluruumi kasutamise eest hageja ees üürivõlgnevus 2100 eurot ning kommunaalkulude võlgnevus 1 393.53 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt tasumata üüri ja kommunaalkulude võlgnevust summas 3494.54 eurot. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu p-de 2.6. ja 2.7. alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt tasumata võlgnevuselt viivist 0,065% päevas ning kommunaalkulude tasumisega viivitamisel teenusepakkuja poolt arvestatud viivise määra.. Üürivõlgnevusega viivitamise tõttu nõuab hageja kostjalt viivist kokku summas 109.88 eurot. Kommunaalkulude tasumisega viivitamise tõttu nõuab hageja kostjalt viivist summas 22.42 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt tasumata üüri ja kommunaalkulude võlgnevust summas 3494.54 eurot, millele lisandub viivis 109.88 eurot 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-24-135671 (üürivõlgnevuse viivis) ja 22.42 eurot (kommunaalkulude viivis), mis teeb kogu nõude suuruseks kokku 3625.84 eurot. Lisaks eelnevale on hageja käesoleva vaidluse kohtuvälise lahendamise jooksul tekkinud kahju õigusabikulude näol summas 1047.91 eurot. Hageja taotleb asjas TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
3.Pärnu Maakohus võttis 15.01.2025 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid kätte 17.04.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtule vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ea ei soovi tagaseljaotsuse tegemist (TsMS § 407 lg 2). Hageja on selles asjas taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile ei vasta.
5.Kohus leiab, et selles asjas ei ole hageja nõue asjaoludega täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning seetõttu kohus ei pea selles asjas tagaseljaotsuse tegemist õigeks. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma praktikas on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus, ja keeruliste õigusküsimuste puhul tuleb eelistada sisulist lahendamist. //...// Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). (vt RKTKm 03.05.2017 nr 3-2-1-2117, p 16). Viidatud lahendis on selgitatud, et muu hulgas tagaseljaotsuse tegemisel tuleb kohtul hagi õiguslikku põhjendatust kontrollida omal algatusel. Samuti on Riigikohus selles lahendis (p 13) märkinud, et „Kolleegium on korduvalt selgitanud, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14, RKTK 05. aprilli 2017 otsus nr 3-2-1-17-17, p 20).“ Eeltoodu ja TsMS § 405 lg 1 alusel kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ja teeb sisulise lahendi. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning hinnanud hagile lisatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
7.Hagiavalduse asjaolude ja lisatud tõendite kohaselt on põhjendatud välja mõista kostjalt 15.03.2024.a tähtajatu üürilepingu XXX paikneva eluruumi kasutamise eest üürivõlgnevus 2100 eurot ning kommunaalkulude võlgnevus 1393.53 eurot, kokku 3494.54 eurot. Samuti mõistab kohus välja sissenõutavaks muutunud viivised tasumata üüri võlgnevuselt perioodi 10.07.202416.12.2024 eest 109.88 eurot ning ja kommunaalkulude võlgnevuselt perioodi 21.05.202416.12.2024 eest 22.42 eurot, kokku 132.30 eurot. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates põhivõla väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest. Kohus rahuldab hageja nõude selles osas osaliselt, kuna hageja on märkinud põhivõla hulka ka sissenõutavaks muutunud viivised 3493.54 + 132.30 eurot, kokku 3625.84 eurot. Kohus selgitab, et viiviselt viivist nõuda ei ole võimalik ning edasist viivist saab hageja nõuda summalt 3493.54 eurolt. 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-24-135671
8.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista ka kohtuvälise lahendamise jooksul tekkinud kahju õigusabikulude näol summas 1047.91 eurot. Kohus jätab antud nõude osaliselt rahuldamata, kuna kahju summa sisaldab muuhulgas ka käesolevas asjas kantud menetluskulusid. Kohtuvälise kahjuna saab kostjalt välja mõista vaid 26.09.2024 ja 27.09.2024 toimingud ehk kokku summas 220.83 eurot. Muud kulud on kohtumenetluse kulud, millised hageja palub välja mõista lisaks kahju hüvitisena ka menetluskuluna.
9.Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt: kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 100, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ning § 396 lg 1 alusel põhivõlgnevuse 3494.54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 132.30 eurot, kahjuhüvitis kohtuvälise õigusabikulude eest 220.83 eurot ning viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest. Muus osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
10.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
11.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
12.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20 eurot. Muud menetluskulude nimekirjas toodud maksekäsu kiiremenetlusega seotud kulud jätab kohus rahuldamata ning kostjalt välja ei mõista.
13.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1308.33 eurot (ilma käibemaksuta). LMP OÜ osutab teenust hinnaga 125 eur/h ilma käibemaksuta. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku hagimenetluses 2.5 tundi. Hagiavalduses puuduste kõrvaldamine ega mitmeid kordi täiendamine ei ole kulu, mida kostja peaks hagejale hüvitama. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas ning arvestades asjaolu, et asi lahendati kirjalikus menetluses lihtsustatud põhjendustega otsusega. Arvestades eelpooltoodut kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 312.50 eurot (2,5h x 125€). Hageja täpsustab, et ta on küll käibemaksukohustuslane, kuid ta ei saa ruumi üürimisega seotud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata (käibemaksuseaduse § 29 lg 1). Tegemist ei ole hageja ettevõtlusega seotud kuludega. Seega mõistab kohus hageja õigusabikulu välja koos käibemaksuga.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-24-135671 ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 82.33% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 946.88 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
15.23. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.