2-19-11036/12 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli Rene Transport OÜ hagi Xxxx OÜ vastu võla nõudes. Kostja teatas 10.09.2019, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud leping ja et poolte vahel oleks VÕS § 2 lg 1 alusel võlasuhe. Hageja palus seejärel 06.12.2019 menetlusdokumendis asendada kostja Xxxx OÜ kostja R Hga. Kohtu 12.12.2019 määrusega asendas kohus tsiviilasjas 2-19-11036 varasema kostja Xxxx OÜ teise kostjaga, R Hga. Varasem kostja Xxxx OÜ palus oma 16.12.2019 menetlusdokumendis jätta Rene Transport OÜ hagiavaldus Xxxx OÜ suhtes läbi vaatamata ja jätta Xxxx OÜ menetluskulud Rene Transport OÜ kanda. Varasem kostja palus välja mõista Rene Transport OÜ-lt Xxxx OÜ kasuks menetluskulud summas 1080 eurot ning välja mõista Rene Transport OÜ-lt VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivis menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Xxxx OÜ kasuks. Varasem kostja märkis, et hageja taotles kostja asendamist TsMS § 208 lg 1 järgi ning TsMS § 208 lg 1 teise lause kohaselt loetakse sel juhul hagi esialgse kostja (Xxxx OÜ) suhtes tagasivõetuks. Varasem kostja palus kohtul TsMS § 423 lg 1 p-le 2 tuginedes hagi läbivaatamata jätmist, kui hageja on hagi tagasi võtnud ja TsMS § 168 lg 2 ja 4 alusel menetluskulude hageja kanda jätmist. Varasem kostja märkis, et kostja on tsiviilasjas nr 2-19-11036 kandnud menetluskulusid (ilma käibemaksuta) järgnevalt: 23.07.2019 Rene Transport OÜ hagiavalduse ja tõendite läbivaatamine, positsiooni kujundamine ning kliendi konsultatsioon 3 h x 120 eurot= 360 eurot. 15.08.2019 ja 04.11.2019 kohtumäärustega tutvumine, 10.09.2019 hagiavaldusele kostja vastuse koostamine ja hageja 25.09.2019 vastuse ja tõendite läbivaatamine ning analüüs 3 h x 120 eurot= 360 eurot. 15.11.2019 hageja taotlusega tõendite kogumiseks tutvumine ja selle põhjendatuse hindamine, 18.11.2019 kohtu kohtunõude läbivaatamine ning kliendile selgitamine 1 h x 120 eurot= 120 eurot. Kostja vastuse koostamine hageja 15.11.2019 taotlusele ja 20.11.2019 Xxxx AS-le päringu koostamine ning hageja 06.12.2019 menetlusdokumendiga, 12.12.2019 kohtumäärusega tutvumine ning seisukoha kujundamine 2 h x 120 eurot=240 eurot. Varasem kostja kinnitas, et menetluskulud on kantud kohtumenetluses ja kostja on käibemaksukohuslane, mistõttu palub kostja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramist ja hagejalt välja mõistmist ilma käibemaksuta kokku summas 1080 eurot. Hageja märkis oma 18.12.2019 menetlusdokumendis, et varasema kostja menetluskulude hageja kanda on äärmiselt ebaõiglane, kuna hagi esitamisel ei olnud ega saanudki olla hagejale teada, et varasem kostja ei tunnista enam lepingu sõlmimist ja teenuse saamist, kuna hagi esitamisel ei olnud ega saanudki olla hagejale teada, et varasem kostja enam arvet ei tunnista ning varasem kostja ise seda ei avaldanud ja pidas (hagiavalduses esitaud e-kirjavahetuses) ennast asjaosaliseks, paludes teha korrektuure arves esitatud selgitustes, sisu osas ning nõudis prügiõiendi esitamist. Seetõttu tuleb varasema kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Eelviidatud asjaolusid on võimalik kontrollida hagiavalduses esitatud kirjavahetusest, mis toimusid enne hagi kohtusse esitamist. Hagejale ei olnud teada, et on toimunud selline telefoni kahjustus, et ta ei saa kohtumenetluses esitada piisavalt tõendeid teenuse tellinud isiku (O O) palvel esitada arve varasemale kostjale. Antud asjaolusid on hageja soovinud tõendada e-kirjaga, mille osapoolteks on nii teenuse tellija, kui ka varasem kostja. Enne menetluse algust ei olnud hagejale teada asjaolud, millest nähtuvalt oleks hagejal pidanud tekkima vähemalt mõistlik kahtlus, et varasem kostja ei ole hageja nõude puhul kohane kostja. Hageja selgitas, et kohus

võib jätta TsMS § 162 lg 4 järgi menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et nimetatud kaalutlusõigus on kohtul ka juhul, kui menetlus lõpetatakse või hagi jääb läbi vaatamata, kuid TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud. Praeguses asjas esitas hageja Xxxx OÜ vastu hagi, milles palus tasuda suulisest lepingust tulenev teenuse osutamise eest tulenev võlgnevus. Hageja lisas hagile e-kirjavahetuse, kus varasem kostja on teenuse saamist kinnitanud, kuid vaidlus toimus osutatud teenuse hinna osas ja seega oli hagejal hagi esitamise ajal alust pidada varasemat kostjat kohaseks kostjaks. Kostja R H, kes oli sisuliselt e-kirjadele vastaja (varasema kostja seaduslik esindaja) ja allakirjutanu, esitas kohtule 10.09.2019 vastuse, milles vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, kuid ei juhtinud tähelepanu sellele, et ta on oma (kostja R H) isiklikule varale saanud kasu ega ole seetõttu kohane kostja. Selle tõttu asendas hageja menetluses kostja. Selliselt käitudes on Xxxx OÜ põhjustanud hageja hinnangul menetluse venimise ning tekitanud nii endale kui ka hagejale menetluskulusid, mille kandmine ei ole asjaolusid arvestades enamjaolt vajalik, arvestades mh seda, et pärast kostja asendamist alustatakse asja läbivaatamist TsMS § 208 lg 3 teise lause järgi algusest peale. Hageja leidis, et selliste kulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja seetõttu tuleb TsMS § 162 lg 4 alusel jätta Xxxx OÜ menetluskulud ja hageja menetluskulud Xxxx OÜ vastu esitatud hagi puudutavalt kummagi poole enda kanda. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Hageja leidis, et praeguse vaidluse juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema tsiviilvaidlusega. Sisuliselt on vaieldud ühe küsimuse üle - kas pooled sõlmisid lepingu. Hageja hinnangul on tegemist tavapärase teenuse osutamisest tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest suurem. Vastuseks hagile ja hageja seisukohtadele on kostja esindaja menetluse kestel koostanud ja esitanud maakohtule kolm kirjalikku seisukohta, mis valdavas osas on samasisulised. Kostja on esitanud menetluskulude avalduse, milles palub jätta hageja kanda menetluskulud summas 1080 €, lisaks märgib kostja, et nimetatud menetluskukud on kantud kohtumenetluses ja kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub välja mõistmist ilma käibemaksuta. Hageja märkis, et tema sellises suuruses menetluskuludega ei saa kuidagi nõustuda, sest need on põhjendamatud ja ülepaisutatud. Hageja märkis, et ennekõike on ebamõistlik esindaja tunnitasu hinnamäär 120 €/ tunnis. Sellises määras hinnastusega töötavad Tallinnas asuvate advokaadibüroode vandeadvokaadid, siis ei ole tõenäoline selline teenuse hinnastamine. Arvestades kostja esindaja kirjeldatut, siis on taotluse esimeses lauses kirjeldatud 3 õigusabitunni kulumine ebamõistlik. Õigusteadmisi omavale juristil ei saa kuluda 3-l leheküljel oleva hagiavalduse analüüsimisele ja kliendi konsultatsiooniks 3 h. Seejuures ei ole kostja tehinguline esindaja kirjalikku seisukohta esitanud, mistõttu, võttes arvesse hagiavalduse lisaks olevaid dokumentide mahtu ning asja keerukust, on ajakulu põhjendamatu. Samuti on ebamõistlik taotluse teises lauses kirjeldatu, et menetlusse võtmise määrusega ja tähtaja andmise määrusega tutvumiseks ning hagiavaldusele kostja vastuse ja hageja 25.09.2019 vastuse analüüsimisele kokku 3 h. Profesionaalsel juristil kulub sellise töö tegemiseks maksimaalselt 1,5 h. Kostja vastusega tutvumisel nähtub 1,5 lehekülge juriidilist teksti, mille koostamisele õigusteadmistega juristil ei oleks saanud kuluda üle 1,5 h. Kolmandas lauses kirjeldab kostja oma kulusid 15.11.2019 hageja taotlusega tõendite kogumiseks tutvumine ja selle põhjendatuse hindamine, 18.11.2019 kohtu kohtunõude läbivaatamine ning kliendile selgitamine 1 h. Hageja märkis, et kostja esindaja ei ole esitanud tsiviilasjas täiendavaid asjaolusid ja tõendeid, siis ei tundu 1 h ajakulu kliendi konsultatsioonile eluliselt usutav.

Neljandas lauses kostja vastuse koostamine hageja 15.11.2019 taotlusele ja 20.11.2019 Xxxx AS-le päringu koostamine ning hageja 06.12.2019 menetlusdokumendiga, 12.12.2019 kohtumäärusega tutvumine ning seisukoha kujundamine 2 h. Vaadeldes kostja 20.11.2019 päringu koostamist, mis koosneb ühest lausest ja 26.11.2019 kostja koostatud 1 lk vastust, mis koosneb TsMS-i sätete loetlemisest ning milles avaldatu on suuremalt osalt igapäevaselt õigusabiteenuseid osutavate esindajate tüüpvastustes kajastatav – seega asub hageja seisukohale, et kõnesolev dokumendi koostamiseks märkida ajakuluks 2 h on ilmselge tundide liialdus. Lisaks eelnevale on ka selliste menetluskulude kandmine menetluse iseloomu vaadates ebatõenäoline. Hageja leidis, et Xxxx OÜ menetluskulud on põhjendamatud ning ka tõenditega tõendamata. Hageja palus TsMS § 162 lg 4 alusel jätta Xxxx OÜ menetluskulud ja hageja (Rene Transport OÜ) menetluskulud Xxxx OÜ vastu esitatud hagi puudutavalt kummagi poole enda kanda. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 järgi, kui hageja leiab, et hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Hagi tagasivõtmise korral jätab kohus kooskõlas TsMS § 423 lg 1 p-ga 2 hagi läbi vaatamata. Kuna kohus on hageja taotluse alusel oma 12.12.2019 määrusega asendanud varasema kostja Xxxx OÜ teise kostjaga, siis loeb kohus varasema kostja Xxxx OÜ vastu esitatud hagi tagasivõetuks. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 208 lg 1 teise lause ja TsMS § 423 lg 1 p 2, jätab kohus hagi Xxxx OÜ osas läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg-st 1 tulenevalt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 168 lg-le 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas asjas puudub alus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Varasem kostja on menetluses koheselt oma 10.09.2019 vastuses hagile esitanud vastuväite, mille kohaselt pole hageja ja Xxxx OÜ vahel sõlmitud hagiavalduses märgitud lepingut. Asjaolust, et varasema kostja seaduslik esindaja (kes on seejuures ühtlasi uus kostja) pidas hageja esitatud arve teemal hagejaga kirjavahetust, ei tulene, et varasema kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja ise valib, kelle vastu ta oma nõude soovib maksma panna ning on hageja enda asi esitada hagi õige kostja vastu. Kui hageja aga valib vale kostja ja esitab alusetu hagi, siis on kostjal õigus nõuda oma põhjendatud menetluskulu hüvitamist. Kuivõrd kohus jätab hagi läbi vaatamata ja TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud aluseid käesolevas asjas ei esine, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 176 lg 6 kohaselt kohus võib kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Hageja on märkinud, et varasema kostja Xxxx OÜ menetluskulud on tõenditega tõendamata. Kohus selgitab, et menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmine sõltub kohtu diskretsioonist. Käesoleval juhul nähtub varasema kostja menetluskulude koosseis selgelt varasema kostja 16.12.2019 menetlusdokumendist, milles märgitud toimingud on sisu järgi seostatavad asjas reaalselt tehtud menetlustoimingutega. Seetõttu ei ole kohus pidanud vajalikuks küsida varasemalt kostjalt menetluskulusid tõendavaid dokumente ning kohus saab varasema kostja menetluskulude põhjendatust hinnata ja menetluskulud kindlaks määrata ilma menetluskulusid tõendavate dokumentideta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Varasem kostja märkis, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta palub menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta Riigikohus on asjas 3-2-1-43-10 oma 18.05.2010 määruse p-s 19 leidnud, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. Riigikohus on asjas 3-2-1-93-13 oma 02.10.2013 määruse p-s 12 leidnud, et „asja materjalidest ei järeldu, et ka avaldaja arvestatud õigusabi tunnihind 120 eurot oleks praegustel asjaoludel ülemäärane“. Riigikohus on asjas 3-2-1-115-14 oma 11.02.2015.a määruse p-s 14 pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks ka lepingulise esindaja tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohus tõi välja, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu hindamisel tuleb lähtuda tsiviilasja keerukusest ja mahukusest. Kohus leiab, et arvestades käesoleva tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu, on põhjendamatult kõrge varasema kostja Xxxx OÜ esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et asja materjale arvestades on põhjendatud ja mõistlik tunnitasu 90 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on asjas 3-2-1-4-15 oma 06.05.2015 määruse p-s 14 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus leidis, et avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus selgitas, et samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu

oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Riigikohus märkis, et lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus märgib, et varasema kostja Xxxx OÜ menetluskulud on ülepaisutatud ning arvestades asja vähest mahtu ja keerukust, ületavad varasema kostja menetluskulud põhjendamatult ka tsiviilasja hinda, milleks on 684,57 eurot. Kohus leiab, et arvestades asja vähest keerukust ja menetlusdokumentide vähest mahtu, on varasema kostja esindaja perioodi 23.07.2019– 04.11.2019 menetlustoimingute ajakulu 6 h asemel kokku põhjendatud vaid 3 h ulatuses. Varasema kostja esindaja perioodi 15.11.2019–16.12.2019 (so periood kuni varasema kostja viimase 16.12.2019.a menetlusdokumendi esitamiseni) menetlustoimingute ajakulu kohta märgib kohus, et kostja 26.11.2019.a menetlusdokumendi koostamise ajakulu ja eelnevaga seonduv ajakulu (sh hageja 15.11.2019.a taotlusega tutvumine ja kliendiga suhtlemine) on põhjendatud kokku 1 h ulatuses ning 12.12.2019.a kohtumäärusega tutvumise ja seisukoha koostamise ajakulu on täiendavalt põhjendatud 1 h ulatuses. Eelnevast tulenevalt on varasema kostja Xxxx OÜ esindaja ajakulu kokku põhjendatud 5 h ulatuses. Rakendades mõistlikku tunnihinda 90 eurot (ilma käibemaksuta) on seega varasema kostja Xxxx OÜ menetluskulud põhjendatud summas 5*90=450 eurot ning seega tuleb välja mõista hagejalt Rene Transport OÜ-lt varasema kostja Xxxx OÜ kasuks põhjendatud menetluskulud summas 450 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Varasem kostja Xxxx OÜ palus välja mõista Rene Transport OÜ-lt VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivis menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Xxxx OÜ kasuks. Seega tuleb välja mõista hagejalt Rene Transport OÜ-lt varasema kostja Xxxx OÜ kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt TsMS § 178 lõikele 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.