Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BIGBANK AS (laenuandja) ja kostja 21.12.2011 tarbijakrediidilepingu nr 1108165, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.03.2012 kuni 15.01.2016. Kostja jättis tasumata maksegraafiku alusel laenu põhisumma alates 15.05.2015 osamaksest ja intressi alates 15.12.2014 osamaksest. Laenuandja ütles kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu lepingu üles 04.08.2015. 27.11.2017 loovutas laenuandja nõuded kostja vastu hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 363,60 eurot, intressid 133,63 eurot ja viivised 122,25 eurot. Kostjal on tasumata intressimaksed alates 15.12.2014 osamaksest kuni lepingu lõpetamiseni 04.08.2015. Hageja on arvutanud viivist seadusjärgse viivisemääraga ajavahemiku 05.08.2015 kuni 30.06.2016 eest 26,50 eurot ja 01.07.2016 kuni 15.10.2019 95,75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 363,60 eurot, intressid 133,63 eurot ja viivised 122,25 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja leiab, et võlgnevus on aegunud, sest võlgnevust on nõutud alates 04.08.2015. Põhinõue 482,79 eurot on ebaseaduslikult suur. Lepingu ülesütlemise teatises on märgitud viivisemääraks 51%, mis ületab seadusega ette nähtud määra. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et BIGBANK AS (laenuandja) ja kostja 21.12.2011 tarbijakrediidilepingu nr 1108165, mille kohaselt andis laenuandja kostjale laenu 1 000 eurot (dtl 25-26). Vaidlust ei ole, et BIGBANK AS loovutas lepingust tulenevad rahalised nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Pooled ei vaidle, et vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama BIGBANK AS-ile krediidi 1 000 eurot igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi 0.997% tagastamata krediidisummalt aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule alates 15.03.2012 kuni 15.01.2016 (dtl 27). Pooled ei vaidle, et kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ja BIGBANK AS ütles lepingu üles 04.08.2015 kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu (dtl 35). Kostja leiab, et võlgnevus on aegunud, sest võlgnevust on nõutud alates 04.08.2015. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 158 lg 1 kohaselt aegumine

katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nähtuvalt hageja poolt esitatud maksekorraldustest, on peale lepingu ülesütlemist kostja eest 08.05.2017 tasunud X Xa 30 eurot tarbijakrediidilepingust nr 1108165/96tt tuleneva võlgnevuse katteks (dtl 49). Seega katkes nõude aegumine ja algas uuesti 04.05.2017, mistõttu kohus nõustub hagejaga, et hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja leiab, et põhinõue 482,79 eurot on ebaseaduslikult suur. Nähtuvalt hagiavaldusest, nõuab hageja aga kostjalt põhivõlgnevust summas 363,60 eurot. Kohus on seisukohal, et põhinõue summas 363,60 euro nõudmine kostjalt on põhjendatud, kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale nõude tasunud, mille tõttu võiks põhinõude summa olla väiksem kui hageja nõuab esitatud hagiavalduses. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 0.997% aastas. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata intressi 133,63 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja poolt esitatud menetluskulude arve kohaselt kulus hagejal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 2 tundi (dtl 40). Kohtu hinnangul arvestades hagihinda ei ole hageja poolt väljatoodud toimingud arvestades asja mahukust ja vähest keerukust põhjendatud rohkem kui 1,5 tund. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 100 eurot (sh käibemaks). Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et analoogsetes asjades ei ole põhjendatud õigusteenus suurema tunnihinnaga kui 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 70 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 105 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Aktsiaselts PlusPlus Capital on hagiavalduses kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 251 eurot (125 + 105 + 21). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.