Intrac Eesti AS hagi Rakvere Autobaas nr 2 ja J. T. vastu võlgnevuse nõudes 8 272.10 eurot
Hagihind Menetlusosalised
Hageja: Intrac Eesti AS (registrikood 10103801, aadress: Tartu mnt 167, Rae vald, 75312 Harjumaa), lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]); Kostja I: J. T. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx; xxxx), lepinguline esindaja Sven Paaver (e-post: [email protected]); Kostja II: Rakvere Autobaas nr 2 OÜ (registrikood 12976864, aadress: Ridaküla tee 5, Lepna alevik, Rakvere vald, e-post: [email protected]).
Istungi toimumise aeg
02. märts 2020 kell 10.00
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Sergei Desjatnikov; Kostja I J. T. ja tema esindaja Sven Paaver.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada ka kosja I suhtes.
2.Välja mõista kostjalt I J. T.’lt solidaarselt kostjaga II Rakvere Autobaas nr 2 OÜ hageja Intrac Eesti AS kasuks võlgnevus 8 272 (kaheksa tuhat kakssada seitsekümmend kaks) eurot 10 senti (sh põhivõlg 5 483.82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2 488.28 eurot, leppetrahv 300 eurot).
Jätta menetluskulud kostjate kanda ja välja mõista kostjalt I solidaarselt kostjaga II hageja kasuks menetluskulud summas 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot. 1 (10)
2-19-9440
4.Välja mõista kostjalt I hageja kasuks täiendavalt menetluskulud 600 (kuussada eurot) eurot.
5.Välja mõista kostjalt I hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 450 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
6.Kohtuotsus poolte esindajatele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kostjal I on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.Intrac Eesti AS esitas 20. juunil 2019 hagi Rakvere Autobaas nr 2 OÜ (kostja II) ja J. T. (kostja I) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.05.2017 müügilepingu nr xxxx, ratastraktori xxxx müügiks, mille raames esitas hageja kostjale II arve summas 132 000 eurot (koos käibemaksuga).
3.Kostja II on tasunud müügihinnast hagejale 9 000 eurot. 07.03.2018 sõlmisid hageja ja kostja II kohustuse laenuks ümbervormistamise lepingu, mille kohaselt pidi kostja II tasuma hagejale 22 000 eurot koos intressidega. Kostja II ei täitnud nõuetekohaselt 07.03.2018 sõlmitud lepingut ja 18.06.2018 seisuga võlgnes kostja II hagejale 13 000 eurot.
4.Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja K OÜ poole. 18.06.2018 esitas K OÜ kostjale II maksenõude. 18.06.2018 sõlmisid hageja ja kostjad kokkulepe-maksegraafiku, mille punktist 2.1 tulenevalt võtsid kostjad endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvest tuleneva võlgnevuse 13 000 eurot, viivised 955.50 eurot ja menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest 2 496 eurot, kokku 16 451.50 eurot. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 2 496 eurot on kokkuleppeline tasu K OÜ poolt leitud lahenduse eest.
5.Kokkuleppest tulenevat kohustust kostjad nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjad tasusid 10 967.68 eurot, millest arvestas hageja 955.50 eurot viivise katteks ja 2 496 eurot menetluskulu katteks ning 7 516.18 eurot põhivõlgnevuse katteks.
6.18.06.2018 sõlmitud kokkuleppega ühines kostja I kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe punkti 2.6 kohaselt punktis 2.1. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja 1 või kostja 2 kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p.2.5 järgi punktis 2.4. sätestatud rikkumisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot.
7.Seisuga 11.06.2019 on kostjate võlgnevus hageja ees 8 272.10 eurot, millest põhivõlgnevus on 5 483.82 eurot, viivis 2 488.28 eurot ja leppetrahv 300 eurot. 2 (10)
2-19-9440
8.Hageja arvates 18.06.2018 sõlmitud maksegraafik on deklaratiivne võlatunnistus, millest tuleneb kohustuse olemasolu tunnistamine, loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, võla sissenõudmise lihtsustamine ja tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.
9.Hageja palus VÕS § 8, § 76 lg 1 - lg 3, § 65 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 8 272.10 eurot ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
MENETLUSE KÄIK
10.Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust. Kohus edastas menetlusdokumendid kostjale I e-posti aadressile xxxx ja kostjale II äriregistris märgitud e-posti aadressile. Kohus edastas kostjatele menetlusdokumendid ka tähtsaadetisena. Kostja I teatas kohtule, et alates 21.08.2018 ei ole ta enam kostja II juhatuse liige. Kostja II ei ole kohtu nõudele vastanud. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
11.Viru Maakohtu 01.10.2019 tagaseljaotsusega hagi rahuldati ja kostjatelt mõisteti hageja kasuks solidaarselt välja võlgnevus 8 272.10 eurot ning menetluskulud.
12.27. novembril 2019 esitas kostja 1 kohtule kaja ja taotluse menetluse taastamiseks, leides, et tema poolt esitatud e-kirja tuleb lugeda kostja vastuseks. Lisaks teatas kostja I, et ta võttis ühendust ka kostja II-ga, kes kinnitas kostjale I, et temal ei ole põhjust muretsemiseks ja et kostja II lahendab asja ise ära. Sellises situatsioonis, omamata õiguses süvateadmisi, isik rahuneb ning leiab, et ei pea rohkem midagi tegema. Sellist olukorda saab pidada ka mõjuvaks põhjuseks, miks kostja I ei pidanud vajalikuks täiendavalt kohtule vastata.
13.06. detsembril 2019 esitatud kaja vastuses leidis hageja, et kaja tuleb jätta rahuldamata hagiavaldusele vastamata jätmise mõjuva põhjuse puudumise tõttu. Hageja leiab, et kaja on esitatud pahatahtlikult ja kaja esitamise ainuke eesmärk on menetluse venimine.
14.Viru Maakohtu 11.12.2019 kohtumäärusega rahuldati kostja I kaja Viru Maakohtu 01.10.2019 tagaseljaotsuse peale ja taastati menetlus tsiviilasjas kostja 1 J. T. suhtes.
KOSTJA HILISEMAD VASTUVÄITED
15.29. novembril 2019 esitatud vastuses kostja I hagiga ei nõustunud. Vastuse kohaselt deklaratiivse võlatunnistuse kehtivuse eelduseks on kohustuse olemasolu. Kostja arvates, et maksekokkuleppes deklareerida kostja I kohustuse olemasolu, peab nii kohustustega ühinemine kui ka kohustuse käendamine olemas olema ja tekkinud kirjalikus vormis lepinguga enne deklaratiivset võlatunnistust. Kostja ei ole olnud hageja ja kostja II vahel sõlmitud lepingu pooleks, mistõttu ei ole võimalik hageja ja kostja II vahelist lepingut käsitleda ka kui hageja I poolt välja antud konstitutiivset võlatunnistust.
16.Isegi kui saaks kostjat I siduda inkassaatorite väljamõeldud võlakohustusega, mille hageja ja kostja II on sõlminud, ei ole nimetatud kokkuleppe alusel võimalik kostjalt I midagi nõuda, sest 3 (10)
2-19-9440 kostja I on füüsilise isikuna sõlmitud lepingutes käsitletav tarbijana, mistõttu kohalduvad lepingule kõik tarbijat kaitsvad sätted. Seega oleks tarbijakäendusleping, milles ei ole sätestatud kohustuse ülempiiri ning igal juhul ei saaks tarbijalt nõuda meelvaldseid intresse ja leppetrahve, tühine.
17.Ka siis, kui jätta kõrvale seaduse imperatiivsus ja tarbija kohta sätestatu kohaldamata, võib VÕS § 149 lg 5 alusel käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvelt, kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust (vt ka RKTKo 3-2-1-168-15 p 12). Hageja nõuded kostja II vastu on pandiga tagatud. Hagiavalduse lisa 1 punkti 6 kohaselt hageja nõuete tagamiseks kostja II varale on seatud pandiõigus. Kostjal I on õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest seni, kuni hageja ei ole oma pandiõigust teostanud ning kostja II suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti.
18.Culpa in contrahendo põhimõttest tulenevalt on kostjal I kahjunõue hageja vastu, sest hageja ei ole teavitanud kostjat I, et leppe eesmärk on muuta füüsiline isik võlgnikuks, sest juriidilisel isikul võla tasumiseks vahendid puuduvad. Laenuandjal on käenduslepingu sõlmimisel üldine VÕS § 14 lg-st 2 tulenev kohustus teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist. VÕS § 146 lg-st 3 tulenevalt, mis kohaldub ka krediidikohustusega ühinemisele, on laenuandjal käenduslepingu sõlmimisel teavitamiskohustus sõltumata sellest, kas käendaja teavet nõuab. VÕS § 149 lg-te 1 ja 3 järgi saab käendaja kasutada laenuandja vastu samu vastuväiteid nagu põhivõlgnikust laenusaaja, mh tasaarvestada võlgniku kahju hüvitamise nõude, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest või VÕS § 14 lg 2 alusel teavitamiskohustuse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kostja arvates tal on tekkinud VÕS § 14 rikkumisest tulenev iseseisev kahju hüvitamise nõue, sest hageja on jätnud käendaja teavitamata käendatava kohustusega seotud olulistest asjaoludest (vt ka RKTKo nr 3-2-1-30-16, p 11), kostja I saab hageja nõudega tasaarvestada VÕS § 197 järgi. Kahjuna saab käsitleda võlasuhtesse eksitatud isiku vastu seeläbi tekkinud nõuet. Kostja I tasaarvestusega loetakse tasaarvestatuks ka hageja nõue solidaarvõlgniku kostja II suhtes.
HAGEJA SEISUKOHT
19.20. detsembril 2019 esitatud seisukohas hageja leidis, et kostja I on solidaarvõlgnik. Ei ole tähtsust, et kostja I enam ei ole juhatuse liige. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kosja I kostja II juhatuse liige. Solidaarsus tuleneb kõigepealt kokkuleppe punkti 2.1. sisust, aga mitte punktist 1.2. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda kokkuleppe punkti 2.1. sisust. Kokkuleppe punkti 2.1. sisu vastab ainult võlatunnistuse tunnustele ja asja lahendamisel tuleb lähtuda ainult kokkuleppe sisust, mis on sätestatud punktis 2.1. Kokkuleppe punktid 1.1 - 1.6 on kirjeldava ja deklaratiivse ning selgitava iseloomuga. Punkti 2 prioriteetsusele viitab asjaolu, et punkti 2 eksisteerib ja töötab ilma punktita 1. Aga vastupidi mitte. Kokkuleppel ilma punktita 2 ei ole mingit mõtet ega sisu.
20.Hageja selgitas, et nõudega ühinemine ei toimunud nõude tagamise eesmärgil. Kui hageja sooviks midagi tagada, siis sellisel juhul oleks sõlmitud tarbijakäendusleping VÕS § 143 tähenduses ja käenduse regulatsiooni kohaldamine antud asjas ei ole vajalik. Võlatunnistus ja kohustustega ühinemine toimus VÕS § 178 lg 1 alusel ja tähenduses, mitte nõude tagamiseks VÕS § 178 lg 3 järgi. Alternatiivse arvamusega hageja juhib tähelepanu asjaolule, et VÕS § 178 lg 3 puhul kokkulepet tuleb tõlgendada VÕS §-s 29 sätestatu kohaselt, sh tõlgendada seda VÕS § 29 lg 4 järgi nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kui poolte 4 (10)
2-19-9440 ühist tegelikku tahet VÕS § 29 lg 1 tähenduses ei saa kindlaks teha. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus 30. septembri 2014. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, mille p-s 25 on Riigikohus lisaks märkinud, et vähemalt üldjuhul võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks. Maksimumsummaks on punktist 2.1. tulenevalt 16 451.50 eurot. Hagi on esitatud põhivõlgnevuse 5 483.82 euro, viivise 2 488.28 euro ja leppetrahvi 300 euro nõudes. Seega kokkulepe on igal juhul kehtiv ja hagi kuulub rahuldamisele võlatunnistuse või käenduslepingu alusel.
21.Hageja hinnangul on kokkulepe-maksegraafiku puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega st tunnistatud on varasemat võlgnevust uut kohustust endale võtmata. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Kui maksegraafiku näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, siis sellise võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutumine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud ( Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15).
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
22.13. jaanuaril 2020 esitatud seisukohas kostja tõi täiendavalt, et juhul kui kohus leiab, et kostja I on käendanud hageja ja kostja II krediidilepingust ja muudest kokkulepetest tulenevat viivisemäära on või muul moel selle kohustusega ühinenud, on kostjal õigus nõuda esiteks leppetrahvide ja viiviste vähendamist ja teiseks nõude tasaarvestamisega lõppenuks lugemist. Hageja hagiavalduse kohaselt võlgnes kostja II hagejale 13 000 eurot ning tasus sellest 10 967.68 eurot. Seega jäi kostja II hageja väitel temale võlgu 2 032 eurot ja 32 senti. Ülejäänud hageja nõue rajaneb tühistele leppetrahvidele ja meelevaldsetele viivistele. Kostjalt kui tarbijalt ei saa nõuda viivist (isegi kui seda nimetada leppetrahviks või sissenõude kuluks või muuks menetluskuluks) enam kui kolmekordses seaduses sätestatud viivise määras (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Nimetatud Riigikohtu lahenditele viidatakse kohtupraktikas igapäevaselt ning kohtud leiavad järjepidevalt, et sellises suuruses (0,07% päevas e 25.55% aastas) lepinguline viivisemäär, mis ületab üle kolme korra seadusjärgset viivisemäära, on tühine.
23.Juhul kui kohus ei pea viiviseed ja leppetrahve tühiseks, siis palub hageja nende kogusumma VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada seadusjärgse viivisele vastava määrani, mille tulemusena saaks hüpoteetiliselt olla hagejal maksimaalselt 2 032 euro ja 32 sendi suurune põhinõue ja sellele lisanduv 8% aastas.
KOHTUISTUNG
24.Kohtuistungil hageja esindaja jäi hagi ja hageja seisukohtades toodu juurde. Esindaja selgituste kohaselt kostja I puhul ei ole tegemist tarbijaga, ta allkirjastas lepingu ajal, mil oli juhatuse liige. Hageja ei nõustu ka kostja I kahjunõudega ja vaidleb sellele vastu, mistõttu tasaarvestada midagi ei saa. Hageja arvates kommertspant või ükskõik millise tagatisega ei ole oleks tegemist, ei sega ega keela esitada hagi solidaarvõlgniku vastu. Kostja II suhtes tehtud tagaseljaotsuse täitmist ei toimu. Esindaja teatas, et kokkuleppejärgsed menetluskulud on juba Rakvere Autobaas nr 2 OÜ 5 (10)
2-19-9440 poolt tasutud ja praegu nõutakse ainult põhivõlgnevust. Esindaja rõhutas, et maksekokkulepe oli saadetud kostjale J. T., tal oli võimalik sellega tutvuda. See oli kostja esindaja mõte, kuidas võiks sellises olukorras käituda. Hageja ei pidanud kostjaga I käenduslepingut sõlmima, sest käendusleping võlgnevuse sissenõudmisel eriti mugav ei ole, kuna tuleb tõendada, et raha anti üle. Maksekokkuleppe puhul piisab võlakirja esitamisest.
25.Kostja I ja tema esindaja jäid oma vastuses ja seisukohtades toodu juurde ja palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja I selgituste kohaselt suhtles ta kostjaga II siis kui hagi kätte sai. Kostja II ütles, et ära muretse ja et tema tegeleb sellega. Kostja I sõlmis võlatunnistuse teadmisega, et pandid lähevad selle katteks, et kui ei maksta. Kuna kostja I taandas ennast ettevõttest, siis ei teadnud ta, mis seal toimub. Rakvere Autobaas nr 2 OÜ maksis võlgnevuse seni, kuni kostja I juhatuse liige. Võlatunnistuse sõlmimise vajadust põhjendas kostja I sellega, et kostja II omanik võttis vahepeal raha välja ja tekkis võlg. Kostja II teadis, et on pandid üleval. Võlausaldaja survestas natuke, et tehke leping, muidu esitavad nõude. Pärast seda nõustus kostja I lepingu ja graafikuga. See, et ta on käendajana seal sees, seda kostja I ei osanud lugeda. Kostja I teadis, et Rakvere Autobaas 2 OÜ on sellega seotud, kellel on suured autod, millede maksumus on 3-4 korda üle sellest samast võlgnevusest. Omanik oli nõus edasi maksma, kui kostja i sealt ära tuli.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja I vastusega hagile ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära kostja I ja poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Hagiavalduse juurde lisatud 07.03.2017 kohustuste laenuks ümbervormistamise lepingu kohaselt Intrac Eesti AS kui võlausaldaja (käesolevas menetluses hageja) ja Rakvere Autobaas nr.2 OÜ kui võlgnik (käesolevas menetluses kostja II) avaldasid, et nad on 16.05.2017 sõlminud müügilepingu nr xxxx, millega võlausaldaja müüs ja võlgnik ostis ratastraktori xxxx s/n xxxx koos varustusega müügihinnaga 132 000 eurot, millest võlgnik on tasunud 9 000 eurot ja tal on endiselt müügihinna tasumise kohustus summas 123 000 eurot. Võlgnik avaldab, et on saavutanud K HLÜ-ga (registrikood xxxx) müügihinna osalise tasumise kokkuleppe ja K HLÜ tasub võlgniku eest müügilepingust tulenevate kohustuste täitmiseks hagejale 101 000 eurot. Pärast seda, kui võlausaldajale laekuks müügihinnast täiendav osa summas 101 000 eurot, oleks müügihinnast endiselt tasumata veel 22 000 eurot. Lepingupooled leppisid kokku, et edaspidi võlgnik võlgneb võlausaldajale 22 000 eurot, mille kohustub koos intressidega tasuma hiljemalt 30.04.2018 (t. lk. 11-15, ). Hagiavalduse kohaselt kostja II ei täitnud nõuetekohaselt 07.03.2018 sõlmitud kohustuste laenuks ümbervormistamise lepingut ja 18.06.2018 seisuga võlgnes hagejale 13 000 eurot.
28.Hageja pöördus võlgnevuse sissenõudmiseks K OÜ poole, kes 18.06.2018 esitas kostjale II maksenõude põhivõlgnevuse 13 000 eurot, viivise 955.50 eurot ja sissenõudekulu 2 496 eurot sissenõudmiseks (t.lk. 16). Samal päeval koostati maksekokkulepe nr 18062018-02, millest tulenevalt Intrac Eesti AS ühelt poolt ja Rakvere Autobaas nr.2 OÜ teiselt poolt, kinnitasid, et maksekokkuleppe sõlmimise aluseks on Rakvere Autobaas nr.2 OÜ võlgnevus, mis tuleneb poolte vahel 07.03.2018 sõlmitud kohustuse laenuks ümbervormistamise lepingu alusel põhinevast tasumata summast seisuga 18.06.2018 ja et kokkuleppe sõlmimiseni ei ole arve(te)st tulenevat kohustist täidetud nõuetekohaselt (t.lk. 17-19). 6 (10)
2-19-9440
29.Pooltel ei ole vaidlust eeltoodud asjaolude üle. Hageja väidab, et 18.06.2018 koostatud maksekokkulepe nr 18062018-02 on deklaratiivne võlatunnistus, millega J. T. (kostja I) on solidaarvõlgnikuna võtnud kohustuse hageja ees. Kostjal I vaidleb hagile vastu, põhjendusel, et ta ei ole nimetatud võlatunnistuse pool, kuna võlatunnistus on sõlmitud hageja ja kostja II vahel ja kostja I osales selles tehingus üksnes kostja II seadusliku esindajana, mitte iseseiva lepingupoolena. Lisaks vaidleb kostja I hagile vastu põhjendustel, et kostjaga I kui füüsilise isikuga sõlmitud lepingutele kohalduvad tarbijat kaitsvad sätted ja tarbijakäendusleping, milles ei ole sätestatud kohustuse ülempiiri, on tühine. Samuti ei saa tarbijalt nõuda meelvaldseid intresse ja leppetrahve. Kostja on esitanud ka vastuväite, et kuna hageja nõuded kostja II vastu on tagatud pandiga, on kostjal I õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest seni, kuni hageja ei ole oma pandiõigust teostanud või kuni ei ole välja kuulutatud kostja II pankrotti. Kostja I heidab hagejale ette ka seda, et ta kui laenuandja ei ole täitnud käenduslepingu sõlmimisel VÕS § 14 lg-st 2 tulenevat kohustust teavitada käendajat olulistest asjaoludest, sh võlgniku majanduslikust seisundist ja et kostjal I on tekkinud VÕS § 14 rikkumisest tulenev iseseisev kahju hüvitamise nõue hageja vastu.
30.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kostja II ei ole Viru Maakohtu 01.10.2019 tagaseljaotsust, millega mõisteti kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevus 8 272.10 eurot ja menetluskulud, ei ole vaidlustanud. Seega käesoleva lahendi tegemisel kohus hindab kostjaga II seonduvaid aspekte üksnes kostja I vastu esitatud nõude lahendamiseks vajalikus määras. Kohus analüüsib kohus, kas ja milline õigussuhe hageja ja kosja I vahel on tekkinud, kas kostja I vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagi kostja I vastu rahuldamata jätmiseks.
31.TsMS § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kostja I arvates tal õigus keelduda hagejale kohustuse täitmisest seni, kuni hageja ei ole oma pandiõigust teostanud või kuni ei ole välja kuulutatud kostja II pankrotti. Hageja ja kostja II vahel 07.03.2017 sõlmitud kohustuste laenuks ümbervormistamise lepingu punktide 6.1-6.2 kohaselt pidid pooled lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmima tagatislepingu (registerpandi lepingu) ja koormama hageja kasuks kostjale II kuulunud veoautod: 1) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 20 000 eurot; 2) xxxx registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7 500 eurot; 3) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7500 eurot; 4) xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, pandisummas 7500 eurot. TsMS § 5 lg 1 tulenevalt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetluses ei ole väidetud, et registerpant hageja kasuks on seatud. Kommertspandiseaduse (KomPS) § 1 lg sätestab, et äriregistrisse kantud ettevõtja võib nõude tagatisena seada oma vallasvarale kommertspandiregistrisse kantud käesolevas seaduses sätestatud ulatusega pandi (kommertspant), ilma et ta annaks üle panditava vara valdust. Sama seaduse § 4 lg alusel kommertspandileping peab olema notariaalselt tõestatud. 07.03.2017 sõlmitud kohustuste laenuks ümbervormistamise leping ei ole notariaalselt tõestatud. Seega ei tekkinud ka nimetatud lepingu alusel hagejal pandiõigust lepingust nimetatud kostja II varale ja lepingus nimetatud sõidukid ei taga kostja II kohustusi hageja ees.
7 (10)
2-19-9440
32.Kohus ei nõustu kostjaga I selles, et 18.06.2018 maksekokkulepe nr 18062018-02 sõlmimisel kostjat I võlgniku, s.o kostja II majandusliku seisundi olulistest asjaoludest teavitamata jätmise kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 14 lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kuna maksekokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja I kostja II juhatuse liige, siis leiab kohus, et sellises situatsioonis ei esinenud VÕS § 14 lg 2 sätestatud kostja II majanduslikust olukorras tema juhatuse liikmest kostjale I teavitamiskohustust. Juhatuse liikmena pidi kostja I hagejast paremine teadma, milline on kostja II majanduslik olukord. Kostja I on kohtuistungil selgitanud kohtule, et kostjal II tekkis võlgnevus hageja ees põhjusel, et kostja II osanik võttis vahepeal raha välja. Ka 18.06.2018 kokkuleppe punktis 1.6. kostja I kui solidaarvõlgnik ja kostja II kui deebitor kinnitanud, et neil on kõik kreeditori nõude aluseks olevad dokumendid ning saavad nende sisust aru. Sellega on kohus tuvastanud, et hageja ei ole teavitamiskohustust rikkunud, mistõttu ei ole hageja ka kostjale I sellega kahju tekitanud ja kostjal ei ole tekkinud kahju hüvitamise nõuet hageja vastu.
33.VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. et 18.06.2018 maksekokkulepe nr 18062018-02 on sõlmitud kirjalikus vormis ja on allkirjastatud digitaalselt.
34.Maakohus ei nõustu et kostja I vastuväidetega, et kokkuleppe alguses lepingupoolteks hagejat ja kostjat II nimetamise ning väidetavalt kostja I poolt kohustuste võtmise tahteavalduste mitteavaldamise tõttu lepinguga kostjale I kohustuste mittetekitamise kohta. VÕS § 29 lg 1 järgi Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Lepingu punktis 1.2 on kostja I deklareerinud, et kokkuleppe alusel ühineb J. T. kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Lepingu alguses (preambulas) toodu kohaselt deebitoriks on kostja II Rakvere Autobaas nr 2 OÜ, keda esindab juhatuse liige J. T.. Lepingu punktis 1.3. kinnitas solidaarvõlgnik, et on teadlik võlgnevuse tekkimise alustest ning deebitori kohustusest kreeditori ees punktis 2.1. nimetatud summa ulatuses. VÕS § 165 lg järgi, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
35.Vaidlust ei ole selle üle, et 18.06.2018 maksekokkulepe sõlmimise ajal tegutses kostja I kostja II kui äriühingu juhatuse liikmena. Kohtuistungil on kostja I selgitanud maksekokkuleppe sõlmimise vajadust võlausaldaja poolt nõude esitamisega survestamisega, mistõttu nõustus kostja I lepingu sõlmimisega ja maksegraafiku koostamisega. Kohus leiab, et äriühingu juhatuse liikmena tegutseva isikuna pidi kostja I aru saama, et deebitori kohustustega ühinemise ja solidaarvõlgnikuna vastutamise deklareerimisega vastutab ta kostja II kohustuste täitmise eest VÕS § 165 lg tulenevalt solidaarselt.
8 (10)
2-19-9440
36.Kohus leiab, et maksekokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, millega kostjad on kinnitanud kostjal II hageja ees võlgnevuse olemasolu, kostja I kostja II kohustustega ühinemise ja kostjate poolt kohustuse solidaarselt täitmise. Kokkuleppe sisu on lahti kirjutatud selle punkti 2 alapunkti 2.1, mille kohaselt solidaarvõlgnik ja/või deebitor võtavad endale kohustuse tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse summas 13 000 eurot + viivis summas 955,50 eurot + menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 2 496 eurot, kokku summas 16 451.50 eurot K OÜ arveldusarvele järgmise maksegraafiku alusel alates 05.07.2018 kuni 05.05.2019 igakuiselt summas 1 370.96 eurot ja viimase osamakse 05.06.2019 summas 1 370.94 eurot.
37.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 71 kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati. 18.06.2018 kokkulepet allkirjastas J. T. esimesena digitaalselt kell 12:36 ja hageja esindaja kell 15:05. Kokkuleppe sõlmiti samal päeval, mil hageja kostjale II maksenõude esitas. Kostja I on selgitanud kohtule, et kirjutas maksekokkleppele alla, sest kostja II omanik lubas võlgnevust tasuda.
38.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et 18.06.2018 kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, mille poolteks on ka kostja I. Riigikohtu senise praktika kohaselt on deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt 02.05.2018 otsuse 2-13-34922 p 13.1). Kostja I ei ole tõendanud, et temal pole hageja ees kohustust tekkinud. Maakohus leiab, et kostja I on ühinenud tema juhitud äriühingu kohustusega ja peab VÕS § 178 lg 2 ning deklaratiivse võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitama solidaarselt kostjaga II.
39.VÕS § 76 lg alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hagiavalduse kohaselt maksekokkuleppes toodud võlgnevusest 16 451.50 eurost on tasumata põhivõlgnevuse 5 483.82 eurot, viivis 2 488.28 eurot ja leppetrahvi 300 eurot. Sellepärast peab kohus põhjendatuks hagi rahuldada ja kostja I vastu solidaarselt kostjaga II. Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
9 (10)
2-19-9440
41.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele.
43.01.10.2019 tagaseljaotsusega jäeti menetluskulud kostjate kanda ja mõisteti välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulud kogusummas 850 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud eurot. Hageja palub täiendavalt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot, s.o 06.12.2019 tutvumine kostjavastusega ja seisukoha koostamine 2 tundi, 20.12.2019 tutvumine kostja vastusega ja seisukoha 2 tundi ning 02.03.2020 ettevalmistus kohtuistungiks ja esindamine istungil 2 tundi tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on mõistliku suurusega. Kostja I on põhjustanud hagejal täiendavate menetluskulude tekkimise, mistõttu mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks täiendavalt välja 600 eurot (6 x 100).
44.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
45.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS, § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2020 kohtuotsusega muudeti Viru Maakohtu 20. märtsi 2020 otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. Riigikohtu 18.01.2021 kohtumäärusega jäeti J. T. kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2020. a otsuse peale menetlusse võtmata. 20.03.2020 kohtuotsus 2-19-9440 jõustus 18. jaanuaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/
Lea Herne referent 10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.