X hagi OÜ AVARIIGRUPP vastu võlgnevuse, kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023. a otsus (lihtmenetlus)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
837,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaanika Reilik-Bakhoff Kostja OÜ AVARIIGRUPP (registrikood 11386468), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Margo Lemetti ja Tanel Kask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16. oktoobri 2023. a otsuse peale menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. OÜ-l AVARIIGRUPP ei ole praeguses menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
2-21-2960 Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 25.02.2021 Harju Maakohtule hagi OÜ AVARIIGRUPP (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja võla 340 eurot, kahjuhüvitise 400,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt 37,42 eurot ning seadusjärgses määras edasiulatuva viivise alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning mõista need välja koos seadusjärgses määras viivisega.
1.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 19.11.2019 kostja poole sooviga tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt sõiduki väärtuse eksperthinnang enne avarii toimumist ning hiljem ka hinnang sõiduki jäänuki väärtuse kohta. Hinnang oli vajalik vaidluses kindlustusandjaga. Hageja leidis, et eksperthinnang ei vasta lepingutingimustele ning keeldus töö vastu võtmisest. Eksperthinnangus oli valesti märgitud sõiduki eelneva müügiperioodi pikkus, kontrollimata ja valesti oli kirja pandud, et sõiduki parempoolne esiistme kate oli juba enne avariid deformeerunud ning kostja arvutused ning sõiduki ja jäänuki väärtus ei vastanud tegelikkusele. Hageja esitas 24.01.2020. a kostjale oma tähelepanekud hinnangus esinevatele puuduste kohta, andes täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja muudatuste sisseviimiseks. Kostja vastas 05.02.2020. a kirjaga, et on eksinud sõiduki müügiperioodi osas, kuid ei teinud hinnangus parandusi. Esiistme deformeerumise osas eksimisega kostja ei nõustunud. Hageja teatas 27.03.2020. a kirjaga, et ei võta tööd vastu, taganeb lepingust ja nõudis tasutud raha tagastamist. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda jätta. Ekspertarvamuse sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija eksperdile ette kirjutada, vaid need määrab sõltumatu ekspert ise. Tellija saab anda ainult lähteülesande ja määrata ainult selle, millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et pooled leppisid kokku, et ekspert koostab hinnangu sõiduki väärtuse kohta just nimelt kindlustusvaidluse jaoks. Kostja hinnang sõiduki väärtusele oli ligikaudne. Müügiperioodi pikkus ei ole näitaja, mis muudaks kostja poolt esitatud sõiduki väärtust (enne ja pärast avariid). Kostja nõustus seda asjaolu ekspertarvamuses täpsustama. Ekspertarvamuses on vastatud esitatud küsimustele. Hinnangu andmise metoodikat ja alusandmeid on piisava põhjalikkusega kirjeldatud, ekspert on teinud nende põhjal analüüsi ning määranud nende põhjal sõiduki hinnad (enne ja pärast avariid). Kuna kostja ei rikkunud lepingut, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda. Isegi juhul kui kostja oleks mingis osas lepingut rikkunud (mida kostja eitab), ei olnud nende rikkumiste näol tegemist oluliste lepingurikkumistega, mis oleksid mõjutanud sõiduki hinda ja õigustanud lepingust taganemist. Hageja esitas esimesed pretensioonid peaaegu kaks kuud hiljem.
2-21-2960 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 16. oktoobri 2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid maakohus rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
3.1.Maakohus tuvastas, et hageja pöördus 19.11.2019 kostja poole, et tellida riiklikult tunnustatud eksperdilt eksperthinnang sõiduki Ford Mustang numbrimärgiga XXXXX väärtuse enne avariid (avarii toimus 11.10.2019.a) ning jäänuki väärtuse kindlaksmääramiseks. Ekspertarvamuse koostas 04.12.2019 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt riiklikult tunnustatud ekspert TA, kes väljastas hagejale ekspertiisi eest arve nr 1051 suurusega 280 eurot ning arve nr 1052 suurusega 60 eurot. Hageja on need arved kostjale tasunud.
3.2.Pooltel on vaidlus selle üle, kas ekspertarvamus vastab lepingutingimustele, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda ning kas kostja peab hagejale nõutud rahasummad tasuma. Pooltel on erimeelsus ka selles osas, kas poolte vahel oli tarbijatöövõtuleping või teenuse osutamise leping, millel on nii töövõtulepingule kui ka käsunduslepingule iseloomulikke jooni.
3.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on lepingu kvalifitseerimisel töövõtulepinguks otsustav see, kas pooltevahelist suhet ja kokkuleppeid arvestades võib eeldada, et teenuse osutaja nõustus lepingu sõlmimisel tagama teenusega silmas peetava tulemuse saavutamise ning kas lepingu teine pool võis temalt lepingu sõlmimise asjaolusid arvestades sellise tulemuse garanteerimist oodata. Maakohus nõustus kostjaga, et eksperdiarvamus on eksperdi poolt läbi viidud uuringutele ja eksperdi eriteadmistele tuginev informeeritud hinnang. Ekspertiis on protsess, mille tulemusena ekspert formuleerib oma arvamuse ning selle sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saa tellija eksperdile ette kirjutada, vaid selle määrab sõltumatu ekspert ise. Tellija saab anda ainult lähteülesande ja määrata selle, millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma. Eelnevast järeldas maakohus, et poolte vahel oli käsunduslepingust tulenev õigussuhe (teenuse osutamine), mis oli suunatud ekspertarvamuse andmisele.
3.4.Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et hageja edastas eksperdile 24.01.2020 ekirja, milles leidis, et ekspert tegi oma hinnangus mitu suurt viga ning vale eeldust ning palus need vead eksperthinnangus parandada ning sõiduki väärtust vastavalt korrigeerida. Kostja leidis oma 05.02.2020 vastuses, et järgis hinnangu andmisel kõiki selle läbiviimise protseduure ja nõudeid ning kasutas hinna määramisel lähiturgude pakkumisi. Ekspert leidis, et võib muuta üksnes sõnastust sõiduki müügis oleku aja kohta, kuid mitte midagi rohkem.
3.5.Maakohus leidis, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud. See, et hageja ei nõustunud kostja määratud sõiduki ligikaudse turuväärtusega, ei ole aluseks tasutud töö maksumuse tagasinõudmiseks. Ekspert vastas hageja esitatud küsimustele ning teostas vajaliku analüüsi. Hageja ei ole tõendanud, et eksperdi koostatud arvamus ei vasta keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1). Hageja esitatud KK hinnangus sisaldub üksnes soovituslik müügihind. Auto24.ee 15.04.2019. a seisuga müügikuulutuses on sama sõiduki hinnaks märgitud 10 900 eurot. Eksperdi hinnangus on sõiduki väärtus hinnatud samaväärseks. Tähtsust ei oma ka asjaolu, et Swedbank P&C Insurance AS sõlmis 09.10.2020 hagejaga kompromisslepingu kahju hüvitamise kohta, mille alusel hüvitas hagejale kahju suurusega 13 512 eurot. Kahjukäitleja ekirjast nähtub, et kompromiss on sõlmitud õigusrahu ja edasiste vaidluste vältimiseks.
3.6.Eelnevaid asjaolusid arvestades leidis maakohus, et hagi tuleb rahuldamata jätta, kuna kostja ei ole sõlmitud lepingut oluliselt rikkunud.
3.7.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
2-21-2960 Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg, kahjuhüvitis, sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt ning seadusjärgses määras edasiulatuv viivis alates hagi esitamisest kuni võla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5315,79 eurot ning seadusjärgses määras viivis menetluskuludelt. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus analüüsinud asjas kõige olulisemaid õiguslikke küsimusi: 1) kas eksperdi hinnangus oli puudus (ekspert ise tunnistas vähemalt ühte puudust), 2) kas selle puuduse kõrvaldamiseks anti täiendav tähtaeg ja 3) kas täiendava tähtaja järgimata jätmisel oli tegemist olulise puudusega, mis andis hagejale õiguse lepingust taganeda. Kui maakohus oleks taganemise lubatavust analüüsinud, oleks ta jõudnud teistsugusele järeldusele.
4.2.Maakohus ei selgitanud välja poolte kokkuleppe sisu, lihtsustades selle kahele küsimusele ning sellele, millised olid eksperdile antud lähteandmed.
4.3.Hageja hinnangul sõlmisid pooled tarbijatöövõtulepingu. Eksperthinnang konkreetse asja hinna kohta ei ole kindlasti suunatud protsessile, mis on käsunduslepingu tunnuseks.
4.4.Kostja töö ei vastanud lepingu tingimustele. Maakohus leidis, et hageja võis hinnata lepingu nõuetekohast täitmist üksnes teenuse osutamise kui protsessi nõuetekohase läbiviimise, mitte tulemuse positiivsuse kaudu. Hageja ongi läbivalt väitnud, et kostja ei lähtunud õigetest algandmetest. Kostja valis meelevaldselt valed algandmed. Eksperthinnangus on valesti kirja pandud, et parempoolse esiistme kate oli enne avariid deformeerunud. Seetõttu on kostja sõiduki turuväärtust langetanud. Hageja esitas maakohtule fotod, videomaterjalid ning tehnoülevaatuse vigadeta läbimise tõenditena, et sõiduki parempoolne esiiste oli enne avariid täiesti korras ning esiistme deformatsioon tekkis avarii käigus. Sõiduki turuväärtus on tõendatud ka pärast järjekordset taastamist ning uuesti maha müümist, millest järeldub, et kostja eksis hinna määramisel 39%.
4.5.Maakohus on osa hageja esitatud tõendeid hindamata jätnud (hagiavalduse lisad 6.1, 6.2, 7-9, 10, 11, 12, 13, 14).
4.6.Maakohus leidis ekslikult, et kostja ei ole lepingut oluliselt rikkunud, mistõttu hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda. Samas on maakohus otsuse p-s 23 viidanud kolmele olulisele puudusele, millele hageja on tuginenud. Maakohtu järeldus on meelevaldne.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole (hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt), menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse
2-21-2960 seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas on hagihind 837,05 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes materiaalõiguse norme ebaõigesti kohaldanud ega rikkunud menetlusõiguse norme või hinnanud tõendeid viisil, et see võis tuua kaasa ebaõige otsuse.
9.Maakohus selgitas otsuses, et tegemist on lihtmenetluse asjaga, mistõttu otsuse põhjendused esitati piiratud kujul (TsMS § 444 lg 2). Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise lepingu õigesti teenuse osutamise lepinguks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et teenuse osutamisel formuleeris ekspert oma arvamuse. Arvamuse sisu, kindlaid omadusi ja täpset tulemust ei saanud hageja tellijana eksperdile ette kirjutada, vaid selle määras ekspert ise. Tellija sai anda ainult lähteülesande ja määrata selle, millistele küsimustele peab ekspert oma arvamuse andma. Maakohus järeldas asjas esile toodud asjaoludest õigesti, et ekspert ei rikkunud oluliselt lepingu tingimusi, mistõttu hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda ning teenuse eest makstud tasu tagasi nõuda.
10.Kokkuvõttes ei ole maakohus tõendeid ja asjaolusid vääralt hinnanud ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse norme viisil, mis oleks põhjustanud vale otsuse tegemise.
11.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal neid kostjale hüvitada.
12.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlemisest, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
13.Hageja tasus apellatsioonkaebuselt 245 eurot riigilõivu. Kuna apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, on hagejal õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 150 lg 4 esimese lause kohaselt tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada ringkonnakohtule taotlus.
14.TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on võib hageja esitada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.