Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt vormistati kostjale kuuluvale sõidukile registreerimisnumbriga xxxx 30.09.2016 kell 13:37:13 leppetrahv Pärnu mnt 139, nr 0210000137 summas 40 eurot, sest sõidukil puudus parkimiskell parkimise algusajaga ning 17.09.2016 kell 12:06:31 leppetrahv nr 0204002239 summas 40 eurot Rannamäe tee 5, sest maksmata oli parkimistasu. Hageja taotleb lisaks leppetrahvidele sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot . Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 110 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb nõudele vastu. Kostja väitel ei ole esiklaasile jäetud teated rikkumiste kohta temani jõudnud ning kostja ei oska öelda, kus või kelle kasutuses tema auto antud hetkel oli. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk on olnud pargitud Tallinna Pärnu mnt 139 30.09.2016 kell 13:37:13 (dtl 30). Vaidlust ei ole, et Tallinnas Pärnu mnt 139 opereerib parkimist hageja ning Tallinnas Pärnu mnt 139 on lubatud parkida kaks tundi fikseeritud parkimise algusajaga. Tuvastatud on, et seoses kostjale kuuluva sõidukil parkimisekella algusaja fikseerimata jätmise tõttu on koostatut sõiduki omanikule/kasutajale leppetrahv nr 02100000137 40 euro (dtl 31). Pooled ei vaidle, et kostja on sõiduki, reg nr xxxx vastutav kasutaja/omanik. Pooled vaidlevad selle üle, kes on kostjale kuuluvat sõidukit parkinud hageja opereeritaval parkimisalal ajal, mil sõiduki omanikule/kasutajale on määratud leppetrahv. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis 93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 3, analoogia korras vt LS § 188 lg 2). Kuna üksnes kostjal on seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja ning otsustada, kellele sõidukit kasutada antakse, siis nõustub kohus hagejaga, et parkimise operaatoril on õigus eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja opereeritavatele parkimisaladele, sõiduki omanik/vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Käesolevas asjas ei ole kostja esitanud kohtule andmeid selle kohta, kes teine peale kostja kostja sõidukit kasutas. Kostja ei ole tõendanud, et sõidukit juhtis ja selle parkis vaidlusalusel ajal hageja opereeritaval parkimisalal keegi teine. Hageja on tõendanud, et kostjale kuuluv sõiduk on pargitud Tallinnas Rannamäe tee 5 17.09.2016 12:06:31 (dtl 32). Vaidlust ei ole, et Tallinnas Rannamäe tee 5 opereerib parkimist hageja. Tuvastatud on, et seoses kostjale kuuluva sõiduki parkimisega on jäetud maksmata parkimistasu, mille tõttu on koostatud sõiduki omanikule/kasutajale leppetrahv nr 0204002239 40 eurot (dtl 33). Kohus eeldab, et kostja sõidukit parkimisel Tallinnas Rannamäe tee 5 17.09.2016 12:06:31 kasutas

kostja. Kostja väide, et tema ei pruukinud eelnimetatud päeval sõidukit kasutada ja ei ole sõidukiga hageja hallatavas parklas parkinud ei ole tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 1-2). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Kohtu arvates on hageja veenvalt põhistanud, et kostja sõidukiga sisenedes hageja hallatavatessse parklatesse, kui parkimisalade Rannamäe tee 5 ja Pärnu mnt 139 sissesõidul asuvad infotahvlid, kus on loeteletud parklates kehtivaid parkimistingimusi, et kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel, on sõlminud hagejaga lepingud parkimistingimustes ette antud tingimustel (dtl 2528). Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Parkimistingimuste kohaselt, kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus lepingu punktist 8 tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 eurot (dtl 28). VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostja on sõidukiga sisenenud hageja hallatavatesse parklatesse ja hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimistingimuste kohaselt toob parkimine parklas vastuolus kehtestatud korraga kaasa leppetrahvi tasumise, vaidlust ei ole, et kostja sõiduk on pargitud vastuolus parklates kehtestatud nõuetega, siis on tõendatud, et hagejal on õigus nõuda parkimise eest tasumata jätmise korral leppetrahvi kokku 80 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et on esitanud leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need kostja sõiduki kojamehe vahele. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (RKTsKO 05.06.2019 nr 217117146 p 12). Vaidlust ei ole , et leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva ning leppetrahvid kogusummas 80 eurot on jäetud tasumata. Asjaolu, et kostja ei ole väidetavalt kätte saanud parkimistrahvi kviitungeid ei vabasta teda tasumist temale kuluva sõiduki parkimistrahve, millistest on kostja siis tõsikindlalt saanud teada käesoleva menetluse kestel. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole käesoleva ajani (sh 14 päeva peale hageja vastava nõude esitamist käesolevas menetluses) leppetrahve tasunud. VÕS § 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 on sätestatud õiguskaitsevahendite loetelu, mida võlausaldaja võib kasutada juhul kui võlgnik rikub kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 1 on sätestatud õiguskaitsevahendina võlausaldaja õigus

nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on veenvalt põhistanud, et kostjalt võlgade sissenõudmisega on tegelenud inkassovõte, kuigi see ebaõnnestus, sest kostja andmeid ei õnnestunud kindlaks teha, kuid sellega seoses on hagejal tekkinud võla sissenõudmiskulu 30 eurot. Veenev on hageja väide, et kostja andmed, kes on sõiduki reg nr xxxx omanik, said hagejale teatavaks alles peale seda, kui Maanteeamet hakkas sõiduki omanike/vastutavate kasutajate andmeid parklaoperaatorile väljastama ja seda alates 2019.aastast. Seega on veenev, et hagejal ei oleks leppetrahvide sissenõudmiskulu tekkinud, kui kostja oleks oleks oma kohustusi vastavalt lepingule täitnud. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kostjalt välja mõista 30 eurot sissenõudmiskulude hüvitamise katteks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kokku 110 eurot (80+30). Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja sõnul on hagejal tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 110 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Hageja on hagi esitamiselt õigesti tasunud 75 eurot. Lähtudes eeltoodust on hageja põhjendatud menetluskulud 600 eurot, mistõttu kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 600 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.