lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-119001/6

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 19.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-119001/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1131
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. märts 2020 Lubja 4 Tallinn kohtumaja kantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-119001

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

609,11 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) lepinguline esindaja Maarja Radziwill (e-post: [email protected]) Kostja: E H (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada osaühingu Aktiva Finants hagi E H vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt
2.Välja mõista E Hlt põhivõlgnevus 449,82 eurot (nelisada nelikümmend üheksa eurot ja 82 senti) ja sissenõutavaks muutunud viivised 93,17 eurot (üheksakümmend kolm eurot ja 17 senti) osaühingu Aktiva Finants kasuks
3.Välja mõista E Hlt osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 449,82 eurot alates 20.11.2019 kuni põhinõude kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Menetluskulud jätta 95% ulatuses E H kanda ja 5% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Mõista E Hlt välja osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 232,75 eurot (kakssada kolmkümmend kaks eurot ja 75 senti)
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb E Hl tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (232,75 eurot) osaühingule Aktiva Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1.Kostja ja xxx AS sõlmisid 17.11.2016 liitumislepingu nr xxx ning osamaksetega vara müügilepingu nr xxx. Ajavahemikul 01.01.2017 -01.04.2017 esitas xxx AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. xxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.03.2017 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. xxx loovutas kostja vastase nõude 15.01.2019 osaühingule Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 449,82 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 93,17 eurot ning viivised alates 20.11.2019 kuni põhinõude summas 449,82 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 12.12.2019 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82 lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
4.Liitumislepingu nr xxx, osamaksetega vara müügilepinguga xxx, arvetega 2017417458, 2017664258, 2017876284 ja 2018149583 on tõendatud, et kostja ostis Samsung Galaxy A5, valis teenusepaketiks Nutipakett 10+ ning osamaksetega vara müügilepingust ja teenuste tarbimisest tulenev võlgnevus on 449,82 eurot
5.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS §-st 101 lg 6 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19.04.2017 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 19.11.2019 seadusjärgses määras summas 93,17 eurot ning palub kostjalt välja mõista viivis ka alates 20.11.2019 kuni põhinõude 449,82 euro täitmiseni. Kuivõrd kostja on jätnud arved tasumata, siis mõistab kohus hageja kasuks viivised välja.
6.Hageja nõuab peale lepingu lõppemist sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot, sh esimese tasulise kirja saatmise eest 15 eurot, teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja eest 5

eurot ja muude sissenõudmisega seotud kulude katteks 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. VÕS § 1132 ei sisalda iseseisvat alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitisele ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirjade eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2016, lk 580). Kohus on hagi käiguta jätmisel hagejale ka nimetatud asjaolu selgitanud.

7.Puuduste kõrvaldamisel märkis hageja, et sissenõudmiskulude nõudmise õiguslik alus tuleneb xxx AS lepingu üldtingimuste punktist 6.1.2. Üldtingimuste punkt 6.1.2. kohaselt on xxx AS-l õigus nõuda kliendilt tähtaegselt tasumata arvetest tulenevate võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Nimetatud punktist ei tulene, mille eest ja millises ulatuses võib hageja sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda. Kuna kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, milline oli poolte vahel sõlmitud kehtiv kokkulepe ja hageja ei ole tõendanud ka tegelikku kahju tekkimist, siis jätab kohus rahuldamata sissenõudmisega seotud kulude 30 euro nõude.
8.Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 449,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 19.11.2019 summas 93,17 eurot ning alates 20.11.2019 viivis seadusjärgses määras põhinõudelt (449,82 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 95% ja hageja kanda 5% ulatuses.
10.Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja esindajakulud 240 eurot. Esindaja tunnihind on 120 eurot ilma käibemaksuta. Arvestades, et hageja esindaja esitas tavapärase sideteenuste osutamise lepingust tuleneva masshagi, leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund summas 120 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 245 eurot (125+120), millest vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt välja mõista 232,75 eurot (245*95%).
11.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja