Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Piirmets ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-21-2960
Kohtuasi
Q.R hagi OÜ AVARIIGRUPP vastu 740,40 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Q.R määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Q.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja OÜ AVARIIGRUPP (registrikood 11386468), lepingulised esindajad vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Tanel Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Q.R määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 17.06.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis Q.R-ilt välja menetluskulude hüvitise 5148 eurot ületavas osas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta taotlus 5148 eurot ületavas osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.2.2.menetluskulude hüvitiselt (5148 eurot) alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis.
2-21-2960 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Q.R (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule OÜ AVARIIGRUPP (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 340 eurot (tagastada lepingust taganemise tõttu ekspertiisiakti koostamise tasu), kahjuhüvitise 400,40 eurot (kohtueelsed õigusabikulud), põhinõuetelt sissenõutavaks muutunud viivise 37,42 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni neilt seadusjärgses määras viivise.
2.Maakohus jättis 16.10.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 01.12.2023 määrusega maakohtu otsuse peale esitatud hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda, määrates, et kostjal ei ole apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Riigikohus jättis 19.02.2024 määrusega ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata ning hageja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.
3.Kostja esitas 13.12.2021, 27.06.2023 ja 28.06.2023 maakohtule menetluskulude nimekirjad, mille järgi on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kokku 6165 eurot (käibemaksuga). Kostja palus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja mõista seadusjärgses määras viivise. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 180 eurot (käibemaksuga) (v.a eelistungile sõidu ajakulu, mille tunnihind on 90 eurot) kostjat esindades kokku toiminguid 34 tunni 15 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
24.03.2021 – esmane tutvumine hagiga, kliendiga suhtlus, menetlusplaan – 30 minutit (toiming nr 1); 29.03.2021 – materjalidega tutvumine ja õiguslik analüüs, büroosisene nõupidamine, suhtlus kliendiga – 4 tundi 15 minutit (toiming nr 2); 30.03.2021 – suhtlus hageja advokaadiga, suhtlus kohtuga (juurdepääs e-toimikule ja tähtaja pikendamise taotluse esitamine) – 30 minutit (toiming nr 3); 05.04.2021 – kostja vastuse koostamine, õiguslik analüüs – 5 tundi 45 minutit (toiming nr 4); 21.04.2021 – kostja vastuse täiendamine – 15 minutit (toiming nr 5); 11.05.2021 – tutvumine hageja 10.05.2021 seisukohaga, õiguslik analüüs, positsiooni kujundamine, suhtlus kliendiga – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 6); 24.11.2021 – tutvumine kohtu 22.11.2021 määrusega, suhtlus kliendiga ja hageja esindajaga, positsiooni kujundamine – 45 minutit (toiming nr 7);
2
2-21-2960 -
24.11.2021 – järelpärimise koostamine Swedbank P&C Insurance AS-le, suhtlus kliendiga – 2 tundi (toiming nr 8); 02.12.2021 – kostja menetlusdokumendi koostamine (seisukoht, taotlused, menetluskulude nimekiri), suhtlus kliendiga – 3 tundi 30 minutit (toiming nr 9); 06.04.2022 – suhtlus kohtuga eelistungi osas – 15 minutit (toiming nr 10); 18.05.2022 – toimiku koostamine ja korrastamine, lisade väljaprintimine – 1 tund (toiming nr 11); 17.06.2022 – suhtlus kohtu ja kliendiga (uus istungiaeg) – 15 minutit (toiming nr 12); 09.09.2022 – suhtlus kohtu ja kliendiga (uus istungiaeg) – 15 minutit (toiming nr 13); 15.11.2022 – ettevalmistus eelistungiks, materjalidega tutvumine, sõit Tartu-TallinnTartu (50% tunnitasuga) – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 14); 15.11.2022 – esindamine kohtuistungil, suhtlus kliendiga – 1 tund 45 minutit (toiming nr 15); 06.12.2022 – tutvumine kostja saadetud materjalidega (vastavalt kohtunõudele), õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga – 2 tundi 15 minutit (toiming nr 16); 07.12.2022 – seisukoha koostamine kohtule seoses hageja 06.12.2022 menetlusdokumendiga, õiguslik analüüs – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 17); 09.12.2022 – menetlusdokumendi täpsustamine – 15 minutit (toiming nr 18); 08.06.2023 – tutvumine kohtu 06.06.2023 kirjaga, suhtlus kliendiga, menetluskulude nimekirja ja taotluse koostamine – 1 tund 30 minutit (toiming nr 19); 28.06.2023 – tutvumine hageja 27.06.2023 seisukohaga ja tõendiga, õiguslik analüüs, suhtlus kliendiga, taotluse koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund 45 minutit (toiming nr 20).
Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 17.06.2024 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määrates kostja hüvitavate ja hagejalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 5220 eurot koos kohustusega tasuda neilt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt, sest kostja lepingulise esindaja toimingud ning nende ajakulu ei ole osaliselt vajalikud ja põhjendatud. Toimingu nr 2 põhjendatud ja vajalik ajakulu on 4 tunni 15 minuti asemel 4 tundi, sest toimikust ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu büroosisese nõupidamise vajalikkus ja sisu. Toimingu nr 6 põhjendatud ja vajalik ajakulu on mh hageja 10.05.2021 seisukoha sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid arvestades 2 tunni 30 minuti asemel 1 tund 30 minutit. Toiming nr 11 on põhjendamatu, sest toimikust ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu selle vajalikkus ja põhjendatus. Toimingute nr 16–18 põhjendatud ja vajalik ajakulu on mh hageja 06.12.2022 seisukoha sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid, samuti asjaolu, et kostja lepinguline esindaja oli juba 11.05.2021 tutvunud hageja 10.05.2021 seisukohaga, seda analüüsinud ja kujundanud oma positsiooni, 5 tunni asemel 3 tundi. Toimingu nr 19 põhjendatud ja vajalik ajakulu on mh kohtu 06.06.2023 e-kirja pikkust ja kostja esitatud menetlusdokumendi sisu arvestades 1 tunni 30 minuti asemel 30 minutit. Toimingud nr 1, 3–5, 7–10, 12–15 ja 20 ning neile kulunud aeg on vajalikud ja põhjendatud. Kokku on seega kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu 29 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (käibemaksuga) on kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Sellest lähtuvalt on kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurus 5220 eurot (29 tundi × 180 eurot) ning see tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 3
2-21-2960 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata kostja menetluskulud uuesti kindlaks. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole 5220 euro suurune menetluskulu lihtmenetluse asja ja nii väikse hagihinna puhul põhjendatud. Toimingu nr 8 ajakulu ei ole vajalik ega põhjendatud. Kostjal ei olnud vaja pöörduda Swedbank P&C Insurance AS-i poole, nõudmaks välja kogu kindlustusvaidlusega seotud suhtlus, detailid ja kompromissileping. Kindlustusvaidlus oli eraldiseisev vaidlus ega puutu sellesse, kas siinses asjas vaidluse all olnud kostja koostatud eksperdiarvamus oli korrektne. Toimingu nr 14 vajalik ja põhjendatud ajakulu on 2 tunni 30 minuti asemel 30 minutit, sest Tartu-Tallinn-Tartu sõidule kulunud aja eest, mis on umbes 4 tundi, ei saa hüvitist välja mõista (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013, 3-2-1-64-13, p 13). Toimingute nr 16–18 ajakulu, mis on seotud kostja välja nõutud hageja ja Swedbank P&C Insurance AS-i vahelise kindlustusvaidluse materjalidega tutvumise ja neile seisukoha koostamisega, ei ole vajalik ega põhjendatud. Kindlustusvaidlus ei puutu siinsesse vaidlusesse ning kostja ei tõendanud sellega enda koostatud eksperdiarvamuse õigsust. Kostja püüdis jätta muljet, et riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusel on eriline kaal ja selle saab ümber lükata ainult teine riiklikult tunnustatud ekspert, mis on õiguslikult väär käsitlus. Seejuures hakkas 01.09.2023 kehtima ka uus kohtuekspertiisiseadus (KES), mis keelab kasutada eraeksperdi (varem riiklikult tunnustatud ekspert) nimetust menetlusvälise arvamuse andmisel. Hagejal ei olnud võimalust kostjalt kvaliteetset teenust saada, sest ekspert ei arvestanud hageja esitatud tõenditega, põhjendades seda sellega, et hageja töö tellijana ei ole riiklikult tunnustatud ekspert. Lisaks keeldus ekspert oma ekslikke väiteid ja spekulatsioone kontrollimast ja tõendamast ning tunnistas õigusvastaselt ainult teise riiklikult tunnustatud eksperdi arvamust. Toimingu nr 20 ajakulu ei ole põhjendatud, sest kostja koostas ja esitas lõppseisukoha 28.06.2023, kuigi kohus oli lõppseisukohtade esitamise tähtajaks määranud 27.06.2023.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Väike rahaline nõue ei tähenda automaatselt seda, et ka menetluskulud peavad olema väiksed või neid tuleks vähendada. Hageja tekitas ise olukorra, kus kostjal tuli vastata hageja pikkadele ja mahukatele menetlusdokumentidele, lisaks toimus asjas istung. Hageja võttis hagi esitamisel riski, et menetluskulud jäävad tema kanda. Toimingu nr 8 ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Maakohus on pidanud põhjendatuks kostja taotlust saada hageja ja Swedbank P&C Insurance AS-i suhtluse materjalid, sest on enda 28.11.2022 e-kirja vormis määrusega kohustanud hagejat väljastama Swedbank P&C Insurance AS-iga seotud informatsiooni. Kostjal tuli selleks, et vastav taotlus kohtule esitada, küsida enne ise materjale Swedbank P&C Insurance AS-ilt, mille väljastamisest viimane keeldus. Toimingu nr 14 ajakulu on vajalik ja põhjendatud, sest Tartu ja Tallinna vaheline sõiduaeg liinibussiga on 2 tundi 30 minutit ning kostja lepinguline esindaja tutvus bussisõidu kestel eelistungiks vajaminevate materjalidega ja valmistus eelistungiks. Viide üle 10 aasta tagusele Riigikohtu praktikale on asjakohatu. 4
2-21-2960 Toimingute nr 16–18 ajakulu on vajalik ja põhjendatud, sest nagu märgitud, kohustas maakohus hagejat väljastama Swedbank P&C Insurance AS-iga seotud informatsiooni ning maakohus võttis ka vastavad tõendid vastu. Kostja analüüsis neid tõendeid ja esitas neile 13.12.2022 menetlusdokumendis põhjaliku seisukoha. Toimingu nr 20 põhjustas hageja, sest ta esitas 27.06.2023 hilinenult uusi tõendeid ja seisukohti, kasutades sellega oma menetlusõigusi pahauskselt. Kostja oli sunnitud sellele reageerima, sest ta ei saanud riskida sellega, et kohus võtab hilinenult esitatud tõendid vastu ja arvestab hilinenud seisukohti. Menetluse edasine käik
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5148 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega jätab selles osas taotluse rahuldamata. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
9.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, arvestades hageja määruskaebuse väiteid. Hageja leidis määruskaebuses, et 5220 euro suurune menetluskulu ei ole lihtmenetluse asja ja väikse hagihinna puhul põhjendatud, jättes põhjendatud menetluskulu suuruse esile toomata. Sisulisi vastuväiteid on hageja esitanud toimingutele nr 8, 14, 16–18 ja
20.Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust eelkõige loetletud toimingute osas, kuid võtab seisukoha ka hageja üldise väite kohta, et kostja menetluskulude suurus ei ole vastavuses menetluse vormi ja hagihinnaga.
10.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja menetluskulude kindlaksmääramisel kaalumispiiride vastu eksinud, v.a toimingu nr 14 osas.
10.1.Ringkonnakohus märgib, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust. Põhjendatud ei ole siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Menetlusosaline võib ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle 5
2-21-2960 lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19; 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18).
10.2.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus eksinud, kui ei arvestanud kostja menetluskulude kindlaksmääramisel sellega, et tegu oli lihtmenetluse ja väikse hagihinnaga asjaga. Menetlusosalisele hüvitatavate esindajakulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub samade põhimõtete alusel nii tavapärases kui ka lihtsustatud menetluses ning nii väikese kui ka suure väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses, sh tuleb lähtuda kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Ainuüksi asjaolu, et asja lahendati lihtmenetluses ja hagihind oli väike, ei anna alust menetluskulusid vähendada.
10.3.Määruskaebuse väited ei anna alust pidada ka toiminguid nr 8 ja 16–18 ega nende ajakulu ebavajalikuks ja põhjendamatuks. Maakohus palus hagejal 28.11.2022 e-kirjaga esitada kohtule kindlustusjuhtumiga seotud informatsiooni, sh kindlustusandja nime ja sealsed kontaktisikud, hageja ja kindlustusandja vahelise kindlustusjuhtumiga seotud suhtluse ning kompromissilepingu ja selle võimalikud lisad, mille väljanõudmist oli kostja taotlenud 13.12.2021 menetlusdokumendis ning mille hageja 06.12.2022 ka esitas. Toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks pidanud saadud informatsiooni ja tõendeid asjakohatuks, sh ei ole maakohus jätnud tõendeid vastu võtmata ega arvestamata. Sellises olukorras ei olnud maakohtul ega ole ka ringkonnakohtul võimalik asuda menetluskulude kindlaksmääramise kontekstis seisukohale, et kindlustusjuhtumiga seotud asjaolud ja tõendid oleksid asjakohatud ning sellest lähtuvalt kostja järelpärimine Swedbank P&C Insurance ASile ning hageja esitatud materjalidega tutvumine ja neile seisukoha koostamine ebavajalik ja põhjendamatu.
10.4.Kolleegiumi hinnangul on ka toiming nr 20 ning selle ajakulu põhjendatud ja vajalik olenemata sellest, et kostja esitas 28.06.2023 seisukoha pärast kohtu poolt määratud lõplike seisukohtade esitamise aega, milleks oli 27.06.2023. Nimelt sisaldab hageja 27.06.2023 lõplik seisukoht suuresti selliseid väiteid, mida ta ei olnud varem esitanud, ning sellele oli lisatud ka uus tõend. Sellises olukorras saab pidada kostja 28.06.2023 seisukoha koostamist ja esitamist, milles ta on palunud jätta hageja uued väiteid tähelepanuta ja uue tõendi vastu võtmata, kostja õiguste kaitseks vajalikuks toiminguks, ning selle ajakulu on nii hageja 27.06.2023 seisukoha kui ka kostja 28.06.2023 seisukoha sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.
10.5.Ringkonnakohtu hinnangul eksis aga maakohus toimingu nr 14 põhjendatud kulu suurust hinnates, kui pidas seda kogu ulatuses põhjendatuks. Kostja 27.06.2023 menetluskulude nimekirja järgi hõlmab toiming nr 14 nii ettevalmistust eelistungiks ja materjalidega tutvumist kui ka sõitu Tartu-Tallinn-Tartu suunal. Nende toimingute ajakuluks on kostja märkinud kokku 2 tundi 30 minutit. Kokku pidas kostja nende toimingute kuluks 375 eurot, millele lisandus käibemaks (20%), s.o 450 eurot (2,5×150+20%). Esmalt märgib ringkonnakohus, et lepingulisel esindajal on iseenesest õigus saada hüvitist ka sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on küll varem kehtinud õigusaktide kohaldamisel leidnud, et menetlusosaliselt ei ole alust mõista välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 17; 12.06.2013, 3-21-64-13, p 13), kuid on hiljem selgitanud, et tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid 6
2-21-2960 analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad (RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16) ning lepingulise esindaja sõidule kulunud aja hüvitamisel saab lähtuda justiitsministri 26.06.2016 määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kord) §-st 151 (RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261, p 12). Korra § 151 lg 1 alates 08.12.2018 kehtiv redaktsioon näeb ette, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda. Sõiduaja eest makstava hüvitise suurus sõltub advokaadibüroo ja riigi õigusabi osutamise koha vahemaast (korra § 15 1 lg 1 p-d 1–5). Kuna kostja lepinguline esindaja taotles hüvitist tema tegevuskohaks oleva advokaadibüroo asukohast (Tartu linn) õigusteenuse osutamise kohta (Tallinna linn) ja tagasi sõitmisele kulutatud aja eest ning õigusabi osutamise koha kaugus lepingulise esindaja tegevuskohast jääb ühte suunda arvestades vahemikku 151–200 kilomeetrit, saaks korra § 151 lg 1 p 4 analoogia korras kohaldades pidada kostja esindaja kohtuistungile ja tagasi sõitmise aja eest põhjendatud kuluks 30 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), s.o 36 eurot. Siinsel juhul ei ole aga põhjendatud hüvitada kostjale sõidule kulunud aega kogu ulatuses, sest kostja lepinguline esindaja kasutas sõiduaega menetluses vajalike toimingute tegemiseks. Kuigi kostja ei eristanud 27.06.2023 menetluskulude nimekirjas, millise osa toimingu nr 14 ajakulust moodustab ettevalmistus eelistungiks ja materjalidega tutvumine ning millise osa sõidule kulunud aeg, selgitas kostja määruskaebusele esitatud vastuses, et lepinguline esindaja sõitis Tartu-Tallinn-Tartu suunal liinibussiga ning tutvus selle kestel eelistungiks vajaminevate materjalidega ja valmistus eelistungiks. Kuna sõidule kulutatud aja hüvitis on mõeldud kompenseerima n-ö kaotatud tööaega, kuid lepinguline esindaja valmistus suunal Tartu-Tallinn eelistungiks, siis ei ole selle aja eest põhjendatud hüvitada lepingulisele esindajale sõidule kulunud aega vastavalt ülaltoodule. Küll aga saab pidada vajalikuks toiminguks lepingulise esindaja eelistungiks valmistumist ning selle põhjendatud ajakuluks 2 tundi, arvestades asja mahtu ja vahepealset menetluspausi (istung toimus 15.11.2022 ning enne seda on viimane sisuline menetlusdokument esitatud 13.12.2021). Seega on kostja lepingulise esindaja Tartu Tallinn suunal kohtuistungiks valmistumise põhjendatud kulu 360 eurot (2×150+20%). Arvestades seda, et kostja lepingulisel esindajal kulus aega ka TallinnTartu suunal tagasisõidule, mil ta ei valmistunud enam istungiks, saab lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest põhjendatud hüvitiseks pidada poolt korra § 151 lg 1 p 4 järgsest hüvitist, s.o 15 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), kokku 18 eurot. Eeltoodu arvestades saab toimingu nr 14 põhjendatud kuluks koos käibemaksuga pidada kostja taotletud 450 euro asemel kokku 378 eurot ning maakoht väljamõistetud menetluskulude hüvitist tuleb 72 euro (450–378) võrra vähendada.
11.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks ja mõistis need hagejalt välja 5148 eurot (5220–72) ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega loeb hüvitatavaate menetluskulude suuruseks 5148 eurot.
12.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
7
2-21-2960
13.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.