Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi A.J.i vastu põhivõla 3902,00 eurot, intresside 333,69 eurot, haldustasu 7,50 eurot, viiviste 842,83 eurot, sissenõudekulu 35,00 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
5833,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: A.J. (isikukood xxxxxxxxxxxx., elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht on teadmata)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi tagaseljaotsusega.
PlusPlus
Capital
hagi
A.J.i
vastu
võla
nõudes
2.Mõista A.J.ilt (J., isikukood xxxxxxxxxxx.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806) kasuks välja väikelaenulepingu nr L89001452089 alusel põhivõlg 3902,00 eurot, intress 333,69 eurot, haldustasu 7,50 eurot, seisuga 30.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis 842,83 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot, kokku summas 5121,02 eurot (viis tuhat ükssada kakskümmend üks eurot ja 02 senti).
3.Välja mõista A.J.ilt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3902,00 eurolt) alates 31.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,05 % päevas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
4.Menetluskulud jätta A.J.i kanda. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 617 eurot.
5.Mõista A.J.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude katteks välja 617 (kuussada seitseteist) eurot.
6.Mõista A.J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt (s.o 617 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
8.Toimetada kostjale A.J.ile (isikukood xxxxxxxxxxxx.) Pärnu Maakohtu 24.03.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-19-20872 kätte avalikult otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Otsuse ärakirja saab kätte Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajast, Kuninga tn 22, Pärnu. Edasikaebamise kord Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-20872 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtumenetluse käik
1.31.12.2019 esitas hageja kostja vastu hagi, mille kohus 16.01.2020 määrusega menetlusse võttis.
2.Vastavalt hagiavaldusele sõlmisid Inbank AS ja kostja 06.02.2018 väikelaenulepingu nr L89001452089, mille alusel pank võimaldas kostjale laenusumma 4022 € kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.-ks kuupäevaks suurima igakuise maksega summas 106,35 € alates 10.03.2018 kuni viimase osamakseni 10.02.2023 summas 107,29 €. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 18,90% aastas. Kostja rikkus lepingu tingimuste punkti 5.1 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 10.06.2018 osamaksest. 03.10.2018 teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 21.10.2018 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 24.10.2018. 30.10.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile, millest teavitati kostjat kirjalikult. Kostjal jäi tasumata peale lepingu ülesütlemist laenujääk summas 3902,00 €, intressimaksed perioodil 10.06.2018 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 24.10.2018 summas 333,69 €, haldustasu, s.o tasumata haldustasu maksed 7,50 € alates 10.06.2018 osamaksest kuni 10.10.2018 osamakseni. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele arvestab hageja viivist põhisummalt alates 25.10.2018 kuni hagi esitamiseni 30.12.2019 viivisemääraga 0,05% päevas, viivitatud päevade arv on 432, viivise summa on 842,83 €. Hageja nõuab alates 31.12.21019 ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 € VÕS § 1132 lg 2 alusel.
3.Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Vastavalt hagiavaldusele koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 425 eurot ja kuludest lepingulisele esindajale summas 420 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
4.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja 16.01.2020 kohtumäärus hagiavalduse menetlusse võtmise kohta kätte avalikult 17.02.2020 teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumentide avalikult kättetoimetamise põhjuseks olid asjaolud, et kohus on tulemuseta proovinud dokumente kostjale kätte toimetada tähitud kirjaga aadressile Xxxxxxxxxxx, nimetatud aadressile ei õnnestunud dokumente kätte toimetada, naabri sõnul käib vahel harva. E-posti aadressilt xxxxxxxxxxx isik menetlusdokumente vastu ei
Tsiviilasi nr 2-19-20872 võtnud. Politsei- ja Piirivalveamet on 09.12.2019 tsiviilasjas nr 2-19-109280 teavitanud kohust, et A.J. ei ela rahvastikuregistris oleval elukoha aadressil Xxxxxxxxxxx ning aadressil Xxxxxxxxxxx linn viibib harva. Kohtul ja hagejal puuduvad muud kontaktandmed kostja kohta. Hageja on taotlenud menetlusdokumentide kättetoimetamist väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele luges kohus kohtudokumendid kostjale kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast, s.o 04.03.2020. Kohus kohustas teates kostjat vastama 14 päeva jooksul teate kättesaamisest, s.o hiljemalt 17.03.2020. Kostja hagile vastanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemise alus ja kohtu selgitused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul lahendab kohus hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.
7.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
8.Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
9.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 30.12.2019 arve nr 235623 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu A.J.i vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (sh esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus
Tsiviilasi nr 2-19-20872 põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
11.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
13.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult.