Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-18775
Tsiviilasi
OÜ Hiolen hagi väljamõistmiseks 2256,16 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
Arkadi
Potšienkovi
vastu
võla
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. märtsi 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Hiolen apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: OÜ Hiolen (hageja), rk 12530714; esindaja Mihhail Tuštšenko
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: Arkadi Potšienkov (kostja), XXXXXXXXXXX; esindaja Vladimir Kolga
ik
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20.03.2020 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Hiolen alternatiivse nõude ja määras menetluskulude jaotuse.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, mõista Arkadi Potšienkovilt välja OÜ Hiolen kasuks 2256,16 eurot ja jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.1.Rahuldada OÜ Hiolen hagi osaliselt, alternatiivse nõude osas.
5.2.Mõista Arkadi Potšienkovilt välja OÜ Hiolen kasuks 2256,16 eurot.
5.2.Jätta rahuldamata hagi müügilepingu esemete tagastamiseks.
5.3.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
5.4.Mõista OÜ-lt Hiolen välja Eesti Vabariigi kasuks vähem tasutud riigilõiv 275 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda otsusele lisatud makseinfo dokumendis näidatud kontole, kasutades seal märgitud viitenumbrit.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Hiolen (hageja) esitas 15. detsembril 2017 hagi Arkadi Potšienkovi (kostja) vastu müügilepingu esemete väärtusega 4686 eurot tagastamiseks või alternatiivselt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 1186 eurot, millele lisandus viivis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Hrustek ja kostja 1. augustil 2016 müügilepingu, mille kohaselt müüs OÜ Hrustek kostjale ehitusinstrumente hinnaga 4686 eurot. Kostja kohustus maksma kauba eest osade kaupa 5 kuu jooksul. Kostja täitis oma kohustused osaliselt. Kostja tasus lepingust tulenevalt osamakseid kokku 3500 euro ulatuses. Kostja jättis tasumata 1186 eurot. Müüja ütles lepingu üles 10. aprillil 2017. Lepingu ülesütlemise ajaks oli kogunenud viivist 1070 eurot 16 senti. Müüja loovutas 27. aprillil 2017 nõude hagejale.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt ei ole OÜ Hrustek kostjale kostja vastu suunatud rahalise nõude loovutamisest teatanud. Seega puuduvad uuel võlausaldajal, s.o hagejal, nõuded kostja vastu. Nõue on täitmise tõttu lõppenud. Lepingu kohaselt pidi kostja tegema makseid sularahas järelmaksuga 5 kuu jooksul. Lepingu p-st 5.1.1 tuleneb, et juulis 2016 on kostja tasunud OÜ-le Hrustek 1500 eurot ning ülejäänud summa 3186 eurot kohustus ta tasuma võrdsete osade kaupa summas 627 eurot 20 senti igakuiselt. Kostja on tasunud lepingu alusel OÜ-le Hrustek kohustuse täitmiseks 20. septembril 2016 1500 eurot ning 20. detsembril 2016 2000 eurot. 21. detsembri 2016 seisuga on kostja tasunud OÜ-le Hrustek kokku 5000 eurot. Ajavahemikus juuli 2016 kuni detsember 2016 ei ole OÜ Hrustek kostjale esitanud ühtegi pretensiooni lepingulise kohustuste mittetäitmise või mittetäieliku täitmise kohta.
3.Viru Maakohus jättis 14. novembri 2018 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 550 eurot ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
4.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019 otsusega Viru Maakohtu 14. novembri 2018 otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
MAAKOHTU OTSUS ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
5.Viru Maakohus jättis 20. märtsi 2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulude katteks 1250 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on 01.08.2016 sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tasunud lepingu täitmiseks 1500 eurot
20.septembril 2016 ning 2000 eurot 20. detsembril 2016, viimase tasumise kohta on nõude loovutaja (müüja) vormistanud kassa sissetulekuorderi. Kokku on kostja tasunud 3500 eurot. Vaidlus on 1186 euro üle. 15.04.2017 ütles OÜ Hrustek Arkadi Potšienkoviga 01.08.2016 sõlmitud müügilepingu üles kuna seadmete eest oli tasumata 1186 eurot, millele lisanduvad viivised seisuga 10.04.2017 1040,16 eurot. OÜ Hrustek loovutas 27.04.2017 nõude hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on täitnud lepingust tuleneva kohustuse ja tasunud esmase makse 1500 eurot juulis 2016, seega enne lepingu sõlmimist, mis toimus 01.08.2016. Maakohtus ülekuulatud tunnistaja A.A. viibis makse juures, mis tehti septembris ning B.B. viibis detsembrikuise makse juures. Seega kumbki tunnistaja ei saa kinnitada või ümber lükata, kas juulis 2016 toimus esmane osamakse või mitte. Vande all ära kuulatud C.C. kinnitas, et leping allkirjastati 01.08.2016, seadmed anti üle juunis 2016. Allkirjastatud sai leping alles augustis, kuna Arkadi mõtles kaua. Lepingu sõlmimisel makset ei tehtud. Esimene makse tehti septembris 1500 eurot ja seejärel detsembris summas, mis on kassa orderil. Tunnistaja D.D. ütluste kohaselt on tema kostja firma raamatupidaja ning kõik maksud käivad läbi tema. Seadmete eest on tehtud kolm osamakset, lisaks kahele maksti veel juulis 1500 eurot. Garaažiboksi kasutas kostja enne lepingu sõlmimist ja oli kokkulepe, et kuni seadmed on välja ostmata, siis ruumi ja seadmeid renditakse, igakuine tasu oli 428 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja rentis varem garaaži ja seadmeid, seega olid seadmed ja garaaž pikemat aega kostja käsutuses. C.C. väide, et renti ei makstud, ei ole eluliselt usutav. Kostja väidete kohaselt on ta OÜ-le Hrustek tasunud enne lepingu sõlmimist 1500 eurot,
20.septembril 2016 1500 eurot ja 20. detsembril 2016 2000 eurot. Seega on kostja enda väidete kohaselt tasunud vaidlusaluse lepingu järgi kokku 5000 eurot (1500 + 1500 + 2000), s.o 314 euro võrra rohkem, kui lepingujärgne müügihind (5000 – 4686). Maakohus leidis, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et leping sõlmiti reaalselt juunis 2016, kuid kostja pikaajalise toimetamise tulemusena vormistati see kirjalikult alles 01.08.2016. Nimelt kinnitas C.C., et esemed olid üle antud juuni lõpus 2016. Sama kinnitas tunnistaja D.D., et esmalt sõlmiti suuline leping ja tema juuresolekul anti kõik kolm osamakset üle, esimene osamakse tehti suvel. Tunnistate ütlustega on tõendatud, et lepingut sooviti varem sõlmida, ainult kostja pika mõtlemise tõttu jäi see augustisse. Seega ei lükka pooled ümber, et kirjalik leping oli vormistatud juba juunis, ajal kui seadmed reaalselt üle anti. Seega lepingu p 5.1.1 kirjas olev märge, et esimene osamakse 1500 eurot tehakse juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist, on asjakohane. Kui pooled lootsid juulis reaalselt lepingu allkirjastada, siis ongi loogiline, et
lepingus kajastatakse kirjalikult, et makse sooritatakse juulis pärast lepingu sõlmimist. Asjaolude muutumisel muutus ka lepingu allkirjastamise kuupäev, kuid pooled lepingus muudatusi ei teinud. Seda siis kas põhjusel, et ei olnud vajadust ja esimene osamakse oli tehtud või siis tähelepanematusest. Maakohus ei uskunud, et selline asi sai jääda tähelepanuta, kuna tegemist ei ole väikese summaga, vaid pooltele tähtsa summaga. Tunnistaja D.D. ütlustega on leidnud kinnitust, et seadmete eest tasuti rohkem, kui lepingus näidatud 4686 eurot. Nimelt oli kostja varasemalt tasunud sularahas 4000 eurot, mille tasumist kinnitasid tunnistaja D.D. kui ka B.B.. Samas ei ole see summa lepingus kajastatud. Seega on tõenäoline, et seadmete maksumus oli kokkuleppeliselt isegi suurem, kui lepingus märgitud, kuid mida lepingus makseraskuste tõttu eelduslikult ei kajastatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt TsMS § 232 , TsMS § 438 ja TsMS § 442 lõiget 8. Maakohus ei viita konkreetsetele kostja esitatud tõenditele või konkreetse tunnistaja ütlusele, millest oleks võimalik jõuda järeldusele, et kostja on 01.08.2016 sõlmitud müügilepingust tuleneva kohustuse täitnud ning kõik osamaksed tasunud. Tunnistaja D.D. ütlustega ei saa tõenda raha sularaha üleandmist, kuna D.D. ütluste kohaselt ei viibinud ta raha üleandmise juures, ei näinud ise raha üleandmist ning kuulis sellest teistelt isikult. Tunnistaja B.B. ütlused ei ole asjakohased, kuna need ei käsitle vaidlusalust rahasummat. Hageja menetluskulud asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid kokku 815 eurot (õigusabikulu 540 eurot ja riigilõiv 275 eurot). Hageja menetluskulud maakohtus asja teistkordselt läbivaatamisel olid kokku 1300 eurot (õigusabikulu 850 eurot ja riigilõiv 450 eurot). Hageja menetluskulud asja esimesel läbivaatamisel ringkonnakohtus olid 640 eurot (apellatsioonkaebuse koostamine 240 eurot ja riigilõiv 400 eurot). Hageja menetluskulud teisel apellatsioonimenetlusel on 675 eurot (apellatsioonkaebuse koostamine 400 eurot ja riigilõiv 275 eurot).
7.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõigusnormi rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude mõista kostjalt välja 2256,16 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks 2256,16 eurot. Apellatsioonkaebuses taotles hageja maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamist. Hageja ei ole menetluse kestel nõuet muutnud, vähendanud ega esmasest asjade tagastamise nõudest loobunud. Ringkonnakohus jätab hageja asjade tagastamise nõude rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hageja esmane nõue on kohustada kostjat hagejale tagastama müügilepingu esemeks olnud 59 asja, alternatiivselt nõuab hageja müügilepingu täitmist ja tasumata müügisumma väljamõistmist. Asja materjalide kohaselt tugines hageja esmases nõudes taganemisele, kuid märkis, et müüja ütles lepingu 20.04.2017 üles. Müügileping ei olnud kestvusleping, mistõttu VÕS § 196 järgi ei saanud lepingut erakorraliselt üles öelda. Ülesütlemisavaldust saab hinnata VÕS § 188 alusel kui taganemisavaldust. Taganemise aluseks oli asjaolu, et kostja jättis tasumata 1186 eurot. Ringkonnakohus leiab, et müüjal puudus VÕS § 116 lg 1 alusel õigus lepingust taganeda, kuna kostja rikkumine ei olnud oluline. Kehtivaks taganemiseks pidi müüja andma kostjale täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Täiendavalt tuleb märkida, et kui taganemiseks oleks alus olnud, siis tuleks hinnata taganemise lubamatust VÕS § 118 alusel. Kuna taganemine ei ole kehtiv, siis ringkonnakohus ei hinda taganemise lubamatust. Hageja esmane nõue esemete tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
10.Hageja alternatiivne nõue oli lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmine. OÜ Hrustek (müüja) ja kostja sõlmisid 01.08.2016 kirjaliku müügilepingu. Lepingu kohaselt pidi kostja (ostja) tasuma müügieseme hinna summas 4 686 eurot osamaksetega. Lepingu p-i 5.1.1. järgi pidi ostja tasuma 1500 eurot juulis 2016 pärast lepingu sõlmimist. Müügilepingu p 5.1.2. kohaselt toimub lepingu p-s 5.1.1. nimetatud esimese osamakse ning perioodiliste maksete teostamine sularahas, mille kohta väljastab müüja (OÜ Hrustek) ostjale (kostjale) kinnituse makse teostamise kohta (ringkonnakohus juhtis poolte tähelepanu sellele, et nimetatud säte puudub müügilepingu tõlkes (tl 39–40). Kostja ei esitanud kohtule ühtegi OÜ Hrustek kinnitust maksete teostamise kohta. Hageja esitas kassa sissetuleku orderi nr 2 kostja poolt 2000 euro tasumise kohta (tl 49–50). Samuti kinnitas hageja, et kostja tasus 20. septembril 2016 nõude katteks 1500 eurot.
11.Pooled ei vaidle selle üle, et lepingus kokkulepitud suuruses ja tähtaegadel kostja osamakseid ei teinud, ega ka selle üle, et müüja maksete tegemise kohta kinnitusi ei väljastanud. Samas hageja ei vaidlusta seda, et kostja on lepingu täitmiseks tasunud 3500 eurot.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on enne lepingu sõlmimist OÜ-le Hrustek ostuhinna osa summas 1500 eurot tasunud või mitte. Kostjal lasus tõendamiskoormis tõendamaks, et ta on lepingu täitnud ning hageja nõuab tasumata makset alusetult. Kostja esitas asjaolu kohta, et ta tasus esimese osamakse enne lepingu allkirjastamist juulis 2016, kaks isikulist tõendit: oma venna B.B. ja elukaaslase D.D. ülekuulamisel antud ütlused. Maakohus tuvastas tunnistajate ütluste alusel, et kostja on lepingust tuleneva kohustuse täies ulatuses täitnud ja jättis hagi rahuldamata. Hageja vaidlustas otsuse, märkides, et maakohus hindas tunnistajate ütlusi ebaõigesti. TsMS § 653 kohaselt, kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõnel tõendil põhineva asjaolu osas, peab ringkonnakohus kohtuotsust selles osas muutes märkima põhjuse, miks tõendit tuleb teisiti hinnata.
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna tunnistajate ütlused on protokollitud, pooled protokollis paranduste tegemist ei ole taotlenud, siis ei ole vajalik tunnistajate ütluste ümberhindamiseks nende uus vahetu ülekuulamine, vaid ringkonnakohus kujundab oma seisukoha maakohtu istungiprotokolli kantud ütluste alusel.
13.1.Maakohtu 21.11.2019 istungil selgitas tunnistaja D.D., et Arkadil (kostja) on X autoteenindus, kus tegeletakse autoremondiga. Tunnistaja ütluste kohaselt alguses renditi
seadmeid, kuid siis osteti välja. Seadmete väljaostmiseks võttis tunnistaja D.D. krediiti kolmel korral. Esimest korda 1500 eurot, seejärel 2000 eurot ja 2016 detsembris 1500 eurot. Esimene summa 1500 eurot anti üle suvel. D.D. ütluste kohaselt võttis tema raha välja, koos sõideti ja anti raha üle. Tunnistaja palus kostjat, et raha tasutaks pangakonto kaudu, kuid kuna C.C. kontod olid arestitud, siis ta oli vastu. Kõik maksed toimusid sularahas. Tunnistaja ei mäletanud täpselt, kuid arvas, et dokumente raha andmise eest ei antud. Tunnistaja väitel usaldasid nad C.C.d (II kd lk 170).
13.2.Hageja C.C. vande all antud ütluse kohaselt anti seadmed kostjale üle 2016 juuni lõpus ja samal ajal anti ka leping, kuid leping allkirjastati 1. augustil 2016. Lepingu sõlmimisel 1500 eurot ei tasutud, esimene makse summas 1500 eurot tehti septembris 2016 (II kd lk 169).
13.3.Tunnistaja A.A. ütluste kohaselt sõitis ta koos C.C.ga 1. augustil 2016 garaaži juurde. Alguses ootas tunnistaja autos, seejärel läks garaaži sisse, sooviga Arkadit (kostja) tervitada, kuid C.C. ja A. Potšijenkov olid laua juures, arutasid midagi, laual oli paberid ja tunnistaja kuulis midagi lepingu kohta. Jutt oli sellest, et on vaja allkirja panna ja siis üle anda kõik need seadmed. Tunnistaja seletuse kohaselt sai ta vestlusest aru, et Arkadil raha ei ole, kuid ta lubas raha maksta ühe kuu möödumisel (II kd lk 167).
13.4.Tunnistaja B.B. ütluste kohaselt ta teab, et Arkadi ostis seadmed C.C.lt, algul maksis pärandina saadud rahast 4000 eurot ja 2016 detsembris 1500. Tunnistaja teadis täpsemalt 1500 euro tasumisest detsembris. Tunnistaja seletuse kohaselt viibis ta töökohal kui Arkadi helistas ja teatas, et C.C. tuleb raha järele ja tuleb üle anda raha seadmete eest.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, et kostja tõendas sularahas 1500 euro tasumist enne lepingu allkirjastamist. Ringkonnakohus märgib, et müüja ja ostja leppisid kirjalikus lepingus kokku, et müüja annab kirjaliku kinnituse raha saamise kohta. Kirjalikke kinnitusi maksete kohta ei ole, kuid osamaksete tasumise kohta septembris ja detsembris on dokumentaalsed tõendid. Ühel juhul maksekorraldus ja teisel juhul kassa sissetuleku order. Kostja väitel andis ta müüjale kolmel korral sularaha. Kostja ei ole selgitanud, miks ta esimese makse kohta hageja kinnitust ei võtnud. Tunnistaja D.D. väitel usaldati raha saajat, samas teiste maksekordade osas on kirjalikud dokumendid. Tunnistaja D.D. seletus 2016 suvel 1500 euro üleandmise kohta on üldsõnaline. Tunnistaja kinnitas, et tema võttis krediiti ja koos kostjaga sõideti raha üle andma. Kes, kellele, mis kuupäeval ja kus kohas raha üle andis, see tunnistaja ütlustest ei selgu. Tunnistaja seletusest võib järeldada, et raha andis üle Arkadi (kostja).
15.Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja D.D. ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kostja poolt müüjale sularaha 1500 euro üleandmist 2016 aasta suvel enne lepingu allkirjastamist. Tunnistaja ütlused on ebakonkreetsed raha üleandmise asjaolude suhtes, tunnistaja väide, et raha anti üle C.C.le on vastuolus viimase vande all antud ütlusega, et raha maksmist väidetud ajal – suvel 2016 – ei toimunud. Hageja C.C. vande all antud ütluse kohaselt enne lepingu sõlmimist ega lepingu sõlmimisel 1500 eurot ei tasutud, esimene makse summas 1500 eurot tehti septembris 2016. Tunnistaja B.B. ei andnud ütlusi 2016 toimunud sularaha maksete kohta. Kostja taotles enda vande all ülekuulamist, kuid toimikust ülekuulamist ei nähtu, kohus kuulas vande all üle üksnes hageja seadusliku esindaja.
16.Ringkonnakohus märgib, et lepingu p 5.1.1. järgi võttis kostja kohustuse esimese osamakse 1500 eurot tasuda pärast lepingu sõlmimist juulis 2016. Müüja väitel, mida kinnitab hageja vande all antud ütlus, kostja esimest makset ei tasunud. Tunnistaja A.A., kes viibis lepingu sõlmimise juures, sai aru, et Arkadil (kostja) raha ei ole, kuid ta teeb makse kuu jooksul. Hageja vande all antud ütlus ja tunnistaja A.A. seletus koosmõjus asjaoluga, et kostja ei küsinud enne lepingu allkirjastamist tehtud makse kohta müüja kinnitust, samuti ei märkinud lepingut allkirjastades, et ta on esimese osamakse juba tasunud, annavad aluse tuvastada, et kostja ei ole 1500 eurot müüjale tasunud. Kostja ei selgitanud ka kohtule, mis põhjusel ta enda väitel maksis hagejale rohkem kui lepingus kokku lepiti. Lepingu järgi pidi kostja tasuma 4686 eurot, kuid kostja väitel on ta sularaha üle andnud summas 5000 eurot. Ringkonnakohus märgib, et isik võtab tõendamisriski, kui ta ei küsi täitmiskviitungit. Taunitav on ka vastutulek teisele poolele, kes soovib makseid sularahas, kuna ta kontod on arestitud.
17.Hageja alternatiivnõudes soovib hageja lepingu täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Pooled ei vaidle selle üle, et müüja täitis enne lepingu sõlmimist omapoolse kohustuse ja lepinguesemeks olevad asjad on kostja valduses. Lepingu p 5.1.1. järgi oli kostja rahalise kohustuse täitmise tähtaeg 2016 detsembri viimane päev. Seega muutus nõue sissenõutavaks 1. jaanuarist 2017. Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei tasunud tema poolt väidetud 1500 eurot. Hageja nõue 1 186 euro täitmise osas tuleb rahuldada.
18.Hageja nõue välja mõista lepingujärgsete osamaksete tasumisega viivitamise eest viivis kuni lepingu ülesütlemiseni on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja viivise vähendamise taotlust esitanud ei ole, samuti ei ole vaielnud vastu viivise arvestusele. Seega kuulub rahuldamisele hagis esitatud viivise nõue 1070,16 eurot (tl 3, kd I). Kokku tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks seega 2256,16 eurot (1186+1070,16)
19.TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna hageja esmane nõue jääb rahuldamata ja rahuldamisele kuulub teisena esitatud alternatiivne nõue. Ringkonnakohus märgib, et esmase nõude rahaline väärtus on ligikaudu poole suurem kui rahuldatud alternatiivne nõue. Hageja esmane nõue oli müügilepingu esemete tagastamine väärtusega 4686 eurot ja alternatiivne nõue tasumata ostuhinna 1186 eurot ja viivise 1070 eurot 16 senti väljamõistmine. Hageja esmase nõude suurus on 4686 eurot ja teise rahalise nõude suurus on 2256,16 eurot.
20.Ringkonnakohus märgib, et maakohus arvestas valesti hagi hinna üksnes rahaliselt nõudelt ning seda viga kordas ringkonnakohus asja teist korda läbi vaadates. Ringkonnakohus määras esimest korda asja läbi vaadates õigesti hagihinnaks 4686 eurot 14.01.2019 määrusega ning hageja tasus esimest korda apellatsioonkaebust esitades 400 eurot riigilõivu. Teisel korral apellatsioonkaebust esitades tasus hageja taas vähem riigilõivu (summas 275 eurot). Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel vähem tasumise ekslikult tähelepanuta. TsMS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt, kui menetlusse võetud nõudelt on riigilõivu tasutud seaduses sätestatust vähem, nõuab kohus riigilõivu tasumist seaduses sätestatud suuruses. TsMS § 126 lg 1 alusel on hagihinnaks müügiesemete väärtus, s.o 4686 eurot.
Tsiviilasjas hagihinnaga 4500 eurot kuni 5000 eurot kuulub RLS § 59 lg 15 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 400 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 250 eurot, seega tasumata on 150 eurot ja praeguses apellatsioonimenetluses tasus hageja riigilõivu 275 eurot, seega tasumata on riigilõivu 125 eurot. Kokku hagejal tasumata riigilõiv summas 275 eurot. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, tuleb 275 eurot mõista hagejalt riigi kasuks välja.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.