OSAÜHING Rahvusvahelise Autoveo Expert hagi J K vastu 270,20 EUR nõudes
Tsiviilasja hind
270,20 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OSAÜHING Rahvusvahelise Autoveo Expert (registrikood 11092809, asukoht Paavli tn 4, 10412 Tallinn, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Traat (e-post: [email protected]); Kostja: J K (isikukood xxxx, elukoht xxxx, lepinguline esindaja Irina Reva, e-post [email protected]
Menetluse liik
Lihtmenetlus / kohtuistung 27.02.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt J Kilt hageja Osaühingu Rahvusvahelise Autoveo Expert kasuks välja põhivõlg 185,22 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 2,5 eurot (kokku 187,72 eurot) ning edasiulatuvalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras põhinõudelt (185,22 eurot) alates hagi esitamisest (18.06.2019) kuni põhinõude täitmiseni.
Jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda, ülejäänud osas poolte endi kanda.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetlukulud 200 eurot, ülejäänud osas jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud
1 (6)
2-19-113045 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I
Menetluse käik ja hagi asjaolud
1.1.Osaühing Rahvusvahelise Autoveo Expert (edaspidi hageja) esitas 08.05.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J K ́ilt (edaspidi võlgnik või kostja) 270,20 euro saamiseks. Kohus tegi 21.05.2019 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 27.05.2019 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule.
1.2.Hageja esitas 18.06.2019 kostja vastu hagiavalduse põhivõlgnevuse 269,02 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 3,05 eurot ja tasumata põhinõudelt VÕS § 113 alusel arvestatava lisanduva viivise nõudes. Kohus võttis 30.08.2019 hagi menetlusse ja teatas, et lahendab asja lihtsustatud korras (TsMS § 405).
1.3.Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille alusel osutas hageja kostjale sõiduauto VW Golf 1,4, reg nr 639BPV (edaspidi sõiduki või auto) remonditeenuseid. Kostja sõidukile tehtavate tööde nimekiri oli fikseeritud 17.04.2019 töökorralduses: 1) esiklotside vahetus; 2) esimese vasaku välimise veovõlli otsa kummi vahetus, 3) kütusepumba mahavõtmine/paigaldamine (kliendi oma lammutusest varuosa) 4) kliendi soovil vana kütusepumba tagasipaigaldamine (kuna lammutusest pumbaga auto ei käivitu) 5) diagnostika. Järgmisel päeval, so 18.04.2019 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve summas 269,02 eurot, maksetähtajaga 18.04.2019. Arve saamisel (summas 269,02 eurot) lubas kostja selle kohe ära maksta, kuid soovis enne autoga proovisõitu teha. Saades auto võtmed kätte, istus kostja sõidukisse ja lahkus arvet maksmata töökojast. Mingeid pretensioone kostja hagejale tehtud töö eest esitanud ei ole. Lisaks tehtud tööde eest tasumata arvele nõuab hageja kostjalt seisuga 18.06.2019 (61 päeva) sissenõutavaks muutunud viivist 3,05 eurot.
1.4.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega hagile. II Kostja vastuväited
2.1.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja selgitab, et pöördus hageja poole sõiduki suhtes remondi teostamiseks, kuna pärast hageja poolt tehtud varasemat õlivahetust tekkisid sõidukil probleemid. Kostjale selgitati, et tegemist on kõrgsurvepumba anduri probleemiga. Tekkis vajadus vahetada ära kütusepump, kuna eraldi andurit vahetada ei saa. Ostes varuosa (kütusepump) lammutusest, tuli kostja 17.04.2019.a. sõidukiga hageja töökotta tagasi. Pooled leppisid kokku, et vahetatakse ära kütusepump, piduriklotsid ja esi vasaku veovõlli ots. Kostja nõustus sellega, kuna leidis, et see on mõistlik lahendus. Kostja oli veendunud, et hageja alustas tööd tema auto remondiga. Hageja ei teavitanud kostjat, et oli tekkinud probleem sõiduki mootori sisselülitamisel ja käivitamisel. Seega oli kostjale täielikuks üllatuseks hageja telefonikõne 18.04.2019.a., et auto ei käivitunud juba eelmisel päeval (17.04) ja palve, et kostja tuleks kohale. Kohtumisel hagejaga pakuti kostjale auto äraviimist töökojast või uut tasulist diagnostikat ning lisati, et tegemist on kostja poolt toodud ebakvaliteetse pumbaga. Kostja kahtles, kuidas on võimalik pumba mittetöötamist kontrollida, kui auto väidetavalt ei käivitunud. Samal ajal oli kostjale esitatud arve tasumiseks summas 269,02 eurot ja nõuti, et ta kirjutaks alla tööde tellimisele ja arvele, millest kostja keeldus ja esitas hagejale kirjaliku 2 (6)
2-19-113045 pretensiooni hageja tegevuse kohta, millele kostja ei ole vastust saanud. Kostja oli nördinud, et hageja teda ei informeerinud sellest, et auto ei käivitunud ja kas oli vajalik teha sellises olukorras teisi parandustöid (klotside ja veovõlli otsa vahetus), mis sõiduki seisukorda arvesse võttes olid muutunud mittevajalikuks. Samuti tekkis probleem auto tagastamisega, kuna hageja ähvardas kostjat ja keeldus sõidukit üle andma. Alles 5 tunni möödumisel suutis kostja oma auto hageja töökojast välja pukseerida. Käesoleval ajaks on kostja tuvastanud, et hageja poolt mittekvaliteetse mootori läbipesu tagajärjel tekkis kostjal vajadus ära vahetada sõiduki mootor. Seega hageja poolt mittekvaliteetse teenuse osutamisega tekitatud kostjale varaline kahju. Seonduvalt hageja töökorraldusega kostja leiab, et see on koostatud tagantjärele (ei olnud vormistatud tellimuse tegemise ajal). Kostjat ei olnud teavitatud, et lammutusest ostetud pumbaga auto ei käivitunud, mistõttu kostja ei saanud esitada soovi, et paigaldatakse tagasi vana pump; tellimuse tegemisel kostja soovis, et kõigepealt pidi ära vahetatama kütusepump, seejärel klotsid ja hiljem kostja kooskõlastas ka veovõlli otsa vahetuse, kusjuures diagnostikast juttu üldse ei olnud.
2.2.Kostja vastusele lisatud kompromissi korras on kostja nõus tasuma hagejale varuosade eest 80.46 eurot. III Kohtuotsuse põhjendused
3.1.Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega, kuulanud kohtuistungil ära pooled ja tunnistaja ning läbi vaadanud esitatud tõendid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §-le 405. TsMS § 444 lõikest 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.2.Pooled ei vaidle, et sõlmisid sõiduki remondi suhtes 17.04.2019 tarbijatöövõtulepingu. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lg 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
3.3.Kohus on tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas 2-16-5851 (p 16) hagejale selgitanud, et töövõtja tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue
3 (6)
2-19-113045 sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13). Tasu saamise õiguse tõendamine on hageja tõendamiskoormiseks (TsMS § 230 lg 1).
3.4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.5.Poolte vahel on vaidlus, kas töövõtulepinguga ettenähtud tööd olid tehtud ja kas hagejal oli tekkinud õigus tasule. Kostja on selgitanud, et pöördus hageja poole põhjusel, et sõiduki esipaneelil oli süttinud mootori hoiatustuli. Diagnostika käigus oli tuvastatud, et tegemist oli kõrgsurvepumbaanduri probleemiga. Tekkis vajadus vahetada ära kütusepump tervikuna, kuna eraldi andurit vahetada ei ole tehniliselt võimalik (FIE V.K õiend dtl 138). Kohus loeb hageja töökorraldusega ja arvega (dtl 30-31), samuti kostja poolt kohtuistungil antud seletusega (protokoll dtl 168-172) tõendatuks, et pooled leppisid kokku sõiduki esiklotside vahetuses, esi vasaku välimise veovõlli vahetuses ja kütusepumba vahetuses, millise töö kogumaksumuseks koos käibemaksuga on 269,02 eurot. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust ka selles, et kütusepumba osas oli poolte kokkulepe, et hageja paigaldab kostja autole mitte uue, vaid kasutatud kütusepumba (kuna uue kütusepumba vahetus oleks kostja jaoks olnud liiga kallis), mille eest tasus kostja eraldi 95 eurot (dtl 65-66). Kohus võtab arvesse, et kuigi hageja töökorralduses on nimetatud ka diagnostika, kuid selles osas pooled kokkulepet ei saavutanud ja seda ei ole ka töökorralduses ja arves tasu koosseisu arvestatud. Kohus võtab asja lahendamisel arvesse kostja poolt kohtuistungil kohtukõnes avaldatud seisukohta, mille kohaselt ta (kostja) ei vaidlusta, et osa töödest oli hageja poolt tehtud ja ta pakub hagejale kompromissi summas 185,22 eurot, so kõikide muude tööde ja varuosade osas, v.a. kütusepumba vahetus. Muus osas, st osas, mis puudutab asenduskütusepumba mahavõtmist ja vana tagasipaigaldamist, ei ole kostja arvates hagi põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et asenduseks ostetud kütusepump oli defektne.
3.6.Kohus leiab sarnaselt kostjaga, et hagi on põhjendatud osaliselt, st tööde ja materjalide osas kogusummas 185,22 eurot, välja arvatud kütusepumba mahavõtmine/paigaldamine (töö maksumus koos km-ga 83.30). Kütusepumba vahetuse osas kohus leiab, et hageja pole tõendanud sellekohase töö nõuetekohast, tulemuslikku, tegemist, mida kostja oleks pidanud vastu võtma (VÕS § 637 lg 3 ja § 638). Hagiavalduses esitatud hageja väited selle kohta, et peale teostatud sõiduki remonti oli see sõidukorras, kuid arve saamisel soovis kostja enne proovisõitu teha ja saades kätte auto võtmed, lahkus arvet tasumata töökojast, on ümber hageja uue hinnapakkumisega diagnostikale (18.04.2019 hinnapakkumine dtl 51, 64), poolte e-kirjavahetusega dtl 108-113, 115-120 ja kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja N B ütlustega selle kohta, et tegelikult kostja auto pärast remonti ei käivitunud ja tuli töökojast ära vedada teise
4 (6)
2-19-113045 auto puksiiris (kohtuistungi protokoll dtl 168-172). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kõik kokkulepitud tööd olid tehtud ja arve esitamise ajaks valmis, on alusetud. Seetõttu kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, st summas 185.22 eurot.
3.7.Kohtu hinnangul ei ole asjas esitatud tõendid, mis puudutavad kostja võimalikke nõudeid hageja vastu (tingituna väidetavast mittekvaliteetsest mootori läbipesust märtsis 2019.a.) asja lahendamisel asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta: 01.03.2019 maksekorraldus õli vahetuse eest dtl 46, 69; hageja arve 04.03.2019 dtl 98, 100; auto diagnostika dtl 47-48, 67-68, 15.08.2029 tarbijavaidluste komisjoni otsus dtl 52-53, 62-63. Samuti jätab kohus tähelepanuta hageja poolt peale kohtuistungit 17.03.2020 esitatud täiendava seisukoha ja lisatud tõendid selle kohta, et kohus ei peaks tunnistaja N B ütlustega arvestama, samuti korduvalt varem esitatud menetlusdokumendid (dtl 174-196). IV Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
4.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta osaliselt kostja kanda, ülejäänud osas poolte endi kanda.
4.2.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
4.3.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
4.4.Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (dtl 169-170), mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu hagimenetluses 1210 eurot (ilma km-ta). Hagejale on osutatud õigusteenust 11 tundi tunnihinnaga 110 eurot + km. Hageja kinnitab, et kõik ülaltoodud kulud on kantud käesolevas tsiviilasjas. Hageja on käibemaksukohustuslane ja saab menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu palub hageja vastavalt TsMS § 174 lg 10 menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja taotleb, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märgitaks, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
5 (6)
2-19-113045
4.5.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on menetluskuludeks õigusabikulud 450 eurot (4,5 tundi x 100 eurot /tund) + 100 eurot istungil osalemise eest, st kokku 550 eurot (dtl 170171). Kostja kinnitab, et menetluskulud on tekkinud seoses tsivilasjas läbiviidava kohtumenetlusega ja ei sisalda käibemaksu. Kostja taotleb, et menetluskulude kindlaks-määramise lahendis märgitaks, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
4.6.Hagejal ei ole kostja menetluskulude nimekirja suhtes vastuväiteid. Kostja leiab, et kohtupraktika kohaselt kui asi ei ole eriti keeruline, ei tohiks menetluskulud ületada hagi hinda. Samuti kostja leiab, et kui kohus teeb otsuse sarnaselt hageja poolt pakutud kompromisssiga (185,22 eurot), tuleks menetluskulud jätta hageja kanda.
4.7.Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulud 550 eurot on põhjendatud. Hageja menetluskulude osas kohus ei vaidlusta kulu riigilõivule (75 eurot). Hageja lepingulise esindaja kulude (õigusabi kulu) osas leiab kohus, et need on osaliselt ülepaisutatud, sh ajakulu hagi koostamisele (4 tundi) – mõistlik kulu 2 tundi; 08.10.2019 hageja seisukoht kostja vastuse osas (2 tundi) – mõistlik aeg 1 tund; 13.11.2019 hageja täiendav seisukoht (1,5 tundi) – mõistlik aeg 1 tund. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu 7,5 tundi. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnitasumäär 110 eurot ilma km-ta mõistlik ja põhjendatud. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks hagimenetluses 825 eurot (7,5 h x 110 eurot /h) ja menetluskuludeks kokku 900 eurot (75+ 825).
4.8.TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et kuigi kohus rahuldab hagi sarnases suuruses nagu kostja pakutud kompromissis (mille kostja esitas kohtukõnes, st summas 185,22 eurot), pole siiski alust kohaldada TsMS § 163 lg 2, kuna kostja poolt menetluse kestel pakutud kompromiss (80.46 eurot) oli oluliselt väiksem menetluse lõpuks pakutud kompromissiks 185.22 eurot. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda, ülejäänud osas poolte osaliselt endi kanda, st kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 125 eurot, st kokku 200 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.9.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.