lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-114799/8

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 19.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-19-114799/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
781
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2020. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-19-3167

Menetlusosalised ja nende esindajad

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Meelis Utsali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115 Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves, e-post: [email protected] Kostja: Meelis Utsal (isikukood XXX), elukoht XXX; epost: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada tsiviilasja menetlus Aktsiaselts PlusPlus Capital hagis Meelis Utsali vastu võlgnevuse väljamõistmiseks seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2.Kinnitada Aktsiaselts PlusPlus Capital ja Meelis Utsali vahel 17. märtsil 2020. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
2.1.Meelis Utsal tasub Aktsiaseltsile PlusPlus Capital põhivõlgnevuse 1008 eurot 31 senti, intressid 14 eurot 56 senti, viivised 162 eurot 66 senti, 1⁄2 tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja 1⁄2 hageja lepingulise esindaja kuludest summas 210 eurot, kõik kokku 1495 (üks tuhat nelisada üheksakümmend viis) eurot 53 senti.
2.2.Kokkulepitud summad tasub Meelis Utsal Aktsiaselts PlusPlus Capital arveldusarvele Swedbank AS-is nr XXX, viitenumbriga XXX maksegraafiku alusel igakuiselt 36 kuu jooksul jooksva kuu 10-ndaks kuupäevaks alates 10. aprillist 2020.a 41 eurot 54 senti kuni

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.märtsini 2023. a; viimase 10. märtsi 2023. a osamakse suurus on 41 eurot 63 senti.
2.3.Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda.
2.4.Kui Meelis Ustal jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on Aktsiaseltsil PlusPlus Capital õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning Meelis Ustal kohustub kompromissilepingu p-s 2.1 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos kompromisslepingu p-is 2.1 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 1008 euro 31 sendi ulatuseni.
3.Tagastada Aktsiaseltsile PlusPlus Capital pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 100 (ükssada) eurot Aktsiaselts PlusPlus Capital pangakontole Swedbank AS-is nr XXX.
4.Toimetada käesolev määrus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

TsMS §-de 433 lg 1 ning 661 lg 1 ja 2

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi Meelis Utsali (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled esitasid 17. märtsil 2020. a kohtule kompromissilepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas TsMS § 430 lõikega 1 kinnitada. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita. Seega ei sisalda kompromiss tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise TsMS § 430 lg 3 alusel.
2.Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele (TsMS § 428 lg 1 p 4). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja TsMS § 432 kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
3.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud TsMS § 168 lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad neid kandnud poole enda kanda. Kohus jätab TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda. Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Riigilõiv on tasutud kahes osas- maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot
28.mail 2019. a ning tsiviilasja hagimenetlusse üleandmisel 155 eurot 20. novembril 2019. a, s.o kokku 200 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tema taotlusel kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja