Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1416,84 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: M. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x, xxxxx xxxxx xxxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel liitumislepingust (kliendinumber 8414279; arved: 01.03.2016 nr 2014798576, 01.04.2016 nr 2015024103 ja 01.06.2016 nr 2015515959) tulenev võlgnevus summas 866,25 eurot (millest 641,70 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot sissenõudekulu, 181,92 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt arvestatud ja hagiavalduse esitamise seisuga 20.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivis ning 12,63 eurot mentluse ajal 19.03.2020 (kaasa arvatud) seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis).
Välja mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 20.03.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 641,70 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.
4.TsMS § 162 lg 4 alusel jätta M. N. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv osas, mis vastab rahuldatud nõuete järgi arvutatud hagihinnale. Ülejäänud menetluskulud jäävad kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
Tsiviilasi nr 2-19-20469
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 200,00 eurot (riigilõiv).
6.Mõista M. N.lt (N.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks vastavalt menetluskulude jaotusele välja riigilõivu katteks 175,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. N. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale M. N.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi M. N. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi puuduste kõrvaldamiseks käiguta. 15.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse.
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469 23.01.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 04.02.2020 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 20.02.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 05.03.2020 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8414279, mille alusel Elisa Eesti AS osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ja kostja kohustus nende eest tasuma. Teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved: - perioodil 01.-28.02.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.03.2016 arve nr 2014798576 summas 34,70 eurot, tasumise tähtaeg 18.03.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,02 eurot; - perioodil 01.-31.03.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015024103 summas 93,45 eurot, tasumise tähtaeg 18.04.2016; - perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015515959 summas 513,57 eurot, tasumise tähtaeg 18.06.2016. 18.05.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlasumma hiljemalt 25.05.2016. Kuna kostja võlgnevust nimetatud tähtajaks ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 26.05.2016. 01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 641,70 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2014798576 summas 34,68 eurot, arvest nr 2015024103 summas 93,45 eurot ja arvest nr 2015515959 summas 513,57 eurot; 2) 581,19 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2014798576 tulenev viivis perioodil 19.03.2016 kuni 20.12.2019 summas 33,31 eurot, arvest nr 2015024103 tulenev viivis perioodil 19.04.2016 kuni 20.12.2019 summas 87,72 eurot ja arvest nr 2015515959 tulenev viivis perioodil 19.06.2016 kuni 20.12.2019 summas 460,16 eurot; 3) 30,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 200,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hageja nõue kostja vastu tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud telefoniteenustega liitumislepingust kliendinumbriga 8414279. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01. -2 8.02.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.03.2016 arve nr 2014798576 summas 34,70 eurot, perioodil 01.-31.03.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015024103 summas 93,45 eurot ja perioodil 01.31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015515959 summas 513,57 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud, liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja on seda kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 641,70 euro ja sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469 arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas ei ole põhjendatud. Kohus on 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenev seadusjärgne viivise määr oli lepingu 27.02.2016 sõlmimise ja vaidlusaluste arvete väljastamise ajal 8,05% aastas (0,0220% päevas) ja alates 01.07.2016 kuni siiani 8% aastas (0,02192% päevas). Seega vaidlusaluse võlgnevuse perioodil tarbijakrediidilepingute puhul lubatud kolmekordne seadusjärgne viivisemäär aastas oli lepingu sõlmimise ajal 24,15% aastas ja alates 01.07.2016 kuni otsuse tegemiseni 24,00% aastas. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada kahe komani pärast koma viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Kuigi viivist arvutatakse igapäevaselt, ei ole põhjendatud ümardada viivise aastamäära alusel tuletatud viivise päevamäära protsendiarvu, vaid sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) tuleks ümardada viivisesummat. Hageja ümardatud viivise päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, see ületab vaidlusaluse võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud seadusjärgset viivise aastamäära rohkem kui kolm korda (kolmekordne määr olnuks vastavalt 24,15% ja 24%). Leping on sõlmitud tüüptingimustel, viivisemäär on muutunud lepingu osaks, kuid kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud. Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine.
14.Kuna lepingus märgitud viivise määr on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. TsMS § 367 alusel kohus mõistab kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja kindlas summas. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivis on järgmine (arvestades arvete tasumise tähtaegu ja summasid): 5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469 Põhivõlalt 34,68 eurot on perioodil 19.03.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivisesumma 10,43 eurot. Põhivõlalt 93,45 eurolt perioodil 19.04.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivisesumma 27,46 eurot. Põhivõlalt 513,57 eurolt perioodil 19.06.2016 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.12.2019 (kaasa arvatud) oli viivisesumma 144,03 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 181,92 eurot. Hageja nõutud viivise summa sama perioodi eest oli 581,19 eurot, mis tähendab, et kohus rahuldab hageja viivisenõude 31,30% ulatuses. Täiendavalt on menetluse ajal (alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 21.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 19.03.2020 kaasa arvatud)) põhivõla kogusummalt 641,70 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis muutunud sissenõutavaks summas 12,63 eurot. Kokku kostjalt summaliselt väljamõistetav viivis kohtuotsuse tegemise seisuga on seega 194,55 eurot. Alates 20.03.2020 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid piirab viivise kogusummat põhivõla summaga. Kuna kohus mõistab viivise välja hageja taotletust väiksemas määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulude võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Ülejäänud hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
17.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 1416,84 eurot ja tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu.
18.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendamata ja jäävad täielikult hageja enda kanda. Hageja on sama liitumislepingu alusel kohtule esitanud 28.08.2019 hagi nõudega mõista kostjalt välja perioodil 01.-31.04.2016 kasutatud teenuste eest 01.05.2016 kostjale esitatud arve nr 2015287615 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus (tsiviilasi nr 2-19-12919). Selles tsiviilasjas kohus 23.10.2019 tagaseljaotsusega rahuldas Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi M. 6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469 N. vastu osaliselt ning määras Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 267,00 eurot (s.h 75,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõivu ja 192,00 eurot lepingulise esindaja tasu katteks), mille mõistis M. N.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja. Tsiviilasjas 2-19-12919 hagiavalduse esitamise ajaks olid hagejale loovutatud ka käesolevas hagis esitatud nõuded (kõik nõuded kostja vastu loovutati hagejale ühe korraga 01.02.2018). Kohus leiab, et hagejal ei olnud takistust esitada 2016.a veebruarikuu, märtsikuu ja maikuu 2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded ühes hagiavalduses 2016.a aprillikuu teenuste arvest tuleneva nõudega. Arvete kohta eraldi hagide esitamisel ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on ise põhjendamatult suurendanud enda menetluskulusid. Hageja esitas ühest liitumislepingust tuleneva nelja erineva kuu teenuse arvete võlgnevused kahes erinevas hagiavalduses. Mõlema hagiavalduse eest tasus hageja riigilõivu, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks taotleb hageja kummaski hagiavalduses menetluskuluna mõista kostjalt välja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot. Hageja on erinevate arvete kohta mitme eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine. Hagiavalduse vormistamisel on hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute ning arvete numbreid ja summasid. Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks hagejal lepingulise esindaja kulusid tekkinud üksnes ühe hagiavalduse koostamise eest. Lepingulise esindaja töömaht ja ajakulu ei suurene kordades, kui ühe arve asemel hagiavaldusse märkida nelja arve numbrid ja summad. Kohus on 23.10.2019 kohtulahendiga tsiviilasjas 2-19-12919 hageja kasuks kostjalt välja mõistnud menetluskulud summas 267,00 eurot (sealhulgas õigusabi kulud). Seetõttu kohus leiab, et praeguses asjas ei ole lepingulise esindaja kulu põhjendatud ega vajalik.
19.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab sellest kostjalt välja osa, mis vastab rahuldatud nõuetega hagiavalduse esitamisel tasuda tulnud riigilõivu suurusele. 20.Kohus rahuldas hagi osaliselt ning rahuldatud nõuete järgi oleks tsiviilasja hind olnud 904,96 eurot (641,70 + 30,00 + 181,92 + 641,70*8%). Sellise hinnaga hagi esitamisel nõutav riigilõiv riigilõivuseaduse § 59 g 1 ja lisa 1 kohaselt on 175 eurot. Selle summa kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-20469 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.