2-19-130924/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-19-130924 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused G-M V (edaspidi kostja) on sõlminud laenuandjaga IPF Digital Estonia OÜ-ga (endine ärinimi MCB Finance Estonia OÜ, edaspidi IPF) 15.10.2015.a. laenulepingu nr 2575311, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 1000,00 eurot (edaspidi leping). Lepingu põhi-tingimuste kohaselt oli lepingujärgseks intressi aastamääraks oli 54,96% ja krediidikulukuse määr 79,50% aastas. Leping lõppes seoses laenu tagastamise tähtaja saabumisega 17.10.2016.a., kuid kostja jättis lepingust tulenevad kohustused osaliselt täitmata. IPF loovutas 28.02.2018 nõude kostja vastu hagejale (OÜ-le Aktiva Finants) koos õigusega nõuda intressi, viivist ja kõrvalnõudeid. Kostja on oma lepinguliste kohustuste katteks sooritanud makseid summas 420,00 eurot. Kostja poolt on tasutud 3 esimest maksegraafiku järgset osamakset summas 338,49 eurot (põhiosa 185,40, intress 133,09, lepingutasu 20,00) ja osaliselt tasutud 4. osamakse summas 81,51 eurot (põhiosa 74,28, intress 7,23). Tasumata on osaliselt 15.02.2016 osamakse summas 31,32 eurot (põhiosa 0,00; intress 31,32) ja täielikult kaheksa (8) osamakset 15.03-15.10.2016 summas a 112,83 eurot (põhiosa 81,58; intress 31,25), st hagiavalduse esitamise seisuga on hageja põhinõude jääk 740,32 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka intressi tasumist perioodi eest 15.01.15.04.2016 summas 95,35 eurot. Kuna kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata tagasimaksetelt viivist vastavalt seadusjärgsele intressimäärale, milleks on 0,022% päevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 01.01.2018 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 07.02.2020 valemi abil: põhivõlgnevus (740,32) x viivitatud päevade arv (737) x seadusjärgne viivisemäär (0,022% päevas) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõue 120,04 eurot. Samuti nõuab hageja põhinõudelt arvestatavaid täiendavaid viiviseid kuni põhinõude täitmiseni (TsMS § 367).

2-19-130924 TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab osaliselt välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 240 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et riigilõiv 175 eurot on põhjendatud menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 tundi x 120 eurot /tund) põhjendatud osaliselt, summas 225 eurot. Seega määrab kohus hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 400 eurot (riigilõiv 175 eurot + 225 eurot õigusabikulu). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik