Q.R hagi OÜ AVARIIGRUPP vastu võlgnevuse, kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Q.R (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jaanika ReilikBakhoff Kostja: OÜ Avariigrupp (registrikood 11386468) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti ja vandeadvokaat Tanel Kask
Hagihind
837,05 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
15.11.2022.a, edasi kirjalik menetlus
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kask
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q.R hagi OÜ Avariigrupp vastu võlgnevuse summas 340 euro, kahjuhüvitise summas 400,40 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja Q.R kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Harju Maakohtule 25.02.2021.a. esitatud hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 19.11.2019.a kostja poole sooviga tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt sõiduki väärtuse eksperthinnang enne avarii toimumist ning hiljem ka hinnang sõiduki jäänuki väärtuse kohta. Hinnang oli vajalik tõend vaidluses kindlustusandjaga. Hageja leiab, et sõlmis kostjaga töövõtulepingu. 04.12.2019.a esitas kostja eksperdi arvamuse sõiduki ja sõiduki jäänuki väärtuse kohta. Hageja leidis, et eksperthinnang ei vasta lepingutingimustele ning keeldus tööd vastu võtmast. Eksperthinnangus oli valesti märgitud sõiduki eelnev müügis olemise perioodi pikkus, kontrollimata ja valesti oli kirja pandud, et sõiduki parempoolne esiistme kate oli enne avariid juba deformeerunud ning kostja arvutused ning sõiduki ja jäänuki väärtus ei vastanud tegelikkusele. Hageja esitas 24.01.2020.a kostjale oma tähelepanekud hinnangus esinevatele puuduste kohta, andes täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja muudatuste sisseviimiseks. Kostja vastas 05.02.2020.a kirjaga, et on eksinud sõiduki müügis oleku aja osas, kuid parandust ei teinud. Esiistme deformeerumise asjaolus eksimisega kostja ei nõustunud. Hageja teatas 27.03.2020.a kirjaga, et ei võta tööd vastu, taganeb lepingust ja nõuab tasutud raha tagastamist. Kostja hagejale raha ei tagastanud. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu taganemisest tekkinud võlgnevus 340,00 eurot, kahjuhüvitisena õigusabikulud 400,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 37,42 eurot ja edasiulatuva viivise. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Hageja ja kostja vaheline leping on teenuse osutamise leping, millel on nii töövõtulepingu kui käsunduslepingule iseloomulikke tunnuseid. Kostja poolt teostas tellimuse riiklikult tunnustatud ekspert T.A. Ekspertarvamuse sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija eksperdile ette kirjutada, vaid need määrab sõltumatu ekspert ise. Tellija saab anda ainult lähteülesande ja määrata ainult selle, millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et pooled leppisid kokku, et ekspert koostab hinnangu sõiduki väärtuse kohta just nimelt kindlustusvaidluse jaoks. Hageja on saanud kindlustusandjalt rohkem raha kui ekspertarvamuses leitud sõiduki väärtus. Samas kindlustushüvitise maksmine ei tõenda sõiduki turuhinda. Kostja hinnang sõiduki väärtusele oli ligikaudne. Müügiperioodi pikkus ei ole näitaja, mis antud juhul muudaks kostja poolt toodud sõiduki hindasid (enne ja pärast avariid). Kostja on olnud nõus seda aspekti eksperdiarvamuses täpsustama. Ekspertarvamuses on vastatud esitatud küsimustele, piisava põhjalikkusega on kirjeldatud hinnangu andmise metoodikat ja alusandmeid, ekspert on teinud nende pinnalt analüüsi ning jõudnud seisukohale sõiduki hindade osas (enne ja pärast avariid). Kuna kostja lepingut ei rikkunud, siis ei olnud hagejal õigust ka lepingust taganeda. Isegi juhul kui kostja
oleks mingis osas lepingut rikkunud (mida kostja eitab), siis polnud nende rikkumiste näol tegemist oluliste lepingurikkumistega, mis oleksid sõiduki hinda mõjutanud ja õigustanud lepingust taganemist. Hageja esitas esimesed pretensioonid peaaegu 2 kuud hiljem. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19). TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 22.03.2021.a kohtumääruses (dtl 241-244).
5.Käesoleva asja hind on 837,05 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
6.Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas TsMS § 444 lg 2.
7.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on pöördunud 19.11.2019.a kostja poole, et tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt eksperthinnang sõiduki Ford Mustang numbrimärgiga XXX väärtuse enne avariid (avarii toimus 11.10.2019.a) ning jäänuki väärtuse kindlaksmääramiseks (dtl 29-33).
8.Ka pole vaidlust, et 4.12.2019.a ekspertarvamuse on koostanud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt riiklikult tunnustatud ekspert T.A (dtl 41-51) ning väljastatud on selle eest hagejale kaks arvet nr 1051 summas 280 eurot (dtl 34) ning nr 1052 summas 60 eurot, millised on kostjale tasutud (dtl 37-39).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas ekspertarvamus vastab lepingutingimustele, kas hageja oli õigustatud lepingust taganema ning kas kostja peab hagejale tasuma hagetavad rahasummad. Samuti on pooled erimeelt selles, kas antud juhtumil on tegemist tarbijatöövõtulepinguga või teenuse osutamise lepinguga, millel on nii töövõtulepingu kui käsunduslepingule iseloomulikke tunnuseid.
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
11.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 635 lg 4 järgi on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes.
12.Õiguskirjanduses on leitud, et kui lepingu sisuks on muu teenuse osutamine kui asja valmistamine või muutmine, on vahetegu tööettevõtu ja käsundi vahel keeruline. Esmalt tuleb küsida, kas lepingu alusel osutataval teenusel on kindlapiiriline, objektiivselt mõõdetav tulemus, mille saavutamisele on leping suunatud. Sellisel juhul on üldjuhul tegemist töövõtulepinguga. Töövõtulepingu olemasolu tuleb eelkõige jaatada juhul, kui vastav tulemus eksisteerib teataval kehalisel või esemelisel kujul (nt valmistatud või muudetud asjana, teatava projekti, joonise, autori poolt loodud teose kujul vms kujul (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 640).
13.Lepingu kvalifitseerimisel töövõtulepinguks on seega otsustav, kas pooltevahelist suhet ja kokkuleppeid arvestades võib eeldada, et teenuse osutaja nõustus lepingu sõlmimisel tagama teenusega silmas peetava tulemuse saavutamise ning kas lepingu teine pool võis temalt lepingu sõlmimise asjaolusid arvestades sellise tulemuse garanteerimist oodata. Lepingu täitmise nõuetekohasust saab hinnata üksnes vastava teenuse osutamise kui protsessi nõuetekohase läbiviimise, mitte teenusega silmas peetava tulemuse positiivsuse kaudu (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, 2021. Lk 641).
14.Kohus nõustub kostjaga selles, et eksperdiarvamus on eksperdi poolt läbi viidud uuringutele ja eksperdi eriteadmistele tuginev informeeritud hinnang. Ekspertiis on protsess, mille tulemusena ekspert oma arvamuse formuleerib ning selle sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija eksperdile ette kirjutada, vaid selle määrab sõltumata ekspert ise. Tellija saab anda ainult lähteülesande ja määrata selle, millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist käsunduslepingust tuleneva õigussuhtega (teenuse osutamine), mis oli suunatud ekspertarvamuse andmisele.
16.Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei vaidle pooled, et hageja on 24.01.2020.a edastanud eksperdile e-kirja seoses sellega, et hageja arvates on ekspert teinud hinnangus mitu suurt viga ja vale eeldust, paludes vead eksperthinnangus parandada ning sõiduki väärtust vastavalt korrigeerida (dtl 210-222). Kostja on sellele 05.02.2020.a e-kirjaga vastanud, et on hinnangus jälginud kõiki selle läbiviimise protseduure ja nõudeid ning kasutanud hinna määramisel lähiturgude pakkumisi. Ameerika turu kohta käivaid materjale ei ole kasutanud, kuna sealse turu tingimused ja mahud on teised kui Eestis. Ekspert on väljendanud arvamust, et võib muuta üksnes sõnastust sõiduki müügis oleku aja kohta, kuid mitte midagi rohkem (dtl 210).
17.Sellele järgnevalt on pooled vahetanud eriarvamusi, kostja on soovitanud hagejale tellida teiselt eksperdilt uus hinnang, mille peale on hageja 27.03.2020.a e-kirjaga kostjale avaldanud, et ei võta tööd vastu, taganenud lepingust ning palunud tasutud 340 eurot tagastada samale arveldusarvele, kust see on kostjale tasutud (dtl 200-209). Kostja on 03.04.2020.a e-kirjas hagejale teatanud, et tasutud rahasummat hagejale ei tagastata, kuivõrd hageja on tellitud teenuse saanud (dtl 200).
VÕS § 620 lg 1 ja lg 2 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega ning käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.
19.Riigikohus on 13.04.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-181-15 punktis 41 leidnud, et VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta.
20.Kohtu ette toodu kohaselt on hageja pöördunud kostja poole arvamuse saamiseks seetõttu, et ei nõustunud 23.10.2019.a Swedbank P&C Insurance AS kahju hüvitamise otsusega toimik H19193740, millise kohaselt on kahjukäsitleja lugenud sõiduki Ford Mustang XXX liiklusõnnetuse eelseks väärtuseks 10 000 eurot (dtl 408409, 410, 433-435).
21.01.11.2019.a on kahjukäsitleja nõustunud tõstma turuväärtust 11 000 euroni ning selgitanud, et sama autot on müüdud 10 900 euroga, mis on ka sõiduki reaalne hind, USA-s on sõiduk osalenud tugevas avariis ning teadmata on, kui kvaliteetselt on sõiduk taastatud (dtl 436). Ka sellega hageja ei nõustunud (dtl 441-443), kuivõrd oli 17.09.2019.a sõiduki ostnud hinnaga 13 512 eurot (dtl 514-516). Kindlustusandja nõudest tulenevalt, tellis hageja hinnangu riiklikult tunnustatud eksperdilt (dtl 498499).
22.Kohtule esitatud 04.12.2019.a eksperdi arvamuse kohaselt on eksperdile esitatud kaks küsimust, mis puudutavad sõiduki väärtust enne avariid ja pärast avariid. Ekspert on sõiduki hinna määramiseks kasutanud võrdlusmeetodit ning määratlenud sõiduki turuväärtuseks enne avariid ligikaudu 10 500 eurot ning pärast avariid ligikaudu 1800 eurot (dtl 41-51).
23.Hageja leiab, et kostja arvamus ei vasta lepingutingimustele, kuna: 1) hinnangus on valesti märgitud sõiduki eelnev müügis olemise perioodi pikkus; 2) hageja ei nõustu eksperdi arvamusega selles, et sõiduki parempoolne esiistme kate oli enne avariid juba deformeerunud, kuivõrd on teadlik, et sõiduki iste oli enne avariid täiesti korras; 3) kostja arvutused ja sõiduki jäänuki väärtus ei vasta tegelikkusele. Hageja väidetel ei ole kostja ekspertiisis sisalduvaid olulisi vigu parandanud, mistõttu on viinud see väära turuhinnani.
24.Kohus leiab, et antud juhtumil ei ole kohtu ette toodud asjaolud sellised, mis annavad kohtule aluse järeldada, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud. Ainuüksi asjaolu, et hageja ei nõustu arvamuses määratud sõiduki ligikaudse turuväärtusega (10 500 eurot) ning nõuab töö parandamisele tuginedes sõiduki turuväärtuse suurendamist, ei ole aluseks tasutud töö maksumuse väljanõudmiseks. Selline hageja käsitlus ei ole õige.
25.Ekspert on hageja poolt esitatud küsimustele vastanud, ta on teinud seda õigeaegselt kirjeldades metoodikat (võrdlev), alusandmeid ning teostanud vajaliku analüüsi. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et esitatud arvamus ei vasta keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1).
26.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud 21.01.2020.a K.K hinnangut ei saa pidada sõltumatuks eksperthinnanguks, mis oleks vaidluse lahendamisel siduv, kuivõrd tegemist on antud sõidukit korduvalt hooldanud ja remonti teostanud äriühingu esindajaga, kes on andnud hagejale üksnes soovitusliku müügihinna (dtl 295). Ka hageja poolt kohtule esitatud auto24.ee müügikuulutusest 15.04.2019.a seisuga on sama sõiduki müügipakkumises hinnaks märgitud 10 900 eurot (dtl 438440). Seega on ekspert oma arvamuses väljatoonud samaväärse turuväärtuse.
27.Ka ei oma olulist tähtsust vaidluse lahendamisel asjaolu, et Swedbank P&C Insurance AS on hagejaga sõlminud 09.10.2020.a kompromisslepingu kahju hüvitamise kohta, millise alusel on hagejale hüvitatud tekkinud kahju summas 13 512 eurot, kuivõrd nagu nähtub kahjukäsitleja e-kirjast on nad huvitatud õigusrahust ning edasiste vaidluste vältimisest (dtl 539, 540, 541-542).
28.Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt tasutud 340 euro väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, sest kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud.
29.Hageja nõuab kostjalt ka kahjuhüvitise summas 400,40 euro väljamõistmist, milline kulu tekkis tal advokaadibüroo poole pöördumisel õigusabi saamiseks vaidluses kostjaga. Kuna kohus ei rahulda hageja lepingu taganemisest tulenevat nõuet summas 340 eurot, siis ei ole põhjendatud ka hageja kõrvalnõue kahju hüvitamiseks summas 400,40 eurot.
30.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus hageja nõudeid ei rahulda, jääb ka viivise nõue rahuldamata.
31.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue kostja vastu lepingu taganemisest tekkinud võlgnevuse summas 340 euro, kahjuhüvitisena õigusabikulude summas 400,40 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 837,05 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
34.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. Kooskõlas TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.