Otsuse tegemise aeg ja koht 24.03.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-11036
Tsiviilasi
Rene Transport OÜ hagi X X vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 684,57 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rene Transport OÜ (registrikood 11971416, Mugula tee 38, Tallinn 11913); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (Õigusbüroo TK OÜ, Hospidali 4, Tallinn 10138; e-post: [email protected]); Kostja: X X (isikukood xxx, xxx, telefon xxx, e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: Gerli Luik (Luik & Partnerid Õigusbüroo, OÜ Tomitel, Kalda 4a, Jõgeva vald, Jõgeva linn, 48305, Jõgeva maakond, telefon 5061689, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hageja taotlus kuulata tunnistajana üle X X.
2.Jätta rahuldamata hagi põhinõudes 580,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 42,39 eurot, võla sissenõudmise kulu nõudes 40 eurot ja alates 06.06.2020 sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja Rene Transport OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt Rene Transport OÜ (registrikood 11971416) kostja X X (isikukood x) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 44 (nelikümmend neli) eurot.
Mõista hagejalt Rene Transport OÜ (registrikood 11971416) kostja X X (isikukood x) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 44 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja esitas algselt hagiavalduse kostja X OÜ vastu lepingulise võlgnevuse 580,80 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise 17,31 euro nõudes. Hageja väitis algses hagiavalduses, et ta sõlmis X OÜ-ga suulise lepingu prügikonteineri toomiseks x objektile. Kostja täitis konteineri, hageja viis prügi prügilasse. Pooled leppisid teenuse hinnaks kokku 400500 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve esitati kokku lepitud piirides summas 582 eurot koos käibemaksuga.
2.Hagi kohaselt sisaldas osutatud teenus konteineri viimist Viimsist objektile 30 km kaugusele, mille läbimiseks suurema sõidukiga kulus 1 tund. Hageja leidis, et veokil kulus sõiduks objektile 1,5 tundi, seejärel 1 tund libeduse tõrjeks ja liivatamiseks ning konteineri mahapanekuks, 1,5 kulus tagasisõiduks Viimisse ja 1,5 tundi Viimsist uuesti objektile prügiga täitunud konteineri pealevõtmiseks. Seejärel kulus 1 tund Suur-Sõjamäe prügilasse sõitmiseks, pool tundi prügilas prügi kaalumiseks ja mahapanekuks ning lõpuks pool tundi Viimisse tagasisõiduks. Kokku kulus aega 7,5 tundi. Ühe tunni tasu on 34 eurot ja kokku 255 eurot. Kostjale vastu tulles vähendas hageja sõidukulusid, et arve oleks kooskõlas kokku lepituga. Hageja leidis, et igal juhul on ta tõendanud transpordi ajakulu.
3.Lisaks sisaldas arve prügi utiliseerimist. Prügi kaal oli 4400 kg, hind 280 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku oli arve 484 eurot, millele lisandus käibemaks ning koos käibemaksuga 580,80 eurot. VÕS § 1131 lg 1 alusel palus hageja kostjalt välja mõista võla sissenõudmise kulud 40 eurot. Enne kohtusse pöördumist nõudis kostjalt võla tasumist Õigusbüroo TK OÜ. Hageja nõudis kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 17,31 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. Hageja nõudis kostjalt viivist hinnakirjas sätestatud määras.
4.Hageja ei nõustunud OÜ X väidetega, et hagi on esitatud ebaõige kostja vastu. E-kirjades on kostja seaduslik esindaja soovinud selgitusi arve summa kohta, kuid on nõustunud teenuse osutamisega. Kostja on volitanud X Xd ennast esindama. Hageja esitas prügi utiliseerimistõendi prügi koguse kohta. Lisaks leidis hageja, et tema nõutud tasu vastas 2019. a kehtinud kohalikele tasudele. Neid tasusid tõendas hageja päringuga veebilehelt www.konteinerirent.ee. Päringu kohaselt on sama koguse jäätmete äraviimise hinnaks koos utiliseerimisega 806,80 eurot. AS Ragn-Sells kodulehel tehtud päringu kohaselt oleks jäätmete äravedamise tasu kokku 930 eurot.
5.06.12.2019 esitas hageja kohtule taotluse asendada kostja X OÜ kostja X Xga. Hageja selgitas, et 2019. a veebruaris tellist temalt teenuse Z Z, kes helistas telefoninumbrilt zzz. Teenuse sisuks oli ehitusjäätmete äravedu objektilt zzz, milleks oli vaja konteinerit. Teenuse hinnaks lepiti kokku 400 kuni 500 eurot. Lepingu sõlmimist tõendab e-kiri, kus Z Z kinnitas hinna osas kokkuleppele jõudmist. Z Z palvel sõlmisid pooled kokkuleppe, et hageja esitab teenuse eest arve X OÜ-le, mille esindaja tutvus arvega, kuid palus selgitada arve sisu ja saata prügiõiend. See tõendab, et teenust osutati. Edasises e-kirjade vahetuses selgitas Z Z teenuse kokku leppimist ning e-kirjade saaja hulgas oli X OÜ seaduslik esindaja kostja X X.
6.Leping sõlmiti hageja ja Z Z vahel veebruaris 2019. Hageja on selgitanud teenuse suurust. Teenuse osutamiseks tuli ehitusjäätmed utiliseerida ning õiendist nähtub, et ehitusjäätmed pärinesid Kõrgemäe tee 17 objektilt. Teenuse osutamist tõendab autojuhi X Xi allkirjastatud õiend.
7.Alternatiivselt palus hageja nõude rahuldada lepinguvälistele suhetele tuginedes, kuna kostja X X on alusetult rikastunud. Kostja on Kõrgemäe tee 17 objekti omanik ning ehitusjäätmed on hageja ära viinud oma kuludega. Hageja tugines VÕS § 1042 lõikele 1.
8.25.09.2019 esitas hageja kohtule z selgituse eterniidi kaalu kohta. Tõendist nähtub, et eterniit kaalub ligikaudu 13 kg ruutmeetri kohta.
9.Lõplikes seisukohtades kordas hageja oma varasemaid väiteid. Hageja leppis prügiveos kokku Z Zga ning hinnaks lepiti kokku 400 kuni 500 eurot. Arve esitati esialgsest hinnangust suuremas summas, kuna ehitusprügi sisaldas ohtlikke jäätmeid ehk eterniiti. Hageja autojuht X X viis 08.02.2019 alates kell 16.00 kuni 18.15 ehitusjäätmete jaoks tühja konteineri veokiga, mille registrinumber oli z, objektile asukohaga z. Täis laetud konteinerile läks sama autojuht järgi 19.02.2019. Hageja on kostja prügi utiliseerinud, mille kohta on esitanud jäätmearuanne. Aruandelt on nähtav jäätmete asukoht z.
10.Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Hageja nõudis viivist alates arve sissenõutavaks muutumisele järgnenud päevast 10.03.2019 kuni 05.02.2020 menetlusdokumendi esitamiseni. Sissenõutavaks muutunud viivis on 42,39 eurot. Lisaks on hagejal õigus nõuda võla sissenõudmise kulu hüvitamist 40 euro ulatuses. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1042 lg 1. Kostja on vabanenud ehitusjäätmetest ja on rikastunud.
11.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 1043 eurot. Tõendite kogumisele ja dokumentidele esitamisele kulus 1,5 tundi. 06.12.2019 seisukoha koostamisele 2 tundi. Kokku kulus 3,5 tundi. Tasu suurus on 90 eurot. Koos käibemaksuga kulus 378 eurot. Hageja 18.12.2019 vastuväite esitamiseks kostja menetluskulude taotlusele ja menetluskuludele kulus 3 tundi ehk 324 eurot koos käibemaksuga. Lõplike seisukohtade esitamisele kulus 2 tundi ehk 216 eurot koos käibemaksuga. Riigilõivu tasumisele kulus 125 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt.
12.Kostja menetluskuludega hageja ei nõustunud. Hageja pidas kostja esindaja tunnitasu suurust 110 eurot ja 120 eurot ebamõistlikuks. Sarnane tasu suurus vastab advokaadi tasule. 06.03.2020 seisukohas kordas kostja 17.01.2020 väiteid ja mõistlik ajakulu dokumendi koostamisel sai olla 0,5 tundi. Kulude kandmist pidas hageja ebausaldusväärseks. Kostja vastuväited
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et pärast kostja asendamist pidi menetlus algama algusest peale ja kõik menetlustoimingud tuleb uuesti teha. Pärast kostja asendamist ei ole
kostjale kätte toimetatud hagiavaldust. Kostja menetlusõigusi on rikutud. Hageja 06.12.2010 dokument ei ole hagiavaldus.
14.06.03.2020 seisukohtades leidis kostja, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu. Teenuse tellis hagejale Z Z. Asjaolu, et kostjale kuulub kinnistu, kust väidetavalt on teostatud ehitusjäätmete äravedu, ei muuda kostjat lepinguosapooleks, samuti ei saa kostjale tuleneda kolmandate isikute vahelisest kokkuleppest kohustusi. Üksnes kinnistu omanikuks olemine ei saa olla kohustuse tekkimise aluseks. Hageja ei ole kostjale esitanud arvet ega jäätmearuannet. Hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist, sest ta ei ole tõendanud nõude esitamise eeldusi. VÕS § 1042 lg 1 alusel nõude esitamise eeldusi ei ole hageja välja toonud ega tõendanud.
15.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista esindaja tasu. 17.01.2020 seisukoha koostamisele kulus 1 tund. Tunnitasu suuruseks on ilma käibemaksuta 120 eurot ja koos käibemaksuga kulus 144 eurot. Materjalidega tutvumisele, kliendiga konsulteerimisele ja 06.03.2020 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi tunnitasuga 110 eurot. Kokku kulus koos käibemaksuga 264 eurot. Kogumis on kostja menetluskulude suuruseks 408 eurot. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Hageja menetluskuludele vaidles kostja vastu. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostjale kuulub z maakonnas kinnistu asukohaga z. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõlmis kostjaga lepingu ehitusprügi äraveoks ja utiliseerimiseks või kas hageja võib kostja vastu esitada ehitusprügi äraveo ja utiliseerimise tasu hüvitamise nõude alusetu rikastumise sätete alusel.
18.Käesolevas asjas esitas hageja nõude algselt kostja X OÜ vastu, kuid esitas taotluse kostja asendamiseks. Kohus tegi 12.12.2019 tegi kostja asendamise määruse ja andis uuele kostjale vastamiseks aega 20 päeva (toimiku lk 57). Kostjat X Xd esindas kuni 10.02.2020 sama esindaja, kes oli esindanud kostjat X OÜ-d. Määrus toimetati esindajale kätte 12.12.2019. Varasemad menetluses esitatud dokumendid olid esindajale kätte toimetatud enne seda. Esindaja taotluse alusel pikendas kohus uue kostja jaoks vastamise tähtaega kuni 17.01.2020 (toimiku lk 65 pöördel). Kohtu antud tähtaja jooksul kostja hagile sisulist vastust ei esitanud, vaid asus väitma, et kohus on rikkunud menetlusnorme, sest talle ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. Kostja leidis, et tema menetlusõigusi on oluliselt rikutud.
19.Kohus nende kostja etteheidetega ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetest ei tulene, et pärast kostja asendamist peaks hageja esitama uue hagiavalduse, mille menetlusse võtmist peab kohus uuesti asuma kaaluma. Hageja 06.12.2019 menetlusdokumendist nähtub, et ta soovis samadele asjaoludele ja tõenditele tuginedes esitada nõuet teise kostja vastu. Lisaks soovis hageja esitada uue kostja vastu nõuet alternatiivsel õiguslikul alusel. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõude rahaline suurus olid selged. Hageja 06.12.2019 menetlusdokument oli kostja esindajale kätte toimetatud. TsMS § 217 lg 6 sätestab, et esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuna asendatud kostjat esindas sama esindaja, kes esindas X OÜ-d, ei olnud kohtul vajalik kostja esindajale seni menetluses kättetoimetatud tõendeid ja dokumente teistkordselt kätte toimetada.
20.Kostja on kohtule ette heitnud, et pärast kostja asendamist pidi kohus alustama asja
läbivaatamist algusest peale. Samas ei ole kostja esitanud kohtu määratud tähtajal ega hiljem ühtegi menetluslikku või ühtegi tõendit puudutavat taotlust, mida kohus oleks saanud arvestada. Kostja väitis, et hageja 06.12.2019 menetlusdokument, milles ta taotles kostja asendamist, ei vastanud hagiavaldusele esitatavatele nõuetele, kuid kostja ei ole oma väiteid põhistanud. Hageja 06.12.2019 menetlusdokumendis on esile toodud, millistel asjaoludel, kelle vastu ja millise nõude soovib hageja esitada. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud olid selged.
21.Kostja esitas sisulise vastuse hagile alles koos lõplike seisukohtadega 06.03.2020. Seega oli kostjale sisuliselt arusaadav, millise nõude hageja esitas ja millistele asjaoludele tugines. 06.03.2020 menetlusdokumendis ei esitanud kostja samuti ühtegi menetlust puudutavat taotlust ega vaielnud vastu ühelegi seni tehtud menetlustoimingule. Hageja esitatud tõenditele kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega oli kostjale käesolevas menetluses kõik menetlusdokumendid kätte toimetatud ja kostjal puudusid takistused oma õiguste kohaseks kaitsmiseks. Kostja etteheited tema menetlusõiguste rikkumise kohta on alusetud.
22.06.12.2019 esitas hageja kohtule taotluse kuulata tunnistajana üle X X. Hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et tegu on veokijuhiga, kes toimetas tühja konteineri z objektile ning hiljem ehitusjäätmetega täidetud konteineri objektilt ära. Samade asjaolude tõendamiseks esitas hageja kohtule sama isiku kirjaliku kinnituse. Kostja hageja taotlusele vastu ei vaielnud.
23.Kohus leiab, et kuigi kostja hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusele vastu ei vaielnud, ei kuulu taotlus rahuldamisele. TsMS § 238 lg 1 p 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohus leiab, et samade asjaolude kohta, milliste osas soovis hageja tunnistaja ülekuulamist, oli ta juba esitanud isiku kirjaliku kinnituse, mis on tõendina arvestatav. Kahekordselt samade asjaolude tõendamiseks tõendite kogumine vajalik ei ole. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse kuulata tunnistajana üle X X.
24.Hageja väitis nõude esitamisel esmajoones, et ta sõlmis kostjaga ehitusprahi äraveo kohta lepingu. Hageja pidas läbirääkimisi Z Zga ja hinnaks lepiti kokku 400 kuni 500 eurot. Arve vastas kokku lepitud hinna suurusjärgule ja tavapärastele prügiveo hindadele. Utiliseeriti 4400 kg ehitusprahti. E-kirjades tunnistas kostja teenuse osutamist, kuid ei olnud nõus hinnaga. Samas nõustus hageja oma lepingudokumentides, et sõlmis lepingu Z Zga. Alternatiivselt esitas hageja kostja vastu nõude VÕS § 1042 lg 1 alusel. Hageja leidis, et kostja rikastus alusetult kinnisasja omanikuna, kuna hageja viis tema kinnistult oma kuludega ära ehitusjäätmed. Kostja eitas lepingu sõlmimist hagejaga ja leidis, et nõue on esitatud ebaõige isiku vastu, sest teenuse tellis Z Z. Üksnes asjaolust, et kostja on kinnistu omanik, ei tulene hageja õigust esitada nõuet VÕS § 1042 lg 1 alusel, sest nõude esitamise eelduseks olevad asjaolud on tõendamata.
25.Kohus nõustub kostja väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas hagejale 04.11.2019 pöördumises (toimiku lk 43), et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist ega väiteid selle kohta, milles kokku lepiti. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele ei tõendanud hageja, et ta oleks kostjaga sõlminud lepingu. Hageja ei ole tõendanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamiseks vajalikke eeldusi.
26.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on
saavutanud kokkuleppe. Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks vahetanud kostjaga vastastikuseid tahteavaldusi lepingu sõlmimise kohta ning pooled ehk nimelt hageja ja kostja oleksid lepingu sisu osas saavutanud kokkuleppe. Hageja esitas kohtule küll erinevaid e-kirju, kuid need kõik pärinevad ajast, mil teenus oli hageja väidete kohaselt juba osutatud.
27.TsÜS § 115 lg 1 näeb ette, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja ei ole tõendanud, et ta vahetas vastastikuseid tahteavaldusi ja sõlmis kokkuleppe isikuga, kellel oli õigus kostjat esindada lepingu sõlmimisel. TsÜS § 116 lg 1 näeb ette, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud tegelikult ühtegi asjaolu lepingueelsete läbirääkimiste kohta, sealhulgas ei ole ta välja toonud ega tõendanud, millistest asjaoludest tulenevalt pidas ta Z Zt kostja esindajaks. Hageja on oma menetlusdokumentides tegelikult välja toonud selle, et ta sõlmis lepingu Z Zga.
28.TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et vaidlusalune tehing oleks olnud sõlmitud kostja majandus- või kutsetegevuse raames ning et Z Z oli kostja töötaja või muu isik, kelle eest kostja pidi oma majandus- või kutsetegevuse raames vastutama. Seega ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu ega tõendit, millest tuleneks tema õigus esitada lepingulist tasunõuet kostja vastu olukorras, kus hageja ise enda väidete kohaselt pidas läbirääkimisi ja sõlmis lepingu Z Z nimelise isikuga.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale e-posti aadressil zzz 04.03.3019 ekirjaga koos arve (e-kiri toimiku lk 6). Arvest nr 10367 (toimiku lk 10) nähtub, et see oli esitatud X OÜ-le, mitte kostjale kui füüsilisele isikule. Arve sisuks oli märgitud „z“ ja koguseks „1 tk“. Arve esitati summas 582 eurot. Seega ei olnud arvest võimalik järeldada, millise teenusega on tegemist. Ühtegi tõendit teenuse osutamisele ja arve koostamisele eelnenud ajal toimuvate läbirääkimiste või tahteavalduste vahetamise kohta hageja ei esitanud, mistõttu ei ole hageja tõendanud, kellega ja mille üle ta enne teenuse osutamist läbirääkimisi pidas.
30.Kostja vastas hageja e-kirjale samal päeval X Group esindajana (toimiku lk 6) ja palus selgitada arve summat ning hinda. Samuti palus ta esitada prügiõiendi ning muuta arve selgitust. Kuigi kostja ei vaielnud e-kirja esitamisel otseselt vastu teenuse osutamisele, ei tõenda kostja ekiri, et kostja oli nõus teenuse osutamise ja arves toodud hinnaga. Kostja ei ole ühelgi viisil avaldanud selgelt, et kas kostja ise või kostja juhitav äriühing oleksid sõlminud hagejaga mõnda lepingut. Kostja e-kirjad ei tõenda tema nõustumist teenuse osutamisega ka seetõttu, et kostja palus muuta talle esitatud arve sisu ja arves toodud teenuse kirjeldust.
31.Järgnevalt nähtub hageja esitatud tõenditest, et hagejale vastas e-kirja teel 04.03.2019 Z Z (toimiku lk 5), kes kinnitas, et ta oli hagejaga sõlminud kokkulepe summas 400-500 eurot. Z Z vaidlustas prügi koguse ja veoks kulunud aja. Samuti avaldas Z Z: „Mina kui tellija ei pea selle pärast lisa maksma, et krunt asub teile ebamugavas kohas“. Seega võib esitatud e-kirjadest järeldada, et lepingu teenuse osutamiseks olid hageja sõlminud Z Zga, kes pidas ennast lepingu teiseks pooleks. Teisalt leidis Z Z oma e-kirjas, et hagejal tuleb lõplik kokkulepe saavutada kostjaga, kuid miks pidi hageja saavutama kostjaga kokkuleppe pärast teenuse osutamist, hageja esitatud tõenditest ei nähtu. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks Z Z olnud kostja või mõne muu isiku esindaja.
32.Kostja teatas 05.03.2019 e-kirjas (toimiku lk 5) uuesti, et ta ei tasu arvet enne, kui asi on selge ja temani on jõudnud prügimäe õiend. Lisaks pidas kostja hinda liialt kõrgeks. Hageja
vastas sellele 07.03.2019 (toimiku lk 4 pöördel) ja kirjeldas, milline oli transpordi aeg ning kulu ja milline oli prügi kogus ja utiliseerimise tasu. Tõendeid hageja ei esitanud. 03.04.2019 saatis kostja uuesti hagejale teate (toimiku lk 4), milles viitas prügimäe õiendi puudumisele ja ebaveenvale arve summale. Kostja kordas veel samal päeval saadetud teates (toimiku lk 4), et ta hageja soovitud tasu ei maksa. Seega ei saa kostja ühestki e-kirjast järeldada, et ta oleks nõustunud hagejaga soovitud tasu maksma või et poolte vahel oleks enne teenuse osutamist sõlmitud kokkulepet teenuse osutamise tingimuste või tasu enda osas. Ühestki õigusaktist ei tulene teenuse osutaja õigust nõuda ühepoolselt määratletud tasu maksmist kokku leppimata teenuse eest.
33.Täiendavalt esitas hageja kohtule Z OÜ esindaja allkirjastatud jäätmearuande (toimiku lk 36), mille kohaselt oli antud ettevõte perioodil 01.02.2019 kuni 28.02.2019 kogunud hagejalt jäätmeid objektilt Kõrgemäe tee 17 4,4 tonni ulatuses ning tegu oli ehitus- ja lammutusprahiga. Kuigi jäätmeõiendist võib järeldada, millises koguses jäätmeid tõi hageja utiliseerimiseks, ei ole õiendist ei ole võimalik tuvastada, mille alusel oli sellesse märgitud objekti aadress. Jäätmeõiendis ei ole viidatud ühele konkreetsele kuupäevale, millal prügi toodi, vaid on viidanud ajavahemikule. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja kinnistult 2019. a veebruaris korduvalt prügi toonud.
34.Hageja esitas kohtule X Xi kirjaliku kinnituse (toimiku lk 55), milles viimane kinnitas, et viis 08.02.2019 kell 16.00 kuni 18.15 ehitusjäätmeteks tühja konteineri objektile z, x. Samuti läks ta ehitusjäätmetega täitunud konteinerile järgi. Tema kirjaliku kinnituse kohaselt korraldas konteineri paigutamist ja täitmist objektile Z Z. Seega nähtub hageja esitatud tõendist, et prügikonteiner viidi x kinnistule ühel korral, kuid teenuse osutamise tellis Z Z.
35.Hageja väitis, et tema esitatud arve teenuse eest oli kooskõlas sama teenuse hinnaga turutingimustel, kuid kohus selle väitega ei nõustu. Hageja esindaja e-kirjade vahetusest e-posti aadressi x kasutajaga (toimiku lk 37-38) nähtub, et ehitusjäätmete äravedu x objektilt 4 kuni 4,5 tonni ulatuses pakuti koos konteineri rendi, eterniidi utiliseerimise ja sõidukuluga kokku 536,40 eurot. Hageja esindaja e-kirjade vahetusest e-posti aadressil x (toimiku lk 40-41) nähtub, et eterniidi utiliseerimise tasu oli 84 eurot tonni kohta. 14 m3 konteineri paigaldamise tasu oli 84 eurot, laenutus 4,80 eurot päevas, äratoomise tasu 150 eurot ning muude jäätmete utiliseerimine 90 eurot tonni kohta. Hageja esitas kohtule ka väljavõtte veebilehelt monier.ee (toimiku lk 39), kus on muuhulgas märgitud, et eterniidi kaal on ca 13 kg ruutmeetri kohta.
36.Hageja on ise samas väitnud, et suure osa tema nõutud tasust moodustas ajakulu sõidu eest. Hageja väidete kohaselt kulus sõitmisele kokku 7,5 tundi ja sõidutunni hind oli 34 eurot tunnis. Kokku kulus sõidule 204 eurot ilma käibemaksuta. Ühegi tõendit sellises ulatuses sõidule kulunud aja kohta hageja ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja ühtegi tõendit selle kohta, et sõidutunni tasu 34 eurot tunnis oleks kostjaga kokku lepitud või oleks sarnase teenuse osutamisel tavapärane. Hageja esitatud teiste teenuseosutajate pakkumistest ei nähtu, et x objektile konteineri viimisel ja äratoomisel oleks ainuüksi sõidule kulunud üle 200 euro. Seega ei ole hageja tõendanud isegi oma väiteid selle kohta, millises ulatuses ta teenust osutas ning milline oleks olnud samasuguse teenuse osutamise tasu tavapärastel turutingimustel. Iseenesest ei ole nendel asjaoludel vaidluse sisulise lahendamise seisukohalt ka tähtsust, sest hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist. Hageja lepingust tulenev tasunõue ei kuulu rahuldamisele.
37.Kohus leiab, et hageja tasunõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivsel õiguslikul alusel. Hageja esitas kohtule kinnistusraamatu väljavõtte (toimiku lk 56), mille kohaselt on Kõrgemäe tee 17 kinnistu omanikuks kostja. Kostja sellele asjaolule vastu ei vaielnud, kuid ainuüksi asjaolust, et kostja on kinnisasja omanik, ei tulene tema kohustust tasuda kokku leppimata teenuse eest hageja määratletud summat.
38.VÕS § 1042 lg 1 sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Samas tuleneb VÕS § 1042 lg 2 punktist 2, et kulutuste tegijal ei ole VÕS § 1042 lõikes 1 sätestatud nõudeõigust, kui kulutusi teinud isik ei ole temast tulenevate asjaolude tõttu teisele isikule kulutuste tegemise kavatsusest õigeaegselt teatanud.
39.Lisaks näeb VÕS § 1020 lg 1 ette, et enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata. VÕS § 1020 lg 2 järgi peab asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Muus oas kohaldatakse käsundita asjaajaja teatamiskohustusele VÕS §-s 624 sätestatut. VÕS § 624 lg 2 näeb muuhulgas ette, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega.
40.Riigikohus on selgitanud, et kulutuste hüvitamise nõude esitamise eelduseks VÕS § 1042 järgi on asjaajaja poolt teavitamise kohustuse järgimine VÕS § 1020 alusel (RK TKo 2-15123028, p 30). Hageja ei ole esitanud ühtegi väidet ega tõendit mistahes osas teavitamiskohustuse täitmise kohta. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks enne teenuse osutamist teatanud kostjale oma kavatsusest ja oodanud ära kostja seisukoha. Hageja ei ole tõendanud, et enne teenuse osutamist oleks olnud teavitamiskohustuse täitmine mistahes viisil võimatu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud kostjat teenuse osutamisest esimesel võimalusel ja ära oodanud tema seisukoha. Pärast arve esitamist keeldus hageja kostjale esitamast sisulisi tõendeid arve sisu kohta. Vaatamata kostja nõudmistele esitas hageja jäätmeõiendi alles kohtumenetluse käigus. Tõendeid transpordile kulunud aja kohta hageja ei esitanud ka kohtumenetluse käigus, millest tulenevalt ei ole hageja täitnud teavitamiskohustust VÕS § 624 mõistes. Kuna hageja ei ole teavitamiskohustust täitnud, ei kuulu tema käsundita asjaajamisest tulenev nõue rahuldamisele VÕS § 1042 lg 2 p 2 alusel.
41.Eeltoodut kokku võttes ei kuulu rahuldamisele hageja põhivõlgnevuse nõue 580,80 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka sissenõutavaks muutunud viivisenõue 42,39 eurot ning alates 06.02.2020 sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kuna kohus jättis hageja tasunõude rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele sissenõudmiskulude nõue 40 eurot.
42.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Kostja palus hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 120 eurot ja 110 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kostja esindaja tunnitasu suurus oli ülemäära kõrge. Küll aga nõustub kohus, et kostja esindaja tasunõue ei ole täies ulatuses põhjendatud. 17.01.2020 seisukoht ei sisaldanud sisulisi vastuväiteid hageja nõudele, vaid
üksnes menetluslikke etteheiteid, mis olid alusetud ja asjakohatud. 06.03.2020 seisukohas kordas kostja uus esindaja suures ulatuses varasema esindaja asjakohatuid väiteid ja hageja seisukohti. Samuti sisaldas menetlusdokument 1,5 lehe ulatuses menetluskulude nimekirja, mille koostamiseks ei ole õigusabi vajalik. Kohus peab asjakohaseks ajakulu antud menetlusdokumendi esitamisel 20 minutit, mille vastab tunnitasu 110 eurot suurust arvestades tasu 36,67 eurot ilma käibemaksuta ja 44 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista kulu õigusabile summas 44 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 44 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.