Hageja: OÜ Hiolen (registrikood 12530714) Hageja seaduslik esindaja: O H (e-post: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko Kostja: A P (ik xxx) Kostja lepinguline esindaja: Vladimir Ko (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Hiolen hagi A Pi vastu rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Hiolen A Pi kasuks 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) eurot menetluskulu.
4.Välja mõista OÜ-lt Hiolen A Pi kasuks viivis protsendina menetluskuludelt (1250 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Hrustek ja A P 01.08.2016 müügilepingu, mille kohaselt müüs müüja ostjale (edaspidi kostja) ehitusinstrumente hinnaga 4686 eurot. Kostja kohustus maksma kauba eest osade kaupa 5 kuu jooksul. Esialgu kohustus kostja tasuma müüjale 1500 eurot ning ülejäänud summa osade kaupa. Kostja lepingu p 5.1.1 osa ei täitnud. Kostja täitis kohustusi osaliselt, jättes osade osamaksed osaliselt tasumata. Nimelt tasus kostja lepingust tulenevalt osamakseid kokku 3500 eurot (septembris 2016 1500 eurot ning 20.09.2016 200 eurot. Kostja jättis tasumata 1186 eurot. Müüja ütles lepingu üles. Lepingu ülesütlemise ajaks, s.t. 10.04.2017 oli kogunenud viivist 1070,16 eurot. Müüja loovutas 27.04.2017 nõude hagejale.
2.Hageja palub kohustada kostjat tagastama müügilepingu ese (ehitusinstrumendid vastavalt lepingu nimekirjale) või alternatiivselt välja nõuda kostjalt hageja kasuks 2256,16 eurot ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuse kohaselt nähtub hagiavaldusest, et nõue loovutati 27.04.2017 hagejale.
4.OÜ Hrustek ei ole kostjale kostja vastu suunatud rahalise nõude loovutamisest teatanud. Seega kostja leiab, et võlgniku (antud juhul kostja) vastu, kellele senine võlausaldaja (antud juhul OÜ Hrustek) ei olnud nõude loovutamisest teatanud või kellele ei esitatud VÕS § 168 lg-s 2 nimetatud loovutamisdokumenti, uuel võlausaldajal (antud juhul hagejal OÜ Hiolen) nõuded puuduvad. Kostja rõhutab, et kuni senine võlausaldaja (antud juhul OÜ Hrustek) ei ole võlgnikule (antud juhul kostjale) loovutamisest teatanud või kuni võlgnikule ei ole esitatud võlausaldaja poolt välja antud loovutamisdokument, loetakse kohustuse täitmine senisele võlausaldajale täitmiseks õigele ehk täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule, mis VÕS § 76 lg 3 kohaselt lõpetab kohustuse.
5.Samuti leiab kostja, et kohtule hagi lisana esitatud 20.04.2017 avaldust ühepoolsest 01.08.2016. a müügilepingust nr 1 ülesütlemise kohta ei saa lugeda loovutamise nõuetekohaseks teatamiseks, sest antud teade ei ole midagi muud, kui lepingu ülesütlemine (ei ole loovutamisdokument ega uue võlausaldaja kirjalik teade võlgnikule). Loovutamise teade peab olema esitatud samas vormis nagu oli sõlmitud leping. Seega protsessiõiguse kohaselt tuleks sellisel juhul hagi jätta täielikult rahuldamata.
6.Kostja kinnitab, et võlasuhe, millest tekkinud nõue on loovutatud, on tühine, sest nõue on täitmise tõttu lõppenud. Hagis, kui ka lepingus on toodud, et ostja (antud juhul kostja) maksab tasu järelmaksuga võrdsete osade kaupa summas 627,20 eurot igakuiselt 5 kuu jooksul. Tasumine toimub sularahas (lepingu punktid 5.1.1 -5.1.2). Hagi lisana esitatud lepingu jaost IV järgneb, et lõplikuks lepingu summaks on 4686 eurot. Sama lepingu punktist 5.1.1 tuleneb, et juulikuus 2016 (lepingu sõlmimisel) tasus kostja OÜ-le Hrustek 1500 eurot ning ülejäänud raha 3186 eurot kohustub ta tasuma OÜ-le Hrustek võrdsete osade kaupa summas 627,20 eurot igakuiselt 5 kuu jooksul alates 1. augustist 2016. Seega on antud leping tähtajaline leping, mis lõppeb 5. detsembril 2016. a. Samast hagiavaldusest nähtub, et kostja on tasunud eelnimetatud lepingu alusel OÜ-le Hrustek kohustuse täitmiseks 20.09.2016 - 1500,00 eurot; 20.12.2016 2000,00 eurot. 21.12.2016 seisuga on kostja tasunud OÜ-le Hrustek kokku 5000 eurot. Kostja kinnitab, et ta on täitnud kõik endale võetud lepingulised kohustused ehk tasunud hagejale raha lepingus sätestatud tingimustel ja ulatuses. Ajavahemikus juuli 2016 kuni detsember 2016
2-17-18775 ei ole OÜ Hrustek kostjale esitanud ühtegi pretensioone lepingulise kohustuste täitmata jätmise või mittetäieliku täitmise kohta. Seega palub kostja jätta kohtul hagi nii põhinõude kui ka alternatiivnõuete osas rahuldamata.
7.Kostja lõplikus seisukohas jääb kostja oma varasemalt esitatu juurde, leides, et hagi on põhjendamata. Kostja leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et lepingust tulenevad kohustused on täidetud. Menetluse käik
8.Kohus jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus osaliselt rahuldas ning saatis tsiviilasja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kohtuistungid
9.21.11.2019. a kohtuistungil kinnitas tunnistaja S Z , kes oli OÜ Hiolen töötaja, et teadis lepingust, kuid ei teadnud täpselt sisust. Ta sai aru, et sõlmiti leping, millega anti ga-raažis olevad seadmed üle. Oli juures kui 2016. a aasta septembris tehti makse 1500 eurot ning tema sai sellest oma töötasu. Leping sõlmitu 01.08.2016. Täpseid summasid, mis olid lepingus märgitud, tema ei tea.
10.O H kinnitas vande all, et seadmed olid üle antud juuni lõpus 2016. Siis tehti ka müügileping, kuid allkirjastati leping 01.08.2016. 20.09.2016 tasus kostja esimese sissemakse, kuigi kasutas seadmeid juba juunis. Viimase makse tegi 20.12.2016, mille kohta on ka tõend. Need seadmed, mis anti üle, olid juba maha kantud, kuid otsustati siiski müüa. Varem juba kostja üüris ruume, kuid üüritasu ei saanud, ruumis olid seadmed autode remontimiseks. Fir-mal oli tõesti täiteasju ja arved olid arestitud, kuid loovutamisel ei olnud mingit eesmärki. Ra-ha laekus ja summad olid deklareeritud.
11.Tunnistaja O S selgituste kohaselt on tema A elukaaslane ning on firmas raa-matupidaja. A kasutas garaaži juba 2012. aastast, kui hakkas seda rentima. Kuna kõik summad läksid tema kaudu siis teab, et renditasu sai makstud igakuiselt 428 eurot perioodil 2012 kuni 2016, ajani, kui seadmed said ostetud. Kokkulepe oligi, et seni kuni seadmed oste-takse tuleb maksta renti. See oli suuline leping. Seadmete väljaostmiseks saigi leping sõlmi-tud, maksmiseks võttis tema laenu. Esimene makse sai tehtud suvel 1500 eurot, 2000 eurot sai makstud sügisel ja viimane osamakse detsembris 1500 eurot, seda siis A venna juuresole-kul. Raha võttis tema isiklikult välja ja summad anti koos üle. Olgugi, et oli palve nende poolt, et kõik summad arvele kanda, siis O H seda ei soovinud, kuna tema konto oli ares-titud. Seega kõik maksed sai tehtud sularahas. Mingeid dokumente selle eest O ei andnud, sai usaldatud teda. Reaalselt sai selle garaaži ja seadmete eest tehtud neli osamakset, enne le-pingu sõlmimist maksti 4000 eurot, see oli 2015 või 2016. A ja D said päranduseks vanaemalt 5000 eurot ja 2015. aastal sõlmiti leping juristi või notari juures. Siis andiski A üle kohe 4000 eurot. See oli ka seadmete ostuhind, seega tehti peale 4000 eurot veel kolm makset. Lepingus seda summat ei kajastatud, kuna see oli peale 4000 euro üleandmist.
12.D P selgituste kohaselt on tema A vend ning talle teadaolevalt rentis esmalt A seda garaaži koos seadmetega, seejärel pakkus O Ale võimaluse kõik välja osta. Enne lepingust maksis A 4000 eurot, see oli summast mille sai temaga koos päranduseks. Detsembris tehtud makse juures ta viibis, kui anti üle 1500 eurot. Kõik maksed tehti sularahas.
2-17-18775
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on 01.08.2016 sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ning kõik osamaksed tasunud.
15.Kostja ja OÜ Hrustek sõlmisid 1. augustil 2016 müügilepingu nr 1, millega OÜ Hrustek müüs kostjale lepingu p-s III loetletud ehitusseadmed müügihinnaga 4686 eurot (lepingu p IV). Kostja kohustus tasuma müügihinna osamaksete kaupa, osamaksed tuli lepingu järgi teha sularahas (lepingu p-d 5.1.1. ja 5.1.2.). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud lepingu täitmiseks 1500 eurot 20. septembril 2016 ning 2000 eurot 20. detsembril 2016. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on täitnud oma lepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse ka ülejäänud osas. 15.04.2017 on OÜ Hrustek A Piga 01.08.2016 sõlmitud müügilepingu üles öeldud, põhjendusel, et tasumata on seadmete eest 1186 eurot, millele lisanduvad viivised sei-suga 10.04.2017 1040,16 eurot (tl 8-9).
16.OÜ Hrustek loovutas 27.04.2017 nõude loovutanud OÜ-le Hiolen (tl 17-18). Menetluse alguses oli kostjal nõude loovutamise suhtes vastuväiteid. VÕS § 170 kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Osapoolte vahel puudub vaidlus kas nõue on loovutatud või mitte. Seega annab kohus hinnangu, kas nõue, mis tulenes 01.08.2016 sõlmitud müügilepingust on täidetud või mitte.
17.VÕS § 208 lg 1 järgi on ostjal kohustus tasuda müüjale ostuhind. Kohtule esitatud 01.08.2016 sõlmitud müügilepingu p 4 kohaselt on müügihinnaks 4686 eurot. Müügilepingu p 5.1.1 kohaselt on ostja (kostja) kohustatud tasuma müügihinna osa 1500 eurot juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist. Ülejäänud summa 3186 eurot osamaksetena 5 kuu jooksul alates 1. augustist 637,20 eurot kuni võlgnevuse tasumiseni.
18.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on 20.09.2016 tasunud 1500 eurot ja 20.12.2016 on 2000 eurot, kokku 3500 eurot. Antud juhul on vaidlus, kas kostja on tasunud 1186 eurot.
19.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et tasu tuli maksta sularahas, mida saab järeldada ka poolte vahel sõlmitud lepingust. Nõude loovutaja (müüja) vormistas kassa sissetulekuorderi, millest nähtub, et kostja on tasunud 20.12.2016 2000 eurot. Septembris tasutud 1500 euro suhtes kassa sissetuleku orderit vormistatud ei ole. Samas nimetatud summa suhtes ei ole hageja ühtegi vastuväidet tasumata jätmise suhtes esitatud. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma esmase makse 1500 eurot juulis 2016, seega enne lepingu sõlmimist, mis toimus 01.08.2016.
20.Kostja väite kohaselt ongi nimetatud summa vastavalt lepingus kokkulepitud ajal tasutud. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kumbki isik oli ühe makse sooritamise juures. S Z viibis makse juures mis tehti septembris ning D P detsembrikuu makse juures. Seega kumbki
2-17-18775 tunnistaja ei saa kinnitada või ümber lükata, kas juulis 2016 toimus esmane osamakse või mitte.
21.Vande all ära kuulatud O H kinnitas, et leping allkirjastati 01.08.2016, seadmed anti üle juunis 2016. Allkirjastatud sai alles augustis, kuna A mõtles kaua. Lepingu sõl-mimisel makset ei tehtud. Esimene makse tehti septembris 1500 eurot ja detsembris summas. mis on kassa orderil (tl 49-50). Seega kokku 3500 eurot.
22.Tunnistaja O S ütluste kohaselt on tema kostja firma raamatupidaja ning kõik maksud käivad läbi tema. Seadmete eest on teostatud kolm osamakset, lisaks kahele veel juulis1500 eurot. Garaažiboksi kasutati varem, oligi kokkulepe, et seni kuni seadmed välja ostmata, siis renditakse, kusjuures igakuine tasu oli 428 eurot.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja rentis varem garaaži ja seadmeid, seega olid seadmed ja garaaž pikemat aega kostja käsutuses. O Hi väide, et renti ei makstud, ei ole eluli-selt usutav. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et tegemist on äriga, mis peaks olema suunatud kasumi teenimisele. Ei ole usutav, et äriühing teeb teadlikult enda kahjuks tehingu, mis hiljem põhjutab talle raskusi, seda enam, et O H ise kinnitas, et tal puudusid kostjaga igasuguseid muud suhted. Seega ainult äriliste suhete pinnalt on vähetõenäoline tasuta tehingute tegemine. Pigem on usutavad tunnistaja O S ütlused, et rendina olid kokkulepitud igakuine tasu 428 eurot.
24.Kostja väidete kohaselt on ta OÜ-le Hrustek tasunud enne lepingu sõlmimist 1500 eurot, 20. septembril 2016 1500 eurot ja 20. detsembril 2016 2000 eurot. Seega on kostja enda väidete kohaselt tasunud vaidlusaluse lepingu järgi kokku 5000 eurot (1500 + 1500 + 2000), s.o 314 euro võrra rohkem, kui lepingujärgne müügihind (5000 – 4686).
25.Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et lepingu sõlmiti reaalselt juunis 2016, kuid kostja pikaajalise toimetamise tulemusena vormistati see kirjalikult alles 01.08.2016. Nimelt kinnitas O H, et esemed olid üle antud juuni lõpus 2016, allkirjastamisega läks aega, kuna A mõtles kaua. Sama kinnitas ka tunnistaja O S, et esmalt sõlmiti suuline leping ja tema juuresolekul anti kõik kolm osamakset üle, esimene osamakse oli tehtud suvel.
26.Hageja väide, et makse sooritatigi pärast lepingu sõlmimist, mis toimus 01.08.2016 selgitab kohus, et tunnistate ütlustega on tõendatud, et lepingut sooviti varem sõlmida, ainult kostja pika mõtlemise tõttu jäi see augustisse. Seega ei lükka pooled ümber, et kirjalik leping oli vormistatud juba juunis, ajal kui seadmed reaalselt üle anti. Seega lepingu p 5.1.1 kirjas olev märge, et esimene osamakse 1500 eurot tehakse juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist, on asjakohane. Kui pooled lootsid juulis reaalselt lepingu allkirjastada, siis ongi loogiline, et lepingus kajastatakse kirjalikult, et makse sooritatakse juulis pärast lepingu sõlmimist. Asjaolude muutumisel muutus ka lepingu allkirjastamise kuupäev, kuid pooled lepingus muudatusi ei teinud. Seda siis kas põhjusel, et ei olnud vajadust ja esimene osamakse oli tehtud või siis tähelepanematusest. Kohus ei usu samas, et selline asi sai jääda tähelepanuta, kuna tegemist ei ole väikese summaga, vaid pooltele tähtsa summaga.
27.Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et seadmed antakse üle juuni lõpus ning esimene osamakse sooritatakse alles septembris. Kohus möönab, et pooltel oli võimalus kokku leppida maksete tegemisel erinevaid tähtaegu ja perioode, see ongi lepinguvabaduse põhimõte. Samuti väljendub lepinguvabadus leppida kokku makseviisis, kas seda teha sularahas või ülekandega. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kokkulepe makseviisi suhtes oli sularaha, kuna OÜ Hrustek kontod olid täitemenetluste raames arestitud, mida kinnitas kavande all O H .
2-17-18775
28.Kohus nõustub, et jätkuvalt jääb selgusetuks, miks tasus kostja oma väidete kohaselt rohkem. Tunnistaja O S ütlustega on samas leidnud kinnitust, et seadmete eest tasuti isegi rohkem kui lepingus näidatud 4686 eurot. Nimelt oli kostja varasemalt tasunud sularahas 4000 eurot, mille tasumist kinnitasid tunnistaja O S kui ka D P . Samas ei ole see summa lepingus kajastatud. Seega on tõenäoline, et seadmete maksumus oli kokku-leppeliselt isegi suurem kui lepingus märgitud, kuid mida lepingus makseraskuste tõttu eeldus-likult ei kajastatud. Olenemata sellest, et O H kinnitas, et kõik maksud, mis soori-tati, on seaduse kohaselt raamatupidamises arvestatud ja vajadusel makse makstud, siis tõendeid selle kohta kohtule esitatud ei ole. Isegi kui puudub vaidlus septembris 2016 makse suhtes, ei ole selle kohta vormistatud kassa orderit, mida näeb ette maksuseadus.
29.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et olenemata sellest, et leping allkirjastati 01.08.2016, olid poolte vahel lepingusuhted juba varem ja kostja oli asunud seadmeid varem kasutama, esmalt rentides. 2016. aasta juunis anti seadmed juba kostjale üle. Lepingu allkirjastamise kuupäev ei ole muutnud lepingu sisu, mida osapooled on kokku leppinud, vastasel juhul oleks loogiline, kui pooled oleks ka lepingu vastavusse viinud reaalsusega.
30.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja nõue on tõendamata ning kuulub rahuldamata jätmisele.
MENETLUSKULUD
31.Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi jäeti rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et kostja õigusabi kulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et esitatud õigusabikulu taotlus on põhjendatud osaliselt.
33.Kohus leiab, et tunnimäär 100 eurot on mõistlik, kuid ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et tegemist on tavalise võlaõigusliku vaidlusega, mis ei peaks arvestades asjaolusid olema keerukas õigusvaidlus õigusteadmistega isikule. Kohus leiab, et antud õigusvaidluses on põhjendatud ajakuluks maakohtus kui ka ringkonnakohtus 12,5 tundi. Seega moodustavad õigusabikulud kokku (12,5 x 100) 1250 eurot.
34.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 2.
35.TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2-17-18775
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 5.11.2020 kohtuotsusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.