Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-19-129932 Määrata hageja õigusabi kulude hüvitiseks 120 eurot.

Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja B OÜ 1.09.2018 laenulepingu nr 2101816175, mille alusel andis B OÜ kostjale laenu 1250 eurot. Kostja kohustus laenusummad koos intressiga ja laenutasuga tagastama vastavalt lepingu tingimustele ja maksegraafikule. Aastane intressimäär oli 14,5%. B OÜ ütles lepingu üles 16.03.2019, kuna kostja ei tasunud oma võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. B OÜ loovutas 18.04.2019 kostja vastase nõude hagejale. 16.03.2019 krediidilepingu ülesütlemise seisuga oli kostja krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 87,87 eurot ja intressid 41,22 eurot, tasumata oli kolm osamakset. Seoses 2(4)

2-19-129932 krediidilepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu krediidisumma 1165,25 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 1206,47 eurot, millest krediidisumma on 1165,25 eurot ja intress on 41,22 eurot. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 19,98% aastas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 17.03.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 17.02.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (1 165,25) x viivitatud päevade arv (338) x lepingujärgne viivisemäär (19,98% aastas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 215,51 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 18.02.2020 kuni põhinõude summas 1 165,25 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub ka oma menetluskulud kostjalt välja mõista. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi 03.03.2020 e-posti teel kättetoimetatud. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et hageja ei ole oma nõudes tuginenud kokkulepitud lepingujärgsele viivisemäärale. Tulenevalt laenulepingu üldtingimuste punktist 12.1 on laenuandjal rahalise kohustuse täitmisega (v.a intressi tasumisega) viivitamisel õigus arvestada ja nõuda ning laenusaajal on kohustus tasuda viivist. Vastavalt punktile 12.2.1 arvestatakse viivist intressi määraga võrdses määras. Vastavalt kostja laenulepingu personaalsetele tingimustele on intressimääraks 14,5% aastas. Seega on hagi avalduse esitamise seisuga väljamõistetava viivise suurus 156,40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja põhinõude summas 1165,25 eurot, intressid summas 41,22 eurot ja 17.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis alates 17.03.2019 summas 156,40 eurot. Lisaks mõistab kohus välja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 18.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, 3(4)

2-19-129932 kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 225 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 360 eurot (summa ei sisalda käibemaksu) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 96% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 96% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 331,20 eurot (345 x 96%).

(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.