Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (3)

Menetluse käik AS ÜHISTEENUSED esitas 21.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult H U 504 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 11.12.2019 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik H U esitas 25.12.2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 03.02.2020 hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 360 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 12.02.2020.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 12.02.2020. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal kuulub kostjale sõiduk 5, millega kostja parkis hageja hallataval parkimisplatsil asukohaga Kaunase pst 82 üheksal korral (02.05.2018, 15.05.2018, 27.06.2018, 17.07.2018, 22.08.2018, 28.08.2018, 20.09.2018, 10.10.2018, 07.11.2018) parkimistingimusi rikkudes (sõidukil puudus parkimisluba). Hageja tegi igal korral kostjale leppetrahvi 40 eurot, kokku 360 eurot. Kostja ei ole trahvi tasunud. Võlgnevuse sissenõudmisega tegeles inkassoettevõte. Pärast inkassomenetluse ebaõnnestumist tuvastas hageja, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega. 06.11.2019 edastas hageja kostjale e-kirja meeldetuletuskirjaga. Kostja vastas ning väitis, et tema sel ajal sõidukit ei kasutanud. Hageja nõuab sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist. Kohus leiab, et nn parkimisleping on oma olemuselt lühiajaline üürileping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 360 eurot on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 2 (3)

Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 30 eurot. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendatud nõuda kostjalt sissenõudmiskulusid, kuid mitte hagis nõutud määras. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagist nähtuvalt on kostjale saadetud ainult üks meeldetuletus, sest enne inkassomenetluse nurjumist polnud hagejale kostja isik teada. VÕS § 1132 lg 2 p-st 1 lähtuvalt saab esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Kuna hageja on kostjale edastanud vaid ühe meeldetuletuskirja, ei saa hageja nõuda kostjalt sissenõudekulusid rohkem kui 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 375 eurot, millest 360 eurot moodustab põhivõlg ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda, sest kohus jättis hagi rahuldamata vaid 15 euro ulatuses. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 9 eurot, mis on maanteeametist tehtud päringu tasu. Nimetatud kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu ja TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Kohtu hinnangul on 9 eurot põhjendatud ja vajalik kulu ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 109 eurot, millest 100 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 9 eurot asja läbivaatamise kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.