lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-20503/9

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 24.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-20503/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
780
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Asja menetlev kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2020. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-20503

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi A R vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine Hageja PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel, e-post: [email protected])

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja A R (isikukood xxxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta läbi vaatamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A R vastu võla nõudes.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda. Kohtumäärus tuleb toimetada kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.AS PlusPlus Capital OÜ esitas 20.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse A R vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis 17.01.2020 määrusega hagi menetlusse. Hageja on hagiavalduses nimetanud kostja aadressiks xxxx. E-posti aadressiks on hageja märkinud xxxx.
2.Kohus edastas hagimaterjalid kostjale märgitud e-posti aadressile. Kostjale materjale kätte toimetada ei õnnestunud ning kohus tuvastas, et sellist aadressi, nagu xxxx, ei eksisteeri. Rahvastikuregistris on märgitu muu sideaadressina xxxx (ilma korterinumbrita). See on kinnistusraamatu andmete kohaselt kortermaja 53 korteriga. Rahvastikuregistri andmete kohaselt kostja elukohta Eestis ei oma. Maksu-ja Tolliametis puuduvad andmed kostja poolt maksustatava tulu teenimise kohta.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Kohus jättis 05.03.2020 määrusega hagi käiguta ning andis avaldajale tähtaja selgitamaks, miks leiab hageja, et asjas on Eesti kohtualluvus. Hageja leidis 18.03.2020 seisukohas, et tal puuduvad igasugused täiendavad andmed kostja elu-ja/või töökoha kohta. Hageja on kasutanud kõiki temal olemasolevaid võimalusi andmete teadasaamiseks. Hageja on otsinud kostja andmeid avalikest andmekogudest ja interneti otsingumootorist, kuid ei ole suutnud kostja elu- ja töökohta välja selgitada. Hageja on seisukohal, et kostja xxxx kodakondsus ja kehtiv välisriigi pass ei tõenda, et

kostja alaline elukoht on xxxx. Hageja on seisukohal, et asjaolust, et kostja elukohta Eestis ei ole võimalik tuvastada ja lähtuda asjaolust, et kostjal on xxxx kodakondsus, ei saa teha meelevaldset järeldust, et kostja elukoht ka tegelikkuses on xxxx. Hageja tugineb TsMS § 79 lg-tele 1 ja 2 ning leiab, et kostja viimane teadaolev elukoht on hagiavalduses ja 2016. a. E AS liitumislepingus toodud aadressil ja asi allub Eesti kohtule.

5.Kohus tegi päringu Politsei- ja Piirivalveametile. 24.03.2020 vastuse kohaselt puuduvad Politseija Piirivalveameti andmebaasides andmed A R kohta.
6.Kohus leiab, et on teinud kõik võimaliku kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks ja selleks kostja Eestis asuva võimaliku elukoha tuvastamiseks, kuid sellele vaatamata ei ole kohtul see õnnestunud. Kohtul puuduvad andmed kostja tegeliku elukoha/asukoha kohta, mis võimaldaks kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja tuvastada tema elukohta Eesti Vabariigis.
7.Kohus, tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 1215/2012, leiab, et kuna tegemist on tarbijalepinguga ja tarbija alaline elukoht selle määruse mõistes kohtu hinnangul on piisavalt tõendatult väljaspool Eesti Vabariiki, ei ole võimalik Eesti kohtus antud hagi läbi vaadata ei sisuliselt ega tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohus tugineb selles osas nimetatud määruse artiklile 17, artikkel 18 punktile 2 ja artikkel 28 punktile 1.
8.Kohus leiab, et eeltoodu pinnalt puudub igasugune alus eeldada, et kostja elab jätkuvalt Eesti Vabariigis. Kostja on xxxx kodanik ning esitatud teabe pinnalt tuleb teha järeldus, et kostja ei ela Eesti Vabariigis. Seda järeldust toetab ka asjaolu, et Maksu- ja Tolliameti 24.03.2020 päringu vastuse kohaselt ei ole kostja saanud Eestis maksustatavat tulu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 mõttes Eesti Vabariigis elukohta. Kohtule ei ole teada ka kostja elukoht mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis.
9.Kuivõrd kostja elukoht ei ole teada, pole võimalik hagimaterjale kätte toimetada, samuti ei allu hagi TsMS § 79 lg 1 ega lg 2 alusel Eesti kohtule. Kuna hagi ei allu Eesti kohtule, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
10.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 426 lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Seega on avaldajal võlgniku elukoha kohta täiendavate andmete teadasaamisel õigus pöörduda uuesti sama hagiga kohtu poole.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Eeltoodut arvestades on käesoleval juhul kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel kohtule taotlus riigilõivu tagastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja