Määruse tegemise aeg ja koht
25.märts 2020 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
nr 2-19-12585; OK Incure OÜ hagi E.A.vastu võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks; tsiviilasja hind 7888,15 eurot Kalev Kuningas
Kohtunik Hageja Hageja esindaja Kostja Määruse tegemine
OK Incure OÜ (registrikood 11542046; aadress A.Weizenbergi 20 Tallinn) Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]) E.A.(isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-x, xxxx xxxx, xxxxx xxxx). eelmenetluses
Asjaolud Hageja esitas 23.08.2019 kohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus. Kohus võttis 28.08.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ja asus läbi viima eelmenetlust. Tartu Maakohtu 18.10.2019 määrusega peatati menetlus tsiviilasjas nr 2-19-12585 kuni E.A.suhtes võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse (tsiviilasi nr 2-19-13405) lõpetamiseni. Tartu Maakohtu 31.12.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-13405 kinnitati E A võlgade ümberkujundamiskava. Nimetatud määrus jõustus 13.02.2020. Kohus küsis pooltelt täiendavad seisukohti ja taotlusi menetluse edasise läbiviimise ning nõude osas. Kostja oma seisukohas palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja nõue on lahendatud võlgade ümberkujundamiskava menetluses. Hageja esindaja leiab, et võlgade ümberkujundamise kavaga on kinnitatud ka antud hagi aluseks olev nõue, seega hagimenetluse jätkumisel puudub perspektiiv. Kohtu põhjendused Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud menetlusdokumendid, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 31 lg 2 sätestab, et ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. VÕVS § 31 lg 3 kohaselt ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust vaielda kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja esitas kohtule hagiavalduse refinantseerimislepingust tuleneva võlgnevuse 7888,15 euro nõudes (põhinõue 6604,05 eurot, viivis 544,83 eurot, intress 689,27 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot). Võlgade ümberkujundamise menetluses kinnitati hageja põhinõue 6604,05 eurot. Kohus leiab, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik enam saavutada, sest hageja nõude osas kehtib ümberkujundamiskava. Arvestades eelpool toodut, jätab kohus hagi läbi vaatamata ja lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi. TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Käesolevalt ei esine TsMS § 168 lg 3-5 asjaolusid ja menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole kostja käesolevas menetluses kulusid kandnud, mistõttu rahaliselt kohus kostja menetluskulusid kindlaks ei määra. Hageja kanda jäävad tema enda kantud menetluskulud. Hagejal on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.